o sid-mitmus: hapu/sid o e-mitmus: silm/e o Vokaalmitmus: lu/i/sse, töölise/i/s, pesˇi/s o Mitmus eri käänetes: nomi/ nim d genit/ om de-mit / vok-mit part/ os sid-mit / vok-mit / tüvemit. kohakäänded + saav de-mit / vok-mit rajav, olev, ilmaütlev, de- mit / kaasaütlev vok-mit (i-lõpulistel sõnadel) Käändsõna Tüvevokaal Silpe tüves 1- või 2- tüveline Astmevaheldus (s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis?
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2
Käänamine B osa Muutuv astmevaheldus 1. Põhikäänded Põhikäändeid on vaja selleks, et tüüpsõna põhjal (ÕS-is on sõna järel number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (l
allatiiv alalütlev 9. lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv 13. ilmaütlev lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14. - - komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, de, -ha,
Germaani keelte alla. Balti keelkonda liigitub nii läti kui ka leedu keel. Oma uurimistöös võtsin vaatluse alla järgnevad viis keelt: eesti, soome, saksa, inglise ning hispaania keel. Neist igas ühes antakse käändeid edasi erinevalt, mida see uurimistöö ka põhjalikumalt lahkab. 3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON Kääne1 kaasus, paljude keelte käändsõna grammatiline kategooria; selle kategooria iga vorm, mis näitab sõna süntaktilist ja semantilist, s.t. lauseehituslikku ja tähenduslikku vahekorda lause teiste sõnadega. Käänet väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud (nt. puu-sse, puu-ni, puu-ga), sõnatüve muutused (jõgi, jõe, jõge, jõkke; sünteetilised käänded) ja abisõnad (saksa keeles der Vater, dem Vater; vene keeles ; analüütilised käänded). Käändeid jaotatakse ka
Kõik kommentaarid