Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Sufiksites on säilinud klusiil: oiged ‘parem’, tapta ‘lööma’ puudub klusiilide astmevaheldus: en näge ‘ei näe’ geminaatklusiilid lühenenud: ikun ‘aken’ (sm ikkunai), kal’is ‘kallis’ puudub vokaalharmoonia pikad vokaalid lühenenud: ma ‘maa’, so ‘soo’ sõnaalguse g, b, d: bolad ‘marjad’ rohkesti vene laensõnu (ca 1100): gul’aida ‘jalutama’, pražn’ika ‘pidu’ 1930ndatel oli lühikest aega vepsa kirjakeel, 1990ndatest taaselustatakse
Sufiks - üün) Süsinikuaatomite lineaarne polümeer ( (sp-hübridis.); viide kolmikside- kaht liiki, metele kas -C Ξ C - C Ξ C - … (-karbüün või =C=C=C=… α-karbüün (polükumuleen) Sünteesiti 1960.-tel aastatel (vene tead-lased V.Kor(ak jt.) etüünist; praegu mitmed saamismeetodid Leidub looduses (grafiidis): mineraal tšaoiit (chaoite, чаоит, am. astrogeoloogi Ching-Te Chao nime järgi)
Sufiksi tähendus on sarnane, süveneb paronüümia (nt tegijaliited -lane, -ja, -ur); kohaliited -stik, -stu: järvestik ’GEOGR järvede rühm’; järvistu ’GEOGR üksteisega seotud järvede rühm’. H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500 lihttüvest umbes 200 suure paronüümiavõimalusega.

Sufiksid - sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
Sufiksiline astmevaheldus on sõltuv rõhust, s.t astmevahelduslikud liited saavad esineda vaid kaasrõhulises silbis; s.t järgsilpide kvantiteedisuhted sõltuvad silbi rõhulisusest.
Sufiksid on maailma keeltes palju tavalisemad kui prefiksid; keeli võib nimetada sufiks või prefikskelteks, kui enamus afikseid on ühesugused.

Sufiksilaadsed seletused – verbaalsufiks, v-kesksõnast arenenud. Nimisõnast lähtuv liide – nt Jõgeva (jõeline paik).
Sufiks – liide Suveräänne – iseseisev Sufiks – liide Suveräänne – iseseisev
Sufiks - ehk järel-ehklõppliide. Tüve järele käivad afiksid.

Sufiksitel on retoromaani keeles oluline roll.
Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi)
Sufiks on tüvele järgnev afiks.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun