Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "STRESSI TUNNUSED JA TAGAJÄRJED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, reaktsioon, kolleegide, kohanemise, ärevus, kalduvus, ebakindlus, väsimus, tajutavad, aspekte, edutamine, suhetega, suureneda, oodatakse, autonoomsus, kohene, automaatne, möödudes, kurnatus, vaimule, töökohale, omased, müra, valgustus, kehv, ventilatsioon, kliimaga, ametitega, allikaid, turvalise, õed, võimust, algstaadiumis, küünilisusErinevus stressist Stressi korral on kõike liiga palju : liiga palju kohustusi, mis nõuavad liiga palju nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Stressis inimene võib siiski ette kujutada, et kui ta saab kõik kontrolli alla, siis tunneb ta ennast paremini. Läbipõlemise korral ei ole miski piisav. Tuntakse end tühjana, tekib motivatsiooni puudus, ei hoolita millestki. Ei nähta mingit lootust positiivseks muutuseks. Kui ülemäärane stress on nagu uppumine kohustustesse, siis läbipõlemine on nagu kuivaks jooksmine. Tavaliselt märgatakse kui ollakse stressis, aga mitte alati panda tähele kui toimub läbipõlemine. Stress versus läbipõlemine Stress Läbipõlemine Ülekoormatus Passiivsus Emotsioonid on Emotsionaalne tuimus ülevoolavad Toodab pakilisust ja Toodab abitust ja hüperaktiivsust lootusetust Energia kadu Motivatsiooni, ideaalide
Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-,
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt
Saab rääkida stiimulite generalisatsioon e stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Läheb valgeks, hakkab sülge eritama. Kõrgema järgu tingimine tingitud stiimule seostumine mingi muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma. Kustumine kui korduvalt esineb tingitud stiimul ilma tingimatu stiimulita. Operantne käitumine See käitumisviis, mida keskkond karistab või ei kinnita, esineb vähem. Stiimul reaktsioon kinnitus (positiivne/negatiivne või karistus). Enesekontrolli meetodid seire, enesekontrolli treening. Nt tabelit täita. Kõrgriskiga situatsioonide määratlemine. Eesmärkide püstitamine. Alternatiivsete käitumiste leidmine. Enesetasustamine. Lõdvestamistehnikate õpetamine. Tagasilanguste ennetamine nõustamine, toetus, abi, alternatiivide leidmine. Perekond, tuttavad. Lubavate veendumuste vaidlustamine lõdvestustreening jne.
.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................
· Normatiivne · Alalhoidlik -nvesteeringud -alternatiivid · Organisatsioonipoolne toetus -vastastikkus -vabatahtlikkus · Õiglus organisatsioonis jaotamise õiglus protseduuride õiglus (strukturaalne ja interpersonaalne) · Inimese ja organisatsiooni sobivus (POF personorganization fit) Lisanduv Täiendav Vajaduste-varude Nõuete-võimete Inimese ja töö sobivus (person-job fit) Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit) Inimese ja kolleegide sobivus (person-coworkers/group fit) Inimese ja juhi sobivus (person-supervisor fit) Emotsioonid tööl Enamuuritud läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid · Viha (anger) · Ärevus (anxiety) · Süü ja häbi (guilt & shame) · Kadedus ja armukadedus (envy & jealousy) · Kuulujutud (grapevine) · Kahjurõõm (maliciousness) · Lootus (hope) · Uhkus (pride) · Kaastunne (compassion) · Armastus (love)
Organisatsioonipoolne toetus Vastastikusus Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve Õiglus organisatsioonis Jaotamise õiglus Protseduuride õiglus Otsuste protsessi ja otsuste sisu kontrollitavus Strukturaalne ja interpersonaalne õiglus Inimese ja organisatsiooni sobivus (POF personorganization fit) Alateemad Inimese ja töö sobivus (person-job fit) Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit) Inimese ja kolleegide sobivus (person-coworkers/group fit) Inimese ja juhi sobivus (person- supervisor fit) Sobivuse tüübid Lisanduv sobivus Täiendav sobivus Vajaduste-varude sobivus Nõuete-võimete sobivus Töö ja perekonna konflikt Töö ja pere suund Pere ja töö suund Aeg Pinge Käitumine Pere ja töö vastastikune rikastamine Töö ja pere suhete kultuur organisatsioonis Aeg Karjäär Juhi toetus
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. Alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine on depressiooni peamised kaebused. Depressioonis inimestel on raskusi igapäevaelu ülesannete täitmisega, õppimisele ja tööle keskendumisega, tal ei ole motivatsiooni algatada uusi tegevusi ning pidevalt vaevab väsimus. Inimene võib tunda end õnnetu, lootusetu ja väärtusetuna. Depressiooniga patsiendid suhtuvad negatiivselt endasse ja ümbritsevasse maailma, tulevik tundub lootusetu. Depressiivne meeleolu on oma olemuselt hoopis teistsugune kui tavaline kurbus või muretsemine. Seda kirjeldatakse kui piinavat emotsionaalset valu. Umbes 80% patsientidest on uneprobleemid. Sageli esineb depressiooni korral isupuudust ja
Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Depressioon. Sõltuvusteemad. Meditsiiniline psühholoogia: Suunatud puhtalt ravile, põhineb mehhanistlikul, reduktsionistlikkul mudelil. Arsti patsiendi suhe tuuakse sisse. Käitumuslik meditsiin: Pedagoogika, psühholoogia, meditsiin. Tehnikad, kuidas tervist hoida ja ravida. Biotagasiside teema. Meditsiiniline sotsioloogia: Pereroll, sugulus, kultuur, haiguse põhjuste ja uskumustega tegeletakse. Tervisepsühholoogia osutab: Otsest abi: kohanemise õpetamine Kaudne abi: uurimused, koolitused jne. praktikule informatiivseid ja rakenduslikke teadmisi. Mis võis mõjutada tervisepsühholoogia kujunemist? (võib tulla eksamile) Muutused haigustes ja keskkonnas. Säästlikud ja toimivad viisid. Pikk rahuaeg. Demograafilised probleemid. Ühiskondlik areng, mis muutub üha holistlikumaks. Riskikäitumine: uimastid, suitsetamine, toitumine, vigastustega kaasnevad tegevused, liikumisvaegused. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias
tahab domineerida. *Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. *Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. *Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45. Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon.Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. 46. Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Eustress ehk hea stress - positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Distress ehk halb stress - negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. näide: imagine that tomorrow, you win the lottery
Edutamisvõimalused (nool alla) (nool üles) Eluga rahulolu Vanus: vanuse kasvades rohkem rahulolevamaks Valge: rohkem rahul Mees: vähem rahul Abielus: rohkem rahul Subjektiivne tervis Füüsilised sümptomid Rahulolu ennustavad tegurid · Organisatsiooni võimalused /piirangud: · Rolli omadused: seotud ametinimetusi ja ül-ga. Iga töötaja isiksust mõjutab. Rolli selgus kui selge on, mida oodatakse. Ebakindlus suurendab rahulolematust. Reeglid. Rollkonflikt vastukäivad ootused, vastuolu tõekspidamistega. Tööalased ja töövälised konfliktid. Segane delegeerimine. Juht oma v võõras. · Töö ja perekonna konflikt:töö probleemid, mis kanduvad perre. Pere ja töö konflikt pere probleemid segavad töö tegemist. peredes, kus mõlemad vanemad käivad tööl ja kodus lapsed. Ajal baseeruv konflikt aeg, mis kulub ühele valdkonnale võtab ära aja,
mööduv meeleolu langus. Depressiivne isik on kurb, nukrutsev ja ei saa hakkama ka igapäevase tegevusega pikema aja jooksul. Tal on raske toime tulla ka kõige lihtsamate tavapäraste toimingutega. Iseloomulik on väsimine ja pingete mitte niivõrd tööst, kui ülekaalukas mure tegemata jäänud tööde pärast. Lähedastele ja talle endale võib tunduda, et meeleolu langus ja käitumise muutus on ajutine, mööduv reaktsioon üleväsimusele. Tuleb vaid ennast kokku võtta, veidi puhata, vahepeal tegeleda teiste asjadega, meelt lahutada ja kõik möödub iseenesest (Mehilane 1997:82). Depressioon on pikaajaline haigus, mis ei möödu mõne päeva või mõne nädala jooksul iseenesest, ilma ravita. Depressiivse episoodi ravi kestvus on vähemalt 6 8 nädalat. Pealiskaudse ravi korral on kordumise oht suur (Mehilane 1997:103). 5
Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. 42. Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Kuigi selline stressi tõlgendusviis on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis tekib erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate toimel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu ja töökorraldusega seotud
Ja mitte ainult endale pöörata rohkem tähelepanu ka oma perele. Puhka koos perega, tee sporti, toitu tervislikult. Tunduvad üsna elementaarsete soovitustena, ent kui tihti neist soovitustes tegelikult kinni peetakse? Kui kõik käib närvidele autojuhid, kes ei märka valgufoori tagant sõitma hakata, mõttetud telefonikõned ja kohustuslikud kokkulepped, mida pidi juba eile täitma, siis võib nentida, et teil on stress. Stressi kätte ei sure, kuid elamise ja töötegemise teeb see küll närvesöövaks. Soovides korralikult tööd teha ja häid tulemusi saavutada, on kerge end märkamatult töökohustustega üle koormata. Tundes endal tööstressi sümptome, võta aeg maha ja lõdvestu. On märgatav, et erinevad põlvkonnad suhtuvad oma tervisesse ja tööstressi erinevalt. Erinevus on teadlikkus. Vanema põlvkonna töötajatel on harjumuseks saanud tervisega seotud
Madal enesehinnang on ka tihti söömishäirete üks tekkepõhjuseid. Madala enesehinnanguga naised on haavatavamad teemal, mis puudutab kehakaalu ning tunnevad ühiskonna survel ääretult suurt vajadust olla võimalikult sale. Sellised naised usuvad, et nad ei saa kunagi ühiskonna mõistes olema piisavalt kaunid. Samuti tuleb meeles pidada, et needsamad psühholoogilised faktorid, mis viivad söömishäireteni naistel, toimivad samuti ka meestel: vajadus olla aktsepteeritud, depressioon, ärevus, suutmatus hakkama saada oma emotsioonide ning isiklike probleemidega. Need faktorid aga on tingitud suuresti madalast enesehinnangust. (Reasoner, 28.11.2009) Üks tüüpilisi madala enesehinnangu avaldusi on armukadedus. Põhjuseta armukadedust põhjustab madal enesehinnang. Inimene ei suuda uskuda, et see teda tahetakse ja on pidevalt valvel, ega keegi tema partnerit ära ei võta. Adekvaatne ja stabiilne enesehinnang on hädavajalik, kui soovitakse elada hästi
toodangu hulga kui kvaliteedi parandamiseks. Alluvatel võib olla ka häid ideid kulude vähendamiseks. Osalus aitab parandada alluvate motiveeritust, sest nad tunnevad end antud olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Uuringute põhjal on osalevad alluvad tavaliselt enam rahul nii oma töö kui ülemusega. Selle tulemusena vähenevad konfliktid ja stress, tunnustatakse asutuse eesmärke ja seistakse vähem vastu muutustele. Alluvatel võib samuti väheneda kaadrivoolavus ja töölt puudumine, sest nad peavad oma töökohta heaks ja iseend edukamaks. Osaluse käigus paraneb inimestevaheline suhtlemine. Tööprobleemide arutelu selgitab olukorda ja aitab kaasa valearusaamade vältimisele. Kui alluvatel on rohkem infot asutuse tegevuse ja finantside kohta, võimaldab see neil teha paremaid soovitusi. Osalus, võim ja liidristiilid
Nendeks on hipokambis paiknev stiimulite ruumilise seose mälu võimaldab käitumist kiiresti ühelt stiimulilt teisele ümber lülitada juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida · Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent · Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega · Informatsiooni rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks tähelepanuressursse
Mõnikord võib olla kasulik konflikti kontrolli all hoidmine, kui pole võimalik seda kohe lahendada. Teiseks strateegiaks võib olla konflikti lõplik lahendamine. Lõpuks tuleb leida meetodid konflikti leevendamiseks. Kiiret otsusekindlat tegevust on vaja tähtsate probleemide puhul, mis nõuavad ebameeldivaid meetmeid, mil teised pole koostööks motiveeritud, kui ettevõtte jätkamisega seonduvalt on juht veendunud, et tal on õigus ja teised on ebapädevad. 39. Stress Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib välis-või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressor võib olla mis tahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist, nt psüühiline pinge, raske kehaline pingutus, trauma. Eristatakse füsioloogilist ja psühholoogilist stressi. Füs. toimub automaatselt, me ei teadvusta seda, psüh. aluseks on meie hinnangud olukorrale ja emotsioonid. Stressi sümptomeid saab jagada füüsilisteks, emotsionaalseteks,
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck
5. Juba esinenud haigused/kahjustused Haiguse põhjused ehk etioloogia Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused)
108. Kehtestava käitumise põhimõtted: - Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. - Olge teiste suhtes avatud. - Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. - Veenduge, et teie mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega. - Olge tagasisides täpne. - Ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit "täitesõnadega". - Ärge laske enda ja teiste hinda alla 109. 10.Mis on eustressi ja distressi erinevus? 110. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. - Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. - Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 111. 11.Millised on enamlevinud üldised stressorid? - Suhete katkemine;
Tervishoiuteenuse osutamisel lisandub positiivsete emotsioonide näitamise kohustusele emotsioonide varjamise kohustus. Emotsioonide varjamise kohustus on oluline kohtunike töös. Emotsionaalsete nõudmiste täitmine ja sellest tulenev töö efektiivsus, on seotud olulise ja küllaltki raskesti täidetava kriteeriumiga: töötaja emotsionaalne väljendus peab olema kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne. Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: (a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus; (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus) (c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige
- Psüühika avaldub materiaalsete protsesside resultaadina iga psüühilist nähtust saab seostada mingi materiaalse protsessiga - Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool. 2) Käitumise kontseptsioon - Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta - Stiimul (psüühika) reaktsioon PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID 1) Eksperiment on tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendid seatakse uuritab psüholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. - Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Kuna väsimus võib edasi areneda haiguseks, siis on väsimusaistingute kvantitatiivne hindamine olulise tähtsusega, et leida väsimuse tekke põhjused ja seega võtta meetmeid väsimuse vähendamiseks ja haiguste vältimiseks. Et inimene töötaks efektiivselt ega rikuks oma tervist, tuleb nii diskomforti kui ka väsimust kvantitatiivselt hinnata ja vähendada. Diskomfordi ja väsimuse mõõtmine Enesetunde hindamise lihtne meetod on paluda uuritaval kirjeldada oma diskomforti või paluda tal
olukorda parandada kulutusi suurendamata. Tekivad terviseergonoomika keskused kõrgkoolides (nt Suurbritannias). Terviseergonoomika on seotud haiglaergonoomikaga (hospital ergonomics), mis tegeleb haigla organisatsioonilise disainiga, mööblidisainiga, haigla töötajate tervisega ja haiguste ennetamisega, teenindamise kvaliteediga. Sellega on tihedalt seotud kirurgiaergonoomika (surgical ergonomics), mis käsitleb ergonoomilisi aspekte operatsiooniruumis: tööasendit, arstiriistade kasutamist, vaimset ja füüsilist koormust, infotöötlust, meeskonnatööd. Oluline probleem on ergonoomika ja vananemine. On korraldatud mitu rahvusvahelist konverentsi. Põhiline, millega tegeldakse, on töö- ja elutingimuste ning toodete kohandamine vanema, üle 45-aastase inimese organismi füsioloogiliste iseärasustega (vt Ilmarinen, 1999). Sündivuse vähenedes ja keskmise eluea pikenedes arenenud maades Euroopas, Ameerika
Kohesiivsus suureneb seoses: - Kokkupuudete tihedusega - Sarnaste tööülesannetega - Isikliku sarnasusega - Sobivate isiksuseomadustega - Suhtlemise lihtsusega - Grupi väiksema suurusega Eelised: · Rohkem koostööd · Kergem suhelda · Suurem tööga rahulolu Puudus: · Grupimõtlemise oht! · Uutel tulijatel raskem 16. Kirjelda grupi normide olemust ning grupi käitumise aspekte, mida need reguleerivad. Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Normid on käitumisreeglid ja käitumisviisid, mida grupiliikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena. Need on kirjutamata seadused, mida grupiliikmed järgivad, nad on kooskõlas grupi eesmärkidega. · Suhtlemisnormid. Kellega kuidas töiselt suhelda? · Välimusega seotud normid
wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj. heaolu muutustes seoses elusündmustega ja nendega kohanemisel (abiellumine,
intensiivsusest ja tajuja eesmärkidest. Näiteks tasudega seotud olukorras tajumistäpsus kasvab ning tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini ja kiiremini. Teine taju omadus on mõtestatus, mis seisneb eelnevate kogemuste ja arusaamade toimel terviklike tajukujundite tekkes. Taju on alati teatud määral üldistus ning sageli tajutakse seda, mida ollakse valmis tajuma. Seepärast on taju seotud tähenduse ja otstarbe mõistmisega. Konstantsus on taju kolmas omadus ja see tingib, et tajutavad esemed säilitavad suhtelise püsivuse vaatamata tajumistingimuste muutustele. Taju konstantsuse tõttu tuntakse objekte ja nähtusi ära vaatenurga, kauguse, valgustuse jpt. tegurite muutudes. Taju omadused aitavad inimesel ümbritsevas keskkonnas orienteeruda, sest muudavad keeruka lihtsamaks ja kauge lähedasemaks. Inimestevahelises suhtlemises kalduvad suhtlemispartnerid tõlgen- dama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt ning seda
annaabi.ee 
