Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Stress - sarnased materjalid

stress, imalus, arengukriis, nnetus, iskasvanuiga, puhata, eluaasta, jutus, seisukohast, udmised, lapseiga, kognitiivne, motoorne, tteid, jooga, hemalt, isted, korrata, bioloogiliste, imik, koristamine, vasts, bowlby, pavlovi, ppimise, psemine, rjel, koogamine, murdeeas, ajavahemikus, suhtlemine, raskest, elutingimused, asumine, kiusamine
thumbnail
11
doc

Stress

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ­ ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .............................................................................

Psühholoogia
82 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Stress

Psühholoogia STRESS Referaat 10b klass 2007 SISSEJUHATUS Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma

Psühholoogia
247 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Stress

Tallinna Järveotsa Gümnaasium REFERAAT STRESS Autor: Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................

Psühholoogia
69 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Stress

Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Koolistress

....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi

Psühholoogia
147 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Koolistress

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.

Psühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Loengu konspekt psühholoogias

Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. ­karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus STRESS Stressi olemus Terminini võttis kasutusele 1926.a Hans Selye Stress- organismi mittespetsiifiline(üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme,

Psüholoogia
175 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Stressi mõju

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Stress

TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda

Stress ja läbipõlemine
34 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Koolistress

.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................

Uurimistöö
184 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tööstress

Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt

Klienditeenindus
218 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Stressist

................................................................................ 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus.................................................................................................................. 7 2.3 C-tüüpi isiksus................................................................................................................

Stress ja läbipõlemine
9 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ­ ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: ­ Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); ­ Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); ­ Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); ­ Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob);

Arengupsühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

tungib spermatosoid munarakku Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - üherakuline sügoot, mis kohe arenema hakkab aga suurus ei muutu On 46 kromosoomi Gestatsiooniaeg - raseduse pikkus Üsasisese arengu staadiumid: germinaalstaadium embrüonaalne staadium looteline staadium Prenataalne areng ja kahjustavad tegurid: enamus väärarengud ja loote ära kukkumised tekivad enne 12.rasedusnädalat, mille tingib raseda stress Ravimid, haigused (punetised - sensoorsed probleemid), kiiritus, traumad, keskkonna saastatus, alkohol, suitsetamine, emotsioonid ja stress, narkootikumid Kaasasündinud ehk kongentaalsed relfeksid: osad refleksid peavad kaduma peale 3.-4.elukuud  seotud lapse ellujäämisega  tahteliste liigutuste eelkäijad  võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani.

Psühholoogia
102 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi ­ sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga ­ raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed ­ seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga ­ emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed ­ käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid ­ emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused

Arengupsühholoogia
601 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid ­ realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal ­ niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

tegelikkust. Aitab kaasa isiksuse formeerumisele. Kasutatavatel märkidel on tähendus, mis teeb võimalikuks üksteise mõistmise. Tähendustel on objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid ­ tähendust omavad sõnad Reeglid ­ sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid ­ helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid ­ väikseimad tähendusega ühikud, nt. eesti keeles käändelõpud Süntaks ­ grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees ­ iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga.

Psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. See tunne võimaldab tal algul hoidjasse kiinduda ning hiljem temast sõltumatuks muutuda. Pettumused põhjustavad lapsel hiljem psüühilisi hälbeid. Vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg on tähelepanekute kohaselt põhjustanud juba pooleaastaselgi lapsel agressiivset käitumist. Samal põhjusel ei teki lapsel ka põhiturvalisust ega usku

Arengupsühholoogia
7 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Uurimustöö teemal stress

PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................

Psühholoogia
67 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus) NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea! STAADIUMID, mille inimne läbi käib (1) Häire ­ e shokistaadium (2) Vastupanustaadium (adrenaliin, suhkur, kalorid) (3) Kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao- , aju häired) Siin tasub abi paluda a. Taastumine FRUSTRATSIOON See on lühemaajalisem, kui stress. See võib tulla ja minna. Kui see kordud ja on tõsisem, võib tekkida stress.

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Psühholoogia

Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7

Psühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Organisatsioonipsühholoogia

Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu

Organisatsioonipsühholoogia
63 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ülevaade psühholoogiast

Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja

Ülevaade psühholoogiast
43 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
132
docx

Organisatsioonipsühooloogia loengud

..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...

Organisatsioonipsühholoogia
77 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Motivatsioonid, emotsioon, stress

ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire · Ebasoodsad elusündmused Stressi talutakse paremini kui: 1) usk, et olukorda suudetakse kontrollida 2) teadmine, et ebasoodne olukord mingil ajal lõpeb. ISIKSUS JA STRESS 1. Mõjutab suhtumine(kogn. hinnang)- kui põhjusi nähtakse vaid endas->abitus 2. Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat 3. Isiksuse tüüp:( Fredeman ja Roseman- kanada kardioloogid) A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus.

Psühholoogia
139 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Inimese areng - Kordamisküsimused ja vastused

Antud dokumendist leiab vastused järgnevatele küsimustele: 1) Anna ülevaade inimese elukaarest. 2) Selgita kiindumussuhte olemust ja selle mõju kogu inimese elu jooksul. (Kirjeldada põhjalikult nelja mudelit). 3) Selgita puberteedi eripärasid erinevates puberteedi astmetes. (puberteediea jaotus) 4) Laste ja noorukite halva käitumise 4 eesmärki. 5) Selgita vaimupuude ja vaimuhaiguse erinevusi. 6) Selgita, miks ei tohi kokku panna vaimuhaigeid ja vaimupuudega kliente. 7) Selgita autism olemust ja käitumist autistliku inimesega. 8) Selgita, millised on vaimupuude raskusastmed. 9) Anna ülevaade erinevatest puude liikidest. 10) Selgita eduka vananemise olemust. Millistest komponentidest koosneb edukas vananemine. 11) Selgita dementsuse olemust ja käitumist dementse inimesega.

Bioloogia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun