Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stress". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, toimetulek, pingutus, lahendusvariantide, stressorite, probleemilahenduse, baum, lazarus, ressursid, komponent, kutsuvad, eksam, taluda, keskendumine, rakendamise, teeninduskool, biokeemilised, kognitiivsed, uutele, ootamatu, alexander, selye, piisavad, kognitiivne, ärevus, erutus, häbi, masendus, füsioloogiline, stressikogemuse, higistamineReferaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.
Põlula Kool Stress Referaat Koostaja: Armo Karu 2010 Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla
.............................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.STRESS MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.............................................................................................. 4 2.STRESSIGA TOIMETULEK.......................................................................................................5 2.1 Lihaste lõdvestumine.............................................................................................................5 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda
Lisaks aitab teooriate kasutamine sekkumisi planeerida. Kõik ei ole kõigi puhul kasutamiseks. Terviseharjumuste muutmine 1 Baasiks on alati hoiak. Hakkame muutma hoiakuid. Hoiak kindel arvamus või seisukoht; tendents hinnata või väärtustada objekti poolehoiuga või mitte poolehoiuga. Hoiak toetub uskumusele. Uskumus = tajutud seos/seosed objekti ja tema tunnuste vahel. Hoiakul on ka A-B-C mudel: A afektiivne komponent (emotsionaalne, tunded objekti ja suhtumise osas, nt suitsetamine on nauditav vs suitsetamine on vastik); B behavior-käitumine (käitumuslikud reageeringud sisaldavad tahte pingutust, nt ma ei suitseta); C kognitiivne (uskumused objekti ja suhtumise osas, nt ma suitsetan, sest see rahustab mind). Otsest seost hoiakute ja käitumise vahel on leida raske. Suitsetamine on paha, aga ikka suitsetan. Ambivalentsed suhtumised.
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja
meeskonnakoolitused, juhtimiskoolitused, väärtuskasvatus, suhtlemisõpetus, uudne lähenemine tiimitööle Kuidas lahendada konflikte? 7. sept 2007 - 0 Comments Autor:Anneli Salk, Celestis OÜ koolitaja-psühholoog, Allikas: www.juhtimine.ee 07.09.2007 Ka kõige paremas töökollektiivis tuleb vahel ette üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist. Kui ei suudeta tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, võib see viia konfliktini. Konfliktsituatsiooniga toimetulek sõltub suures osas kõigi osapoolte sotsiaalsest intelligentsusest, heast tahtest ja suhtlemisoskustest. Kõige olulisem on konfliktsituatsioonis tugevad emotsioonid ja mõistus lahus hoida. Kui tunded võtavad 16 võimust, siis reageeritakse ainult emotsionaalsel tasandil ning ei suudeta tekkinud olukorda adekvaatselt hinnata ega konstruktiivselt lahendada.
· Murray (1938) - tegevuste põhjuseks on vajadused. On ilmne, et vajadusi vahendavad & mõjutavad paljud faktorid. · Seetõttu hakati vajadusi käsitlema tegevuste eelsoodumustenam mis annavad tegevusele vaid algtõuke · Tegevuseks vajalik energia & tegevuse suund pärinevad mujalt. Frankeni (2002) arvates on motivatsiooni määravateks muudeks asjaoludeks 1)bioloogilised tegurid, 2)õpitud tegurid ning 3) tunnetuslikud tegurid Motivatsiooni bioloogiline komponent · Darwini ideede alusel välja kujunenud evolutsiooniline psühholoogia seletab meie aju ehituse päritolu 3 oletuse kaudu: Inimaju on 4- 5 miljoni aastase evolutsiooni produkt & praeguse inimliigi kujul kuni 250 000 aastat vana Koos füüsilise kohanemisega on kulgenud ka psüühiline kohanemine, psüühika ja keha aitab ellu jääda & paljuneda Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke
· Püüad teisi mõista. · Võimaldad endale emotsionaalse toetuse pere ja sõprade poolt. Inimesel on seda vähem tarvis võidelda, mida rohkem teda armastatakse ja temast hoolitakse. · Kaalud hoolikalt konflikti kõiki tagajärgi. Konflikti lahendamine Konflikti lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab kõiki konflikti osapooli. Konflikti lahendamine on konfliktiga toimetuleku üheks võimalikuks tulemuseks. Konfliktiga toimetulek ehk konflikti juhtimine, kontrollimine Konflikti juhtimine on laiem mõiste. Ka lahendamatutes konfliktides peitub positiivne potentsiaal. Vaidlevad pooled ei pruugi konfliktile lahendust leida, kuid nende omavahelised suhted võivad paraneda (Vihma 2006:22). Konfliktiga toimetulemine ehk konflikti juhtimine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast sobivaim ning seda rakendada (Vadi 1995:122).
7. Milline on strateegilise kavandamise protsess ja milliseid tegevusi ta sisaldab? Strateegiline juhtimine hõlmab lisaks üldise tegevussuuna formuleerimist ja strateegiliste plaanide koostamist, ka sobiva kultuuri kujundamist, tegevusmeetodite valimist, inimeste võimekuse arendamist, eestvedamist ja keskkonnategurite mõjude ärakasutamist oma eesmärkide saavutamiseks Strateegilise plaani komponendid: Missioon, Kontekst, Visioon, Strateegia, Eesmärgid, Ressursid. - Kus me oleme praegu (olukorra kaardistamine)? - Kus me tahaksime olla teatud aja möödudes (visiooni loomine)? - Kuidas me jõuame soovitud olukorrani (strateegia)? - Milliseid konkreetseid samme on selleks vaja teha (tegevuskava)? - Kuidas me oma tegevust mõõdame (seire, kontroll, tagasiside)? 8. Mis on SWOT analüüs, kuidas see on seotud PEST analüüsiga? Millised on peamised vead nende analüüside koostamisel?
Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne. Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek. Jne. Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb. Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk. Vähene tagasiside. Vähesed teadmised. Kasutatakse mudelit palju
3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponndist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakutele omistatakse
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid, alkohol. · Stress, frustratsioon. · Üldistunud erutus. · Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab. · Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad? · Kõrvalseisja effekt · Teiste eeskuju · Selgus abivajamises · Sarnasus Kes aitavad?
Tõi esmakordselt fookusesse kliendi ja terapeudi suhte olulisuse. Tööd tuleks teha kliendi oma arusaamisega endast, on suunatud oma potentsiaali võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt väljendatud tundeid, siis leiab aset negatiivsete tunnete muutus positiivseteks, millele järgneb seesmine äratundmine (insight) ja positiivne tegevus või toimetulek. Tolerantsus, antiautoritaarsus (Mindess, 1988) seotud justkui tollase humanistliku suhtumisega. Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule; kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia. Terapeudil on hoiak või uskumus indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese-
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus.
Kuidas iseloomustada juhte (otsustajaid) lähtudes analüütiliste ülesannete tähtsuse ja pakilisuse mõistmisest? 5. Selgitage infotöötlussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel ning juhitava protsessi mudeli kohta selles süsteemis. - Otsustusprotsessi lähtepunktiks on juhtimisülesande püstitus, millega määratakse majandustegevuse taotletav lõppeesmärk, selle saavutamiseks kasutada olevad aeg ja materiaalsed ressursid. Infotöötluse aluseks on püstitatud ülesande seisukohalt tähtsaid elemente ja seoseid kajastav juhitava protsessi mudel, mis hõlmab ka otsuse elluviimise tulemustele olulist mõju avaldavaid väliskeskkonna tegureid. Infotöötlusprotsessis võetakse vajadusel kasutusele spetsiifilised töövahendid nagu matemaatilised meetodid. Otsuse analüütilise ettevalmistamise
psüühilise aktiivsuse aspekti. Tähelepanu liigid: a) tahteliste protsesside osalusmäära alusel: - tahtmatu (geneetiliselt vanim) alaliik, mehhanismiks on orienteerumisrefleks (reaktsioon stiimuli uudsusele, kaasasündinud, "mis see on?") - tahteline tp suunatakse tahtlikult sellele, mis huvitab; vahendatud kõne poolt (raamatupoes "kus on see õpik?"). - tahtelisjärgne tegevus on muutunud motiveerivaks, tahtepingutuse komponent puudub. b) suunatuse alusel: sensoorne, ideaalne, motoorne c) tähelepanu suundade paljususe alusel: fokusseeritud, jagatud U. Neisseri liigitus (infotöötluspsühholoogias): Fokaalne tähelepanu vaimsete infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusel järjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid mõistes nende tähendust ja funktsiooni. Eeltähelepanu - infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende
organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisalad: · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. Juhi tegevuse mõjust olenevalt: · Strateegiline juhtimine (tippjuhid): äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad. · Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: · Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine · Erialane ehk funktsionaalne juhtimine tavaliselt keskastmejuhid 3 Organisatsiooni edukuse eeldused +
teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus. *Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus noor teadus, välja kasvanud umbes 20.sajandi teisel poolel psühhoteraapiast. Liigitatakse rakenduspsühholoogia haruks. Eristus psühhoteraapiast, sest see on pinnapealsem ja lühem, oluline et saaks lahendada kiireid igapäevaprobleeme. Nõustamise kasvav osatähtsus elutempo kiireneb> komplekssus ja stress kasvavad > valikute arv kasvab> tööpuudus > tiheliolek(rahvaarvu kasv) >urbaniseerumine >palju vaba aega (võimalus saada vaba aega rohkem, kvantiteet/kvaliteet) >informatsioonirohkus (liiga palju suhtlemist)> isiklikud suhted pinnapealsemad > > Ühiskonna kiired muutused, ühiskonna struktuuri diferentseerumine, sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
· suhe on muutuse tekkimise eeldus ja vahend; Olulised on kõik etapid: selle loomine, hoidmine, lõpetamine; · organisatsioon, mis korraldab STd: kliendid, suhted, staatused, suhted teistega, funktsionaalsus; · vajaduse rahuldamine, sh psühhoanalüütilised, normatiivsed, tajutud, väljendatud, võrreldavad vajadused; · oluliste sotsiaalsete institutsioonide säilitamine - perekond ja kogukond; · toimetulek, toetamine ja kaitse. Klient: inimene tajub probleemi ja survet(sisemine+väline) - abi otsimine, info kogumine pöörduja kohta - abi taotlemine - abi saamine (kokkulepe)/keeldumine-klient. Erinevus meditsiinist: Kliendi enda aktiivne osalemine. 4 tüüpi rühma teraapiaid: 1 psühhodünaamiline ängi põhjuste avastamisele ja lahendamisele suunatud 2 kogemusele, tunnetele ja suhetele suunatud 3 kognitiivsed ja käitumuslikud tegevusele/ sotsiaalsele õppimisele suunatud
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke
5 Individuaalsus organisatsioonis - Individuaalsus - inimese psüühilise ja isiksuse omaduste kogum. individuaalsed omaduste teguri mõjud: 1) sotsiaal-demograafilised tunnused (nt perekonna seisund) 2) pädevuse ja asjatundlikkuse tunnused (moodustavad võimed ja sobivuse näitajad) 3) psühholoogilised ja bioloogilised tunnused Sooritus = individuaalsed omadused x pingutus x organisatsiooni toetus - Sooritus - üksikute ülesannete või nende kompleksite lahendamine ja tõhusus. - Pingutus - organisatsiooni liikme soov, volmisolek ja keskendumine ülesannete täitmiseks. - Organisatsiooni toetus - võimalused ülesannete täitmiseks. - Sotsialiseerumine - inimese kujunemise protsess; ümritseva kultuuri, gruppi ja ühiskonna sotsiaalsete suhete ning indiviidi kogmuste kujundava mõju tulemus.
assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine.
tekkinud ebaolulisel põhjusel. * Kompromiss - otsitakse lahendusi, kus mõlemad pooled annaks ja saaks midagi, lõhestades erimeelsusi kui võimalik. * Mõlemal poolel on nii võita kui ka kaotada, ükski pool ei saavuta maksimumi. * probleeme küll ei väldita, kuid nendega ei tegeleta ka sügavuti ning seda meetodit saab 11 kasutada juhul, mil ressursid on võrdselt jagatavad. * Konfrontatsioon / probleemi lahendamine - * energia suunatakse probleemile- põhjusele, mitte teise inimese vastu, kasutades avatud informatsiooni vahetust osapoolte vahel. o Konflikti allasurumisel on aga mitmeid negatiivseid tagajärgi. * Konflikti osapooled eitavad enamasti probleemi olemasolu või alahindavad vajadust olukorda lahendada ning sagedane on see, et juhid suruvad konflikti maha, nõudes järeleandmist alluvate poolt.
annaabi.ee 
