Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli.
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
.............................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.STRESS MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.............................................................................................. 4 2.STRESSIGA TOIMETULEK.......................................................................................................5 2.1 Lihaste lõdvestumine.............................................................................................................5 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................
Põlula Kool Stress Referaat Koostaja: Armo Karu 2010 Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust
.........9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ..............................
Lisaks aitab teooriate kasutamine sekkumisi planeerida. Kõik ei ole kõigi puhul kasutamiseks. Terviseharjumuste muutmine 1 Baasiks on alati hoiak. Hakkame muutma hoiakuid. Hoiak kindel arvamus või seisukoht; tendents hinnata või väärtustada objekti poolehoiuga või mitte poolehoiuga. Hoiak toetub uskumusele. Uskumus = tajutud seos/seosed objekti ja tema tunnuste vahel. Hoiakul on ka A-B-C mudel: A afektiivne komponent (emotsionaalne, tunded objekti ja suhtumise osas, nt suitsetamine on nauditav vs suitsetamine on vastik); B behavior-käitumine (käitumuslikud reageeringud sisaldavad tahte pingutust, nt ma ei suitseta); C kognitiivne (uskumused objekti ja suhtumise osas, nt ma suitsetan, sest see rahustab mind). Otsest seost hoiakute ja käitumise vahel on leida raske. Suitsetamine on paha, aga ikka suitsetan. Ambivalentsed suhtumised.
mida tuleb oma mina arengukskoordineerida · Mina kujuneb sensoorse kogemuse & maailmaga suhtlemise alusel. Mina kogemise aktualiseerimise tendents on pärilik, ent kulgeb sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina arengut ohustab. · Keskkonnas tegutsedes kujuneb vajadus positiivse vaate (heakskiidu jms) järele, see teeb tundlikuks kriitika & kiituse suhtes. Oma potentsiaali realiseerimiseks vajame positiivset vaadet oma minale · Rogers: Positiivse enesevaatega võib tekkida probleeme, kui püüame oma käitumist kohandada teistele meeldimise alusel, kaotades silmist selle, mis on vajalik oma mina arengu seisukohalt igaüks peab õppima hindama, mis on väärtuslik tema mina jaoks. Selleks vajab ta ümbritsevatelt inimestelt (eriti lapsepõlves) tingimusteta positiivset vaadet. 6) Tunnetuslik motivatsioonikäsitlus (käitumise aluseks keskkonna & enese tunnetuslikud esindused psüühikas)
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub aga olulisel määral küsimuse vormist ja valimist (inimrühm, kellele küsimusi esitatakse). Küsitlustulemuste esinduslikkus ja nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja protseduuride järgimise korral. 4. Testid on psühholoogilises uurimistöös samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 14. Mida tähendavad positiivne ja negatiivne korrelatsioon? Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks nähtust vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus
Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini. Suhtlustõkked liiguvad kolme rühmana: I Keskkonnast ja situatsioonidest tulevad häiretegurid
1 levinumaks probleemiks kurvameelsus 51% tüdrukul. Vaimse tervise probleemid võivad esineda ka mitmekesi koos või siis ühest probleemist saab alguse teine probleem. Uuringud näitavad, et tänapäeval on väga tavaline, et noor kannatab mingi tüüpi vaimse tervise probleemi all ja liigagi tihti ei oska ta ise probleemi tõsidust märgata ja abi otsida. Sellepärast otsustasingi jätkata oma uurimistöös selle valdkonnaga, et saada rohkem teada noorte vaimse tervise probleemidest ja tutvustada neid eakaaslastele ning anda infot abisaamise võimalustele. Arusaadavalt ei käsitle ma oma töös kõiki vaimse tervise probleeme vaid toon välja Eesti noortel enamlevinumad probleemid. Ma sooviksin märkida, et see uurimistöö ei ole kindlasti selleks, et kellelegi diagnoosi panna. Toon välja erinevate vaimse terviseprobleemide peamised
andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas
Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud.
Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ................................... 52 3. VIRTUAALTÖÖ JA MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES. .......................... 56 3
sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus.
Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise
· Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks. · Jingle fallacy (Thorndike, 1904): sama sõnaga tähistatakse erinevaid asju nt ärevus võib tähendada naha elektrijuhtivuse muutust või teatud vastustemustrit küsimustikus. · Jangle fallacy (Kelley, 1927): sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega. · Jingle-jangle jungle (Block, 1996): terminoloogilise segaduse koondnimetus · Teiselt poolt: teadus muudab sõnade tähendust · Cronbach & Meehl: selleks, et täpselt öelda, mis ärevus on, peaksime teadma kõiki regulaarsusi, milles ärevuse mõiste esineb
teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus. *Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus noor teadus, välja kasvanud umbes 20.sajandi teisel poolel psühhoteraapiast. Liigitatakse rakenduspsühholoogia haruks. Eristus psühhoteraapiast, sest see on pinnapealsem ja lühem, oluline et saaks lahendada kiireid igapäevaprobleeme. Nõustamise kasvav osatähtsus elutempo kiireneb> komplekssus ja stress kasvavad > valikute arv kasvab> tööpuudus > tiheliolek(rahvaarvu kasv) >urbaniseerumine >palju vaba aega (võimalus saada vaba aega rohkem, kvantiteet/kvaliteet) >informatsioonirohkus (liiga palju suhtlemist)> isiklikud suhted pinnapealsemad > > Ühiskonna kiired muutused, ühiskonna struktuuri diferentseerumine, sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja
Alljärgnevad sümptomid esinevad närvi- ja hormonaalsüsteemis aset leidvate märkimisväärsete biokeemiliste muutuste tagajärjel (pikemalt vt peatükid 7 ja 15). Üks või mitu sümptomit on märguandeks, et vähemalt osas teie hädades on süüdi bioloogiline väärtalitlus. Unehäired: une-ärkveloleku tsüklis võib toimuda mitmeid muutusi. Uinumisraskused on tüüpilised igasugusele stressile. Voodis vähkremist põhjustab enamikule inimestele väiksemgi stress. Teadlaste hinnangul esineb elu jooksul uinumisprobleeme 35%-l inimestest. Kuid mitmed unehäired on omased just nimelt depressioonile ning viitavad unetsükleid reguleeriva ajuosa väärtalitlusele. Depressiooniga seostatud unehäired on järgmised. Varajane ärkamine: inimene ärkab kaks-kolm tundi varem kui tavaliselt ega jää enam magama. Katkendlik uni: inimene ärkab öö jooksul mitu korda üles, kuid suudab tavaliselt uuesti magama jääda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
