....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
.........9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.
Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................
................................................................................ 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus.................................................................................................................. 7 2.3 C-tüüpi isiksus................................................................................................................
Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks. Soovin seksuaalelu stressi kohta täpsemalt teada saada juba praegu, et osata tulevikus lahendada sellega kaasnevaid probleeme ning seega vältida lisapinget, mis seksuaalelu stressiga kaasneb. Stress seksuaalelus mis see on?
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi
Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks.
Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu, kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kui hobid ja sõbrad inimest enam ei huvita, kui tal on tunne, et ta on kasutu ja ta ärritubkergesti iga väikese asja peale, see kõik viitab depressioonile
Emotsiooni tekitab mingi sündmus,isik või hinnang,mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi.Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 1.3 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: - meeleolu, - ärevus, - stress, - frustratsioon, - afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest. Depressioon võib avalduda : 1. Sümptomina- siis on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad näiteks näoilme, liigutuste vähenemine või kehatalituse aeglustumine. 2. Sündroomina- selle tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemalt väljendunud
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Kui sa ei juhi ise oma elu siis teeb seda keegi teine, see ei pruugi sind õnnelikuks teha. Sageli inimesed ei teagi, et keegi nende elu juhib. Kui oled enamus aega õnnetu ja rahulolematu on see märk sellest et sina ei korralda ise oma elu. Reaktiivne Proaktiivne Juhivad: tunded Juhivad: väärtushinnangud( Põhimõtted mida pean elu alustaladeks) olukorrad vaba tahe(seotud teadvusega, võimega muuta oma käitumist) teised inimesed eneseteadlikus(me pole oma mõtted) tingimused südametunnistus(kas oleme liikumas õiges suunas) keskond
04.2007): - Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise. - Suitsiid: enesevigastuse ja suitsiidirisk on kõrgem inimestel, kes kuuluvad isiksushäirete B-klastrisse, näiteks piirialast tüüpi isiksushäirega inimesel; - Ainete väärtarvitamine: alkoholi ja narkootikumide või ravimite sõltuvuse oht on eriti B- klastri isiksushäiretega isikutel; - Depressioon, ärevus ja söömishäired; - Ennast-hävitav käitumine: nii käituvad eriti piirialast tüüpi isiksused, näiteks kaitseta vahekord või hasartmängude mängimine; - Vägivald ja mõrv: agressiivne käitumine on suureks riskiks paranoiliste ja düssotsiaalsete isiksuste seas; - Vangistus: tõsiste kuritööde toimepanemise risk on düssotsiaalsel isiksusel. See seisund on vangide seas harilik.
Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-,
.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................
Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria
arvatakse, et see on märk nõrkusest. (Puusepp, L. 2011) Tunded, mis võivad tekkida pärast raseduse katkemist: juhtunu eitamine ("See pole võimalik") šokk ("Kõik see juhtus nii ootamatult") hirm ("Ma pole täisväärtuslik naine", "Kas ma pean taluma valu?", "Kas ma tulevikus jään veel rasedaks?") viha ("Miks see juhtus minuga?", "Mu partner oleks pidanud …, poleks pidanud…", "Võibolla tegi arst vea?") kurbus ja depressioon juhtunuga leppimine ("Jah, see juhtus minuga. See on minu elu osa ja ma tahan sellega toime tulla. Võibolla lähen nõustaja juurde, kui tunnen, et see on vajalik.") (Rull, K., Part, K.) Naised, kes on kogenud raseduse katkemist on toonud välja järgmiseid reaktsioone: depressiooni, üksindlust ja isoleeritust. Need on küll normaalsed reaktsioonid, kuid kui need hakkavad segama igapäevast elu võib olla tegemist depressiooniga ja tuleks minna nõustaja juurde
Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon Noradrenaliin eufooria depressioon Adrenaliin aktiveeritus aktiveerituse puudumine · GABA (gamma-aminovõihape) reguleerib ärevust & infotöötlust, endorfiinid & subP seostuvad valutundlikkusega · Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad. Heroiin & morfiin vallandavad ajus endorfiine · Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses staadiumis · Neg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
