Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stress, kriis ja depressioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Stress , kriis ja depressioon
Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi . Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub.
Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks.
Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu , ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded võtavad pöördeid ja tuntakse ärritust. Mõnikord ka viha ja agressiivsust, kuid see oleneb juba sellest, kui tugev on inimene on iseloomust ja kas ta suudab stressi alandada, ning hoiduda kriisist või depressioonist.
Kriis on stressi edasine samm. Sellest on aga võimalik ainult arsti abiga välja tulla. Inimene muutub agressiivseks ja ei suuda oma emotsioone kontrollida.
Depressioon on aga rahulik, kuid see kurnab inimest kõige rohkem. Tekib pea valu,ning ei suuda unustada, mis on juhtunud. Sellega vajab ka inimene tuge ja tal on vajadus rääkida kuigi ta seda välja ei näita. Mõnikord saab depressioonist välja ainult arsti abiga.
Inimene vajab koguaeg tuge... koguaeg, et keegi oleks kõrval ja kuulaks, ning keda saaks usaldada, ning et see isik usaldaks ka teda ja räägiks ka talle oma rõõmudest ja muredest. See tõstab sõpruse ja usaldavuse palju kõrgemaks kui selline usaldus on saadaval.
Stressiga tuleb toime igaüks kui ta seda tahab. Ta peab püüdma ja üritama kõike, et stressist vabaneda , kuid siin peab ka inimese enda organism tugev olema, et aitada inimesel stressiga toime tulla.
Depressiooni ja kriisiga peaks pöörduma profesionaalide poole ehk psühholoogi poole. Kuid ikkagi peaks olema kõrval inimene kes aitab tal sellest välja tulla.
Inimesel on eelkõige vaja tahtejõudu ja teist inimest, kes aitaks tal välja tulla kas siis stressist, kriisist või depressioonist. Kuid alati võib ka pöörduda psühholoogi poole kes aitab ka kaasa.
Stress-kriis ja depressioon #1 Stress-kriis ja depressioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BrigitaP Õppematerjali autor
Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub.

Positiivse ja negatiivse stressi kirjeldus.

Kriis on stressi edasine samm. Sellest on aga võimalik ainult arsti abiga välja tulla. Inimene muutub agressiivseks ja ei suuda oma emotsioone kontrollida.

Depressioonist ja stressist veel..

Sarnased õppematerjalid

Koolistress
14
doc

Koolistress

....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi

Psühholoogia
Toimetulek depressiooniga
21
doc

Toimetulek depressiooniga

sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja

Sotsioloogia
Koolistressi lahkamine
9
docx

Koolistressi lahkamine

.........9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus

Organisatsiooniline käitumine
Toimetulek depressiooniga
20
doc

Toimetulek depressiooniga

........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme

Psühhiaatria
Depressiooni sümptomid ja põhjused
11
doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga

Psühholoogia
Depressioon
8
doc

Depressioon

Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.

Psühholoogia
Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused
23
pdf

Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused

Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17

Isiksusepsühholoogia
Nimetu
76
pdf

Nimetu

11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun