Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stress ja depressioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, depressioon, meelte, väsimus, armastas, unehäired, tundmine, ükskõiksus, masendus, ülitundlikkus, positiivset, emotsioon, laisk, depressiooniks, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, krista, villem, mõdriku, selgitus, vaevusi, tundnud, tunnevad, loovust, tekkepõhjused, mehhanismid, tasakaalustamata, kurbus, vastupanuvõimeTallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
- Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon Noradrenaliin eufooria depressioon Adrenaliin aktiveeritus aktiveerituse puudumine · GABA (gamma-aminovõihape) reguleerib ärevust & infotöötlust, endorfiinid & subP seostuvad valutundlikkusega · Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad. Heroiin & morfiin vallandavad ajus endorfiine · Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses staadiumis · Neg
Psühhomotoorsed muutused vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Lihasjõud ja kiirus vähenevad liikumasaamine muutub raskemaks. Närvirakkude edastamise langus viib reaktsioonikiiruse vähenemisele. Raskendab .................liigutused ühel ajal. Taju protsesside nõrgenemine takistab kohanemist. Sooritusvõime muutumine Mida vanem inimene ja mida kauem ta ei ole mingit tegevust toimendav seda tõenäolisem, et ta ei tule sellega toime. Kiiresti tekib stress nõrgeneb toimetulek. Vajalik on pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvast tegudest. Tunnetusprotsesside areng Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal
Kompulsiivne söömishäire Kompulsiivset söömishäiret esineb kõige sagedamini. Selle häirega inimesel on raske oma söömist kontrolli all hoida ning õgimishood vahelduvad tal dieedipidamisega. Tavaliselt on niisugused inimesed kergelt ülekaalulised. Ülesöömishoogude ajal kugistavad nad toitu väga palju ja kiiremini kui tavaliselt ega lõpeta enne, kui ennast halvasti tundma hakkavad. Pärast õgimishoogu valdavad neid masendus ja süütunne. Sageli vohmivad nad ka siis, kui kõht pole üldse tühi. Nad tunnevad ohtra söömise pärast häbi ja teevad seda tavaliselt üksinda. Kompulsiivse söömishäirega inimesed peavad tihti dieeti ja kerge ülekaal on neil tekkinud noores eas. Pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus, igavus või masendus. Paljud kompulsiivse söömishäirega inimesed tunnevad end ebakindlalt ja võivad avalikke üritusi vältida. Abi saamiseks
andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks
Psüühilise seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha. Kokaiini pikaajaline toime Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti. Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust, sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused (mis võivad põhjustada ninaverejookse), kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus ja kerge ärrituvus, suguvõime langus.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise
Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise
teraapiameetoditega, nt. massaaz, sest soe vesi pehmendab lihaseid ning loob suurepärased eeldused tulemuslikuks protseduuriks. Olenevalt vesiravi tüübist on vastunäidustusi, mõistlik on probleemide puhul eelnevalt konsulteerida oma arstiga, SPA-des ja taastusravikeskustes on võimalik spetsialisti käest nõu küsida. Vesiravi sobib: Liigeseprobleemid, liigesjäikus, Südame- veresoonkonna haigused Vereringehäired, Kõhukinnisus, Soolte spasmid Unetus, Stress, Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed, Traumade järelravi Rasvumine, Tselluliit Vesiravi ei sobi: Ägedad põletikud, Haavandid, nahalõhed, Palavik, külmetushaigused Südameprobleemid, Rasedus, Pahaloomulised kasvajad, Neeru- ja sapikivid Vee mõju organismile Vesi oma eripärase keskkonnaga avaldab organismile mitmekülgset toimet. Keha reageerib nii vee füüsikalistele omadustele kui ka vee keemilisele koostisele. Mõjutades mehhaaniliselt
3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob);
Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ................................... 52 3. VIRTUAALTÖÖ JA MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES. .......................... 56 3
Wilhelm Wundt,Daniel Berlyne: Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale,tekste) ja olukordi,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse mitte liiga kõrge,mitte liiga madal Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus,sümmeetrilisus jms. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol,monotoonsed ärritajad,müra puudumine Ajuprotsessid Kuklasagara peamine funktsioon on nägemisinformatsiooni töötlemine Oimusagara oluliseks rolliks on kuulmisimformatsiooni töötlemine,vajalik helida tajumiseks,sõnade,ütluste tajumiseks Kiirusagara roll on puute-ja kehatundlikus Otsmikusagar Talamus on vaheaju,ajukoore süvastruktuuride ja ajukoore vahel asuv keskuste süsteem;ümbersuunamissüsteem,emotsoonide tekitamine ja vahendamine,mälujälgede
Kahjustussündroomid: vastaskehapoole parees, motoorne e. broca afaasia dominantne poolkera, pea ja silmade liikumine vastaspoolele häiritud, käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, apraksia, põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine, pseudodepressioon Medaalne frontaalne kahjustus akineetilisus, uriini pidurdamatus, sõnalise väljendumise häire. Põhjusteks: kasvaja, trauma, hemorraagia, frontaalne dementsus. Primitiivsed refleksid (haarderefleksid, imemisrefleks), kõnnakuhäire, vastupanu jäsemete pasiivsele liigutamisele(paratoonia), asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, liigutuste imiteerimine(ehhopraksia), kuuldud lausete ja sõnade kordamine(ehholaalia)
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
· Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid · Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery")
probleemid muutuvad tõsisemaks, nii ümbrus kui sagedus intensiivistuvad. Probleemid on nii, et kogu elu püsivad neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad arengumudeli alla. 1. kulg tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal enesehinnang)) tõrjutus klassikaaslaste hulgas või akadeemiline ebaedu(depressioon) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik käitumine Lapseiga varane noorukiiga hiline noorukiiga (kaaslastega seotud) Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 2. kulg vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega seonduvaid ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas,
annaabi.ee 
