Lääne Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 2 Visioonid 1)Tallinna Lennujaam - ettevõtte visiooniks on areneda 2015. aastaks tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlmeks Põhja-Euroopas. Kommentaar: Ettevõtte on seadnud endale suhteliselt suure eesmärgi, kuid mitte ebareaalse. Vastav visioon tooks üldises plaanis Eestile väga palju kasu. Eesti muutuks arvestatavaks transpordisõlmeks, mis ühest küljest tooks Tallinna
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest"
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu.
....................................................... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
(Ilves 2014) Alates kooli uhkest algusest on meie kool olnud väga edukas. Meie kooli kvintett osales 2014. aastal Tallinnas kvintettide konkursil ja tõi sealt koju konkursi grand prix võidu (Lauri. Läänemaa...). 2015. aasta veebruaris õnnistati EELK piiskop electus Tiit Salumäe ja EAÕK Haapsalu koguduse preestri Jüri Ilvese poolt meie gümnaasiumi uus lipp. Lipu õnnistamine ühendati vabariigi aastapäeva tähistamisega. (Hepner. Läänemaa...) 2016. aastal esitleti Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaa Ühisgümnaasiumi muusikali ,,Valeühendus" ning valmistused uue muusikali jaoks juba käivad (Ilves. Eile...). Samuti korraldab Läänemaa Ühisgümnaasium pidevalt huvitavaid üritusi: erinevad kontserte, playbacke, jõuluballe, näituseid ning muid koolisiseseid üritusi. Meie kooli lühikese tegevusaja jooksul on tulnud koolil vahetada ka direktorit. Esimene direktor Leidi Schmidt läks pensionile 1. veebruaril 2018
04.10.2012, 13:07. Sulev Senkel Eile 3. oktoobril kohtusid Äripäevas ühise laua taga riigi, ehitajate ja projekteerijate esindajad, kes kõik tunnistasid, et riigihangete lepingud ei ole tasakaalus. Peamisteks põhjusteks on eurodirektiivid, vastutustundetud ehitajad ning pädevuse puudumine. Kohtumisel osalenud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Elari Udam tunnistas, et riigihangete tellijate sh RKAS-e lepingud ei ole praegu tasakaalus. ,,Riigihangete dokumendid on täpselt nii ranged, mis arvestab kõige hullema tööandjaga turul," kommenteeris Udam praegust olukorda riigihangete korraldamisel. Kahjuks tuleb sellist olukorda ausatel ehitajatel aksepteerida. Udami sõnul on tellija tihtipeale teadlik sellest, et hanke võitnud ehitusettevõttega kaasnevad väga suured riskid, ent riigihangete seaduse kohaselt on nad kohustatud lepingu sõlmima. Seadusest tulenevalt
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6
See sünnitab juba varases eas ebavõrdsust maa ja linna laste vahel. Linnas on paremad võimalused vanematel karjääri teha ning perekonna majanduslikku seisu parandada, mis oma korda võimaldab lapsi ka lasteaedadesse panna. Suuremad erinevused tekivad, aga põhihariduse omandamisel. Kuigi põhiharidus on kohustuslik kõigile lastele, kipub omandatud hariduse kvaliteet ja teadmiste tase siiski varieeruma.(Rosenberg, 2007). Maa piirkondade inimeste vähesus tingib selle, et koolides on puudus nii õpetajatest kui ka õpilastest, mis sunnib koole sulgema. Maa piirkonna koolid on tasemelt nõrgmad kui suuremate linnade koolid, kuigi Eestis on kehtestatud riiklik õppekava. Väikesed erinevused linna- ja maakoolide õpilaste tulemustes linnalaste kasuks ilmnevad juba kolmanda klassi emakeele ja matemaatika tasemetöödes (Pandis ja Jukk, 2006). Iga aastaga taseme erinevused ka suurenevad ja põhikooli lõpuks on vahed väga suured.(Rosenberg, 2007).
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted....................................
· Eestiga/eestiga seotud uurijastipendiumid Estophilus; · õppejõudude koolitus: täienduskursused igal suvel, konverentsid Eesti keel ja kultuur maailmas 4 aasta järel; · uuringute edendamine; · õppevara arendamine; · teavitustegevus (www.einst.ee). Muukeelne kool Eestis: 1993. aastal määratleti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et 2000. aastast algab üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolides. 1997. aastal muudeti seda tähtaega ning ülemineku alguseks määrati aasta 2007. Täpsustati ka ülemineku kulgu ja põhimõtteid see toimub ainult gümnaasiumiastmes ning on järk-järguline 2011. a ja edaspidi 10. klassi astunud noortest peavad gümnaasiumiastmes õppima vähemalt 60% kohustusliku õppe mahust eesti keeles põhikoolis, kui ainsas kohustuslikus haridustasemes, jääb õppekeel ka edaspidi kohaliku omavalitsuse
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu................................................
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides.
Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim vastutaja) tavaliselt. Duaalse juhtimise korral detsentraliseeritud juhtimine. Organisatsiooni arengufaas 3 faasi: kasv, küpsus, langus Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline Kas organisatsioon on riigi- või erasektoris Organisatsioonikultuur ja põhiväärtused
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
Prognoositud perekonna (leibkonna) struktuuri muutused ei ole soodsad eraelamuomandi laiendamiseks. 5. Eluasemetoetuste süsteem ei toimi Eestis vaatamata 10- aastasele praktikale efektiivselt. 6. Keskmise kodaniku elamuprobleemide lahendamine on lähema 10-15 aasta jooksul uusehituse arvel keeruline Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008 – 2013 (17. 01. 2008.a.) Valitsuse korraldus nr. 35. www.mkm.ee – KODANIKULE – Arengukavad - Kehtivad strateegilised dokumendid Arengukava ülesandeks on valdkonna strateegiliste eesmärkide püstitamine ja võimalike lahenduste pakkumine kolmel olulisemal tasandil: Eluaseme kättesaadavuse tagamine; Eluasemefondi jätkusuutlikkuse säilitamine ja arendamine; Eluasemekeskkonna kvaliteedi tõstmine. Arengukava meetmete elluviimist rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja SA KredEx omavahenditest (www.kredex.ee) –Eluase – Korterelamu renoveerimislaen
teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal); - Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon (toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi); - Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta (eesmärk on regionaalsete ja vähemuskeelte säilitamine Euroopa kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“.
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud vää
3) Iga nüüdisaegne õpetaja ja õppejõud usub, et aineteadmistest olulisem on arendada loovust, kriitilist mõtlemist, probleemi lahendamise oskusi, innovatsiooni loomise oskusi, koostööoskusi, andmete kogumise ja analüüsimise oskusi ning teiste kaasamise oskusi. (Mina - infoajastul on andmeid ja informatsiooni peaaegu kõikjalt lihtsam kätte saada, oluline on osata informatsiooni kasutada ning selle õigsust analüüsida) Alates 2016. aastast hinnatakse riiklikult ka õpilaste rahulolu. See on suur samm, et Eesti koolielust parema pildi saamiseks ei arvestata vaid hindeid ning muid tulemusi. Ka õpilasesinduste liidu esimees Andreanne Kallas kirjutas, et PISA tulemused annavad küll ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid koolide taseme või headuse hindamiseks pole see infoallikas piisav. Hariduse hindamine peaks olema suunatud senisest rohkem kvalitatiivsete näitajatele Koolis peaks olema hea käia: http://www
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?.................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45
• Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA-töö teemat • Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud • Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine) • Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad • Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? • Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks • Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: – Nõuab siiski teema kitsendamist ja teooriatega sidumist • Isiklikud kogemused – enda töö – Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
