Lääne – Viru
Rakenduskõrgkool
Ettevõtluse ja
majandusarvestuse õppetool
Ä09 KÕ
Else Luik
ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID
Õppejõud: Ain Suurkaev
Mõdriku 2011
Visioonid
1)Tallinna Lennujaam - ettevõtte visiooniks on areneda 2015.
aastaks tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlmeks
Põhja-Euroopas.
Kommentaar: Ettevõtte on seadnud endale suhteliselt suure
eesmärgi, kuid mitte ebareaalse. Vastav visioon tooks üldises
plaanis Eestile väga palju kasu. Eesti muutuks arvestatavaks
transpordisõlmeks, mis ühest küljest tooks Tallinna Lennujaamale
tulu, teiseks võib vajada Tallinna Lennujaam laiendamist, mille
käigus oleks vaja uusi töötajaid – soodustaks majanduse arengut.
2) Tallinna Vesi - olla eeskujuks igale teenindusettevõttele
ja tööandjale. Meie kliendid, töötajad ja omanikud tunnevad , et
neist hoolitakse. Me saame loodussäästliku mõtteviisi kujundajaks
ja pakume täisväärtuslikku elu.
Kommentaar: Minu arvates on visioon piisavalt reaalne ning
täidetav. Mõeldakse klientidele, mis on tähtis, et kliendid saavad
oma vajadused rahuldatud, ei teki pretensioone, seatud eesmärgiks on
Lääne Viru Rakenduskõrgkool XXX ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: XXX 2012 VISIOONID JA MISSIOONID 1. Swedbank AS visioon - Meie visioon on olla pank, mis toetab inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut. Soovime olla enamat kui pank. Swedbank - beyond financial growth. 2. LHV Pank visioon - On olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. LHV Pank missioon -Arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Kommentaar Visioon on kindlasti teostatav kuid, et pank oleks esimene ja eelistatuim peaks see tegelema ka igapäevatehingutega. LHV-l on olemas küll internetipank, kuid sellel puuduvad näiteks sularahaautomaadid. Samuti puuduvad LHV-l sellises ulatuses kontorid nagu näiteks Swedbank-il ja SEB-l. 3. A le Coq visioon - A
Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele avalikus rannas supluse võimalusteks. Olenevalt vigastuse raskusastmest on liikumispuudega inimeste toimetulek erinevates tegevustes suuremal või vähemal määral piiratud. Magistritöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle ülesanded, mis koosnesid järgmistest osadest: välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine
Lisa 1 Küsimustik 2020 märts.........................................................................................39 Summary..........................................................................................................................42 3 Annotatsioon Aiandus, haljastus ja aiatoodete kättesaadavus on tänapäeva inimestele aktuaalne vajadus. Paljudele inimestele on oluline oma aia kujundamine, aia üldmulje ning väikelinnad peavad oluliseks nende linn oleks roheline linn. Saue linn on roheline linn, mille üle elanikud väga uhked on, kuid sellele rohelusele kaasa aitamiseks puudub linnakeses aiandi – ja haljastusteenuseid pakkuv kauplus, mida pole tänaseni keegi ära märkinud. Antud uurimustöös soovib autor välja selgitada, kas Saue linna elanikud on huvitatud aiandus-ja haljastusteenuseid pakkuvast kaupluse tekkest nende linnas ning milliseid tooteid nad sooviksid seal näha.
Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“. 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala
meelelahutuse ja turismiga seonduvates ettevõtetes vaid heast teenindusest kliendid soovivad saada elamusi ja personaalselt kaasahaaravaid kogemusi. Hõbevalge Müsteerium OÜ on ettevõte, mis tegeleb elamusi pakkuva ajaloolise teemapargi arendamisega. Idee on inspireeritud Lennart Meri raamatust ,,Hõbevalge" ja kuna teemapark põhineb suures osas selle raamatu ainesel, kutsutakse seda hetkel Hõbevalge teemapargiks. Seal hakatakse pakkuma hariduslikku meelelahutust ning üheks oluliseks sihtgrupiks on lastega pered. Elamusliku toote arendamisel on oluline sihtgruppi tundma õppida. Teemapargi arendajatel puudub hetkel piisav arusaam lastega perede ootustest ja vajadustest, kuid see teadmine on teemapargi arendusprotsessi puhul oluline. Käesoleva töö eesmärk on selgitada elamusliku toote arendust lastega peredele ja teha ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Teema
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata
Kõik kommentaarid