SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ..................................
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. See sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased
..............................................................8 3.2. Madis Kallas............................................................................................................. 8 3.3. Tiidrek Nurme...........................................................................................................9 3.4. Raigo Saar...............................................................................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport...................................................................................................
täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga. 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine
kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-)treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega. Kehalist aktiivsust väärtustavat suhtumist/käitumist toetab kehakultuuri (nii tervise- kui ka võistlusspordi) käsitlemine (ka ajaloolises aspektis) ühiskonna lahutamatu osana. Kehalise kasvatuse tundides ning tunni- ja koolivälises sporditöös on võimalik toetada õpilaste
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .......................................................................................................
Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus.
......77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ................................................................................................. 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID
Kehalise kasvatusega taotletakse , et õpilane on terve ja hea rühiga, et õpilane omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks, arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, omandab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist, arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi, omandab suhtlemisoskuse ja koostöökogemuse. Kehalise kasvatuse eesmärgiks on kujundada motivatsioon elukestvaks treeninguks ning arusaam, et terveolek sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud füüsilisest tegevusest. Kehalise kasvatuse tunni peaks planeerima sellisena, et kõigil oleks huvitav ja see oleks kõigi jaoks jõukohane, aga samas arendav.Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta. Õpilane peab õppima tunnetama oma kehalisi võimeid, et teha endale sobivaid valikuid ja oleks
Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused: Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil ebaõige tööasend kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel 4) Kuidas viiakse läbi külmaravi vigastustel? Külma mõjul valu leeveneb, ainevahetus protsessid aeglustuvad, veresooned ahanevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 24-48 tunni jooksul, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkus või 30 min külma, 2h puhkus). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on 8
Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva.
Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I
näiteks Soome kogemus, kus kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi, 2015). Lapsed vajavad kehalist aktiivsust mitte ainult kehalise kasvatuse tundides, vaid ka muul ajal, ning väga hea mõte on näiteks matemaatika tunni ajal teha lapsi ergutavaid liigutamispause, kuna nii paraneb laste tähelepanuvõime ja koostöö teistega (Physical Education Methods for Classroom Teachers, 1999). Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel(Harro, 2001). Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal
kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja teatud tehniliste spordialade (nt vehklemine, ratsutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vastav näitaja on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel, judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni
Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis
lõpphetkel. Aeg 1-10 minutit. Anketeerimine 1) laialdast kasutust on leidnud A. Papaioannou küsimustik LAPOPECQ (Learning Orientation Subscales from Physical Education Classes Questionnaire) keh. kasv õpiorientatsioonide uurimiseks. 2) M. Newton, J. Duda ja Z. Yin töötasid välja küsimustiku motivatsioonile keskkonna uurimiseks spordivaldkonnas PMCSQ-2 (Perceivad Motivational Climate in Sport Questionnaire-2). Lisaks on uuritud treeneri/õpetaja käitumist ning mõju üksikisikule jne. Paradigmad uurimustes kasutatavad paradigmad: 1. Empiiriline analüütiline paradigma on olemas teooria, millele tuginedes püstitatakse hüpotees ning katsetega kontrollitakse hüpoteesi paikapidavust - kogemuslik meetod. 2. Interpreteeriv paradigma tulemuste analüüs ja teaduslik tõlgendamine. Ei piisa vaid
Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
Kellele: Zeus; Millal: alates 9./8. saj kindlad andmed 776. aastast. Toimusid iga 4 aasta (1417 päeva) järel; Kus: Elise maakonnas Olympia kultusekohas; Osavõtjad: vabad veresüüta polise-kodanikud, kes olid viimased 10-12 kuud regulaarselt treeninud. Orjad osaleda ei tohtinud, hiljem vaadata küll. Naisi Olympiasse üldse ei lubatud; Programm: Kestsid algul 1 päeva, siis 3 ja lõpuks 5. (1.päev: vandetõotuste andmine (Bouleuterionis), loosimine, rituaalsed talitused 2.päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks) Autasu: Õlipuuokstest pärg Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis. 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal
arenenud motokross. Seda haaravat sporti harrastavad tuhanded entusiastid ning igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel, põnevate kihutamiste jälgimine on motospordisõpradele tõeline maiuspala (Kaldmaa, Krossirajal, lk 3). Motokross on spetsiaalselt selle jaoks ehitatud rajal mootorratastega võistlemine, kus vanus ja võistlejate arv ei ole kindel. Motokross on väga tehniline spordiala ning ka väga kallis ala, kuna sealne tehnika ja varustus maksavad väga palju. Palju sõltub sellest, kuidas su tehinka vastu peab ja kuidas on sinu sõiduvorm. Motokrossi nimetuse alla läheb kirja nii soolokross kui ka külgvankrite kross ning olemas on ka veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal
aktiivsuse vahelisest seosest meeleolu ja enesetundega ning kehalise kasvatuse tunni osatähtsusest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et koostajate püstitatud hüpotees ei leidis kinnitust,kuna õpilaste kehaline aktiivsus ja tahe minna järgmisesse tundi langes. 21 Kasutatud allikad 1. Vikipeedia 2015: Kehaline aktiivsus. 2. Jalak, Rein. 2013. Liikumine ja sport. nr 7, lk 59-64. 3. Eesti Olümpiakomitee. Liikumise tähtsus tervisele. Loetud: http://liigume.ee/sinu- treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele, 27.03.2015. 4. Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Osakond, Kehalise aktiivsuse mõju noore organismile. Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/kehalise_aktiivsuse_mju_noore_tervisele.html, 24.03.2015. 5. Loko, Jaan
vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we participate in sporting activities ourselves and this new knowledge can contribute to our development in our own personal lives, as well as it helps and contributes to the work we do in the coaching program which we are currently studying. What was most interesting about
Allowed to defend: Number of pages: Abstract: The title of the research is ,,The popularity of equestrian sports nowadays". The subject is selected to the author`s personal discretion. The theoretical part of research tells about history and different kinds of equestrian sports. The goal is to approve or discard next hypotesis: at least 10% of students in Tapa Gymnasium are involved in equestrian sports, no less than 50% presume that equestrian sport is interesting and the most thrilling is showjumping. The research questions are: How many of students in Tapa Gymnasium attend in equestrian sport? How many of students think that equestrian sport is interesting? What is the most thrilling equestrian sport? The hypothesis of the research is: at least 15% of students in Tapa Gymnasium are involved in equestrian sports, no less than 50% presume that equestrian sport is interesting and the most thrilling is showjumping.
.........................................................25 Lisa 4 Täidetud alagrupimängude turniiritabelid.................................26 Lisa 5 Täidetud finaalide tabel.............................................................27 2 Sissejuhatus Võistlused on sportlaste arendamise lahutamatu ja väga tähtis osa, kuna ilma võistlustest osavõtuta poleks sporti, poleks sportlaste kasvatamist. Võistlused võimaldavad jõuda kõige suuremate koormusteni, mille käigus õpetatakse sportliku võitlemise oskust, kasvatavad sportlaste tahtmisomadusi ning aitavad anda hinnangut treeningtöö kvaliteedile. Rahvastepall on väga laialt levinud pallimäng. Ilmselt on iga üks oma nooruses seda mänginud. Rahvastepall on olulisim pallimäng vanuses 7 – 13. Selles vanusegrupis peetakse rahvastepallis kõige rohkem võistlusi ja turniire. Tartu Tamme Gümnaasiumis on
· Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik
Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11
Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.-
maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Silmapaistvad Eesti sportlased olümpiamängudel. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. Alfred Neuland sai aastal 1920 esimese kulla Antwerpanis, alaks oli tõstmine(kergekaal) *Antiikolümpiamängud. 776 eKr Olümpias Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1
Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab. Selline süsteem paneks lapsed liikuma ja parandaks nende liikumisharjumust. Selline hindamissüsteem oleks praegusel hetkel parim meie õpilaste vaatenurgast. Kõigele vaatamata ei tohi ära kaduda tulemuste ületamine.
pooleteise aasta pärast lahkuma, kuna jäin ootama oma teist last. Tegelikult ajab mu elu mind veidike naerma, kõik on läinud nii, nagu noorena plaanisin, täpelt kui seebikas, eks ma nende ainel kunagi oma ettekujutused tulevikust tegingi. Moliere'i komöödias ,,Din Juan" oli nimiosaline naiste voodisse saamise nimel valmis maad ja ilmad kokku valetama, tegema peaaegu et kõike. Võita tahetakse igal elualal, esimesteks üritatakse saada nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõned sportlased kasutavad isegi dopingut, mida võivad hiljem väga kahetseda, sest kui see välja tuleb, võidakse nad võistlustelt diskvalifitseerida. Tihtipeale ei pruugi too, kelle pärast see kõik toimub, oma arvamust väljagi öelda. Alati ei pruugi olla kõik nii lilleline, kui näib, seetõttu võiks vahest ka teiste arvamust kuulata. Võiks ju olla vähemalt nii, et sõltuvusainete tarvitajad mõistaksid, mida nad endaga teevad, ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
