Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib
kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid. Võimalikud koostööpartnerid võiksid olla Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja Eesti koondise võrkpallurid. Projekti kulud Projekti 5 päeva kulud: Noortele (25 noort) toitlustamine 3 korda päevas kooli sööklas: 400 eurot Treenerite tasu maksab Räpina Vallavalitsus: 500 eurot Eesti koondise võrkpallurite 2 päeva kohaletoomine ja majutamine Räpina Vald ja Spordikeskus: 350 eurot Kokku: 1250 eurot Kulude katjateks oleksid Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja omafinantseering. Laagris osalemise maksumus ühele on 50 eurot.
peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid · Kristjan Kurik · Viljar Loor · Argo Meresaar · Mihkel Sepp Eesti treenerid · Ivan Dratsov · Riina Ernits · Juhan Kalamägi · Avo Keel · Laimons Raudsepp · Pasi Rautio Eesti võistkonnad · Tallinn Selver/Audentes · ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi · Sylvester · Tartu Pere Leib/Cibus · Aeroc Rakvere võrkpalliklubi Rivaal
(alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling). Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi ,Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Kasutatud kirjandus: 1. http://www.sportnet.ee/juur.php3?id=43 2. http://www.evf.ee/?id=182 3. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall 4. http://www.powerman.wroc.pl/images/Mikasa/Mikasa_V-230_big.jpg 5
Albert Varkki 11.kl Kirjalikud tööd 1. Võrkpalli ülalt ja altsöödu õpetamine ja tehnika Sööt on võrkpalli üks tähtsamaid elemente. Pallingule järgneb palli vastuvõtt ning kui see on õnnestunud, hakkavad ühe võistkonna võrkpallurid otsima parimat vüimalust enda rünnaku jätkamiseks. Selleks palli söödetaks üks teisele, kusjuures tohib teha vaid 3 söötu enne kui pall lüüakse üle võrku vastasvõistkonna poolele. Eristatakse kaht liiki sööte : ülalt- ja altsöötu. Ülaltsöödu puhul antakse kaaslasele väga täpne sööt. Selle sooritamise tehnika on järgmine : enne söödu sooritamise tuleb mängijal võtta valmiduse seisangu. Üks jalg on teise eest, kusjuures toetuda tuleb ees seisvale jalale
Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Võrkpalliga seotud Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi, Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate
Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp Sten Esna Ardo Kreek Kristjan Õuekallas Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu
Hüppevõime testimine Nagu eelnevad uuringud on tõestanud, siis väga tähtis osa treeningust on hüppevõime testimine. Seda on võimalik teha väga mitut moodi, näiteks võib testida nii hüppe kaugust kui ka kõrgust. Tulemuste hindamiseks on olemas erinevad normid vastavalt vanusele, treeningule ja spordialale. Kõige levinum variant on siruulatuse test kohapealt üles hüppega. Teine kasutatavamaid hüppeteste on hoota kaugushüpe, kuid võrkpallurid seda väga palju ei kasuta, sellepärast, et mängus kasutatakse eelkõige vertikaalset üleshüpet. Võrkpallurite seas on populaarne sügavushüppe test, mida kasutatakse plahvatusliku jõu mõõtmiseks. Mõõdetakse üleshüppe kõrgust erinevatelt langemiskõrgustelt. Vertikaalset hüppevõimet on võimalik määrata ka hüppevõime testimise mati abil, mis arvutab õhtus püsimise aja jooksul välja hüppe kõrguse.
samu lihaseid. Nädalaplaan, kus nädalavahetusel on mäng(ud) ja eelmine nädalavahetus olid ka mängud. (Mikrotsükkel) Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev Vaba Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Pallitrenn Mäng Mäng Taastav Jõutreening Vaba Kergem Vaba treening jõutreening (näiteks venitused) Üleminekuperiood: Kuna võrkpallurid saavad eelkõige puhata ainult suvel ja sedagi vaid ühe ainsa kuu, siis on tähtis, et isegi puhkeperioodil tegeletaks aktiivse puhkusega, et mitte kaotada olemasolevat vormi täielikult. Sooritades iseseisvaid treeninguid, on hiljem lihtsam alustada saalihooaega, ning ei teki ka koheseid vigastusi, mis on tingitud treenimatusest. Loomulikult on puhkeperiood mõeldud enda laadimiseks ja täielikult välja puhkamiseks, kuid mõõdukas treening aitab kaasa ainult heale enesetundele
Resel. 1922. aastaks on dateeritud fakt, et lisandusid ka võistkonnad üle Eesti. Tollal hakati ka võrkpalli harrastama Võrus, Rakveres, Petseris ja Narvas, samuti ka Pärnus. Tollased tuntumad tegelased võrkpallimaastikul olid: Võrus (Jaan Gutmann), Valgamaal (Gustav Loor).7 14.detsembril 1923 toimus tähtis sündmus Eesti pallimängude jaoks. Tallinnas NMKÜ hoones Toompeal (Kiriku 2) asustati Eesti Käsipalli Liit, mis koondas ühe mütsi alla nii korv- kui võrkpallurid. 8 Peale Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Võrkpalliföderatsioonina. Eesti Võrkpalliföderatsiooni tegevus taastati Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena 01.06.1990. EVF on Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) liige alates 22.07.1992. EVF on Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) liige alates 22.07.1992. EVF liikmelisus Eesti Spordi Keskliidus taastati 17.05.1990. Alates 1. jaanuarist 2002. aastast kannab EVF nime Eesti
Kokkuvõttes, spordisotsioloogias on oluline: - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad mõtelda kriitiliselt ning mõista sotsiaalseid probleeme ja teemasid; privileegitud seisus jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) meeles pidada, et sport on sotsiaalne nähtus, mitte vaid füüsiline sooritus, mõista, toime tulla ja muuta omaenda elu, mis puudutab sporti; - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) mõista, kuidas oleks võimalik muuta paremaks oma ja teiste spordi maailma. Muutused võivad aset leida:
infrastruktuur on lõpule viidud suure rahvusvaheliste spordikaupade tööstuse kiire arengu ja innustunud meedia ja eriti televisiooni spordi hõlmamise poolt. Millised on spordi kommertsialiseerumise olulisemad tunnused: - Suure valikuvõimalusega turg - Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist - Spordi äristumine - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on
, Käsipall treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 126 6 Sealsamas, Lk 127 7 Sealsamas, Lk 129-130 8 Wikipedia, Käsipall, http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4sipall (13.03.2011) 4 1.2 Käsipall Eestis 1923. aasta 14. detsembril asutati Tallinnas, Toompeal (Kiriku 2) Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) hoones Eesti Käsipalli Liit, kuhu kuulusid nii käsi-, korv- kui ka võrkpallurid. 1925. aasta 27. jaanuaril toimusid esimesed käsipalli Eesti meistrivõistlused meestele Tallinnas, (Kaarli pst 3) Harjuoru võimlas. Võistlustel osales 20 meeskonda. 1929. aastal ilmusid esimesed eestikeelsed käsipalli võistlusmäärused.9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver
Me ei ole atleedid igavesti!!! Teadlased vaatlesid oma uuringus veel rulluisutajaid ja rannavõrkpallureid. Neil kõigil on oma sõnavara ja spetsiaalsed eneseväljenduse vormid. Neid sõnu ei leia me sõnaraamatutest. Neil on oma arusaam spordist ja spetsiaalsed ootused oma kaaslastelt. Uued osalejad nendel spordialadel testitatkse ja hinnatakse vastavalt, enne kui nad vastu võetakse ja defineeritakse, kui tõelised võrkpallurid või skatersid. Sõnavara muutub pidevalt ja see on aktsepteeritud kõikidel spordialadel. Paljud inimesed on avastanud seda, et kui individuaalselt ei tee midagi sotsiaalsete kontaktide rajamiseks ja nendega arvestamiseks, siis see inimene spordis ei osale regulaarselt ja/või pikaajaliselt. Näide 3 Anna White ja Jay Coakley poolt läbiviidud uuringus kasutati intervjuud, kus osales 34 meest ja 26 naist ning leidsid, et spordis osalemine või osalemises
Regulaarselt vales istu- vas asendis olles võib selg ära vajuda ja taas valu tekkida. Seljavalu võib tekkida ka kõrgelt alla hüpates, samuti mõnedest siseorganite haigustest. SELJAVALUD JA SPORT Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need Sportlasel on sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga seljavalude kiired ja järsud liigutused (võimlejad, heitjad, jalgpallurid, võrkpallurid, vehkle- leevendamiseks jad, vettehüppajad, sõudjad, maadlejad). oluline lihaste tugevdamine Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd otsesest löögist lülisambale, fassettsündroom, spondülolüüs, spondülolistees, lüli- devahelise diski väljasopistus.
annaabi.ee 
