peale naasemist lähteasendisse ning sellega kaasnevat lõpplüliti S3 rakendumist. Ümberlülitamine kiirettenihkele ning seejärel kiirele tagasikäigule toimub loenduri poolt antavate signaalide abil. Loendur loendab mootori poolt tehtud pöörete arvu ning määrab selle abil kindlaks ettenihkemehhanismi (suporti) poolt läbitud tee. Ettenihkeajami juhtimisprogramm peab rhuldama järgmisi tingimusi: - ettenihkeajam ei tohi käivituda enne kui spindel pöörleb; - kui ettenihkeajami töö käigus spindel peatub, peab ettenihkeajam välja lülitum; - ettenihkeajam saab käivituda ainult siis, kui suporton lähteasendis, st lõpplüliti S3 on rakendunud; - kui ettenihkeajam lülitus tsükli keskel mingil põhjusel välja, tuleb suport enne uue tsükli alustamist viia tagastusnupuga S4 antud käskluse abiltagasi lähteasendisse; - ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest;
Küsimus 2 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine b. Rullimine c. Tõukamine d. Sepistamine Küsimus 5 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on avade töötlemisprotsessid? Vali üks või enam: a. Avardamine b. Plankimine c. Pressimine d. Hõõritsemine Küsimus 6 Osaliselt õige
● Enne treipingi käivitamist kontrolli, kas liigendil liikuvad läbipaistvad kaitseekraanid on kohal. Treipingi põhilisedosad ● Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt.
3 2 4 1 1:5 Pos. nr. Nimetus Tähis / Mark Kogus 4 Telg CAD 06.04 2 3 Kang CAD 06.03 2 2 Spindel CAD 06.02 1 1 Kere CAD 06.01 1 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt E 335 (1.0060) ISO 2768 - m 1:2 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter CADjoonised.dft
Tööpinkide esitlus Höövelpink - rihthöövel Höövelpink Paksuspink Paksuspink Ketassaepink Ketassaepink Puidufreespink Puidufreespink Nurklihvija Nurklihvija Metalltreipink Metalltreipink Mootor Spindel Kasutatud allikad
II 080387 TÕSTE- JA EDASTUSMASINAD TE. 0255 Lihtsad tõstemehhanismid Var. 6 Töö eesmärk: Konstrueerida kruvitungraud tõstevõimega P (kN) ja tõstekõrgusega l (m). Spindel on valmistatud terasest 35 ja mutter malmist C4 18-36. Käepidemele rakendatav jõud on R = 0,2 kN. Lähteandmed: P := 5kN lk := 0.4m = 400 mm Rk := 200N Lahenduskäik: 1. Võtame spindli materjaliks terase 35. Lubatud survepinge selle materjali jaoks on [ s] = 70 MPa. s := 70MPa Po 2. Spindli tugevustingimus survele on s = s 2
Detailid on erineva kujuga, erineva(te) koormus(t)ega ja erinevast materjalist (Joon. 1.2) Priit Põdra, 2004 2 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID Kruvipress Varras Spindel Vääne Tõmme Mutter Messing Rist-tala Varras Toorik Teras Surve
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Höövelpink Höövelpinki kasutatakse materjali pinna silumiseks
2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on nõutav kõrge suunatäpsus. Näiteks: kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, puurpingi spindel keres, klapisäär juhtpuksis jms. Avasüsteemis ISO/SD 286-1: 2001 järgi on tegemist lõtkuga istuga Tabel 1 +0,021 Ava: Ø30 Võll: Ø30 -0,013 TD = Dmax – Dmin = 30,021 – 30 = 0,021 mm TD = +0,021-st kuni 0-ni = 0,021 mm. Td = dmax – dmin = 30,000 – 29,987 = 0,013 mm Td = – 0 -st kuni –0,013-ni = 0,013 mm. Smax = Dmax – dmin = 30,021 – 29,987 = 0,034 mm
Püstpuurpink k 1.Mootor 1. Mootor 2.Hammaslatt 2.Spindlikast 3.Ettenihkekan 3.Konsool g 4.Tõstekruvi 4.Spindel 5.Spindel 5.Õlidüüs 6.Juhtnupud 6.Töölaud 7.Silinderhülss Allikas: Allikas: radialdrillingmachine.net german-traders.com /
Elektritrell Mihkel Truu AUT-12 Elektritrell Lööktrell Akutrell Puurvasar 2 Elektritrell Jõuallikas -kommutaatormootor Spindel e. töövõll -kinnitatud padrun Padrun -kinnitatakse erinevaid tarvikuid Reduktor -hammasratastest koosnev ülekanne Kuullaagrid, puksid -toestavad spindlit Löögimehhanism -hambulised põrkerattad Meiseldamise tööreziim -pöörlev liikumine lülitatakse välja 3
Flag question Question text Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Select one: a. Tööriistade lihvimiseks b. Detailide siselihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks Question 2 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Select one or more: a. Kruustangid b. Suport c. Pöördlaud d. Spindel Question 3 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Select one: a. 3D printimine b. Pinna kõvastamine c. Laserpaagutus d. Stereolitograafia Question 4 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Konsoolita freespink b. Konsooliga vertikaalne freespink c. Radiaalpuurpink d
Keskava on tsentrist väljas. Saeketas on tasakaalust väljas. 2. Põletuslaigud kettal a) Äärikud on kõverad. a) Üksik koht Spindel on tsentrist väljas. Saeketas on kõver. b) Ringina palju laike b) Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. Lahkamisnuga vales asendis. 3
Keskava on tsentrist väljas. Saeketas on tasakaalust väljas. 2. Põletuslaigud kettal a) Äärikud on kõverad. a) Üksik koht Spindel on tsentrist väljas. Saeketas on kõver. b) Ringina palju laike b) Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. Lahkamisnuga vales asendis. 3
diagonaalselt. Puurpingid Puurpingid jagunevad: Vertikaalpuurpingid Horisontaalpuurpingid Ühespindlilised poolautomaadid. Mitmespindlilised poolautomaadid. Radiaalpuurpingid Kõige levinud puurpink on ühespindlilised vertikaalpuurpingid. Vertikaalpuurpink koosneb alusest, sambast, kiiruskastist, juhtkandurist, millesse on monteeritud ettenihkemehhanism ja spindel ning töölaud. Vertikaalpuurpink toetub alusega põrandale või lauale. Alus on küllaltki massiivne ja raske seda eelkõige selleks, et puurpink püsiks stabiilselt püsti. Aluse külge kinnitub samba alumine ots. Puurpingi tehnoloogilised võimalused ei piirdu ainult aukude puurimisega. Nii võib puurpinkidel avardada, hõõritseda ja sooritada teisi tehnoloogilisi operatsioone, mis ei ole otseselt seotud aukude töötlemisega. Sa vist üritad mind nimelt närvi ajada ? :D
• Ohutusnõuded: 1. Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse etteandevaltsidega kindlalt vastu masinalauda. 2. Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu. 3. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm. Metalltreipink • 1. Mootor • 2. Pinool • 3. Detaili toetus • 4. Spindel • 5. Lüliti Metalltreipink • Kasutus: Kasutatakse metallide kujundamisel ümaraks. • Ohutusnõuded: 1. Keelatud on töötada laba- või sõrmkinnastega või sidemes sõrmega, kui neil pole kummist sõrmkaitseid. 2. Treitud detailide lihvimisel tuleb võtta abiks vastavad klotsid. Keelatud on suruda lihvpaberit kätega. Puidufreespink • A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks • B. Mootori kate • C. Skaala • D. Suunamuutelüliti
profiilitöötlemisel. Freesid jagunevad ülafreesideks, lamellfreesideks, universaalfreesideks ringlõikuriteks Ülafrees on mitmekülgne tööriist, mis on puutööd mõjutanud rohkem kui ükski teine seade Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Tööriist on mõeldud puidu, mööbliplaatide, plasti ja pehmete metallide lõiketöötlemiseks. 16 Ülafreesi spindel koos lõiketeraga asetseb töödeldava pinna suhtes risti. Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Ülafreesiga on võimalik freesida erinevaid profiile, süvendeid, avasid, tappe. Kopeerimise teel saab kiiresti valmistada palju analoogseid detaile. Freesi suunamiseks kasutatakse paralleeljuhikuid. Paralleeljuhiku kasutamine tagab sirgjoonelise, servaga paralleelse lõikejoone.
Valmis puurpingist? Hinne 10,00 / 10,00 Radiaalpuurpinke kasutatakse mitme üksteisest Flag question küllalt suures kauguses asuva augu puurimiseks suurtesse detailidesse ja plaatidesse, mida on raske nihutada. Radiaalpuurpinke kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Et viia spindel vajalikku kohta, pööratakse silinderhülssi (koos konsooliga) ja nihutatakse spindlikast radiaalselt mööda konsooli. Erinevalt teistest puurpinkidest (vertikaalpuurpink) võimaldavad need pingid detaili asendit muutmata tuua puurpea
Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 3.Horisontaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ül. pingi töös. Kirjeldage soone freesimist horisontaalsel freespingil Sellistel pinkidel asetseb spindel horisontaalselt ja töölaud võib liikuda kolmes omavahel ristuvas suunas : piki-, rist- ja püstsuunas. Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3. Ülatala (traavers) on paigutatud kere ülemises osas asuvatele juhtpindadele ja tema ülesandeks on toetada ripplaagri abil freestorni üht otsa. Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab
2. Augu asukoht ei ole täpne. Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või ei ole tsenter ouku ette torgatud. Pingi seadistus (tugiklotsi ja piirdeklotsi asen) Ei ole täpne. Toorik ei olehoolikalt kinnitatud. 3. Augu sügavus ei ole täpnne. Sügavuse piiraja ei ole õiges asendis. Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud. 4. Augu telg ei ole risti tooriku baaspinnaga. Tooriku asend ei ole õige ebapuhta töölaua tõttu. Töölaud ei ole risti spindli teljega. Liiga suur surve puurile. 5. Augu seinte madal karedusklass. Nüri või vääralt teritatud puur. Puurimise
Aega kulus 32 minutit 50 sekundit Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist tüüpi lihvpingiga on võimalik saavutada kõige suuremaid tootmismahtusid? Miks? Kõike suuremaid tootmismahtusid on võimalik saavutada vertikaalse lihvmasinaga . Hea tootmismahu tagab automaatne pealeja mahalaadimise süsteem. Lisaks sellele on masinal ka kahe spindli süsteem, kus üks spindel eemaldab suure osa materjalist ning teine on viimistlemiseks. Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui väljast. Küsimus 2 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks? Süsteemi tehnoloogilisi võimalusi saab määrata järgmiste komponentide abil 1
Kordamisküsimused õppeaines ,, Universaalsed seadmed ja rakised KMI-31 Kontrolltöö 11.12.2015 1. Treipingi osad ·1. Spindlikast paikneb sängi vasakus servas, on malmist karp, kus asetseb treipingi töövõll spindel. See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidvad rakised, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga
· Neljapakiline autonoomsete pakkidega padrun · Plaanseibid · Kaasavedajad · Lünetid- liikuvad ja paigalseisvad · Tsentrid · Pöörlevad · Mittepöörlevad · Keermestamisrakised · Puurimiserakised · Konduktorid 6 FREESPINGI PÕHIOSAD A RAAM H KONSOOL MÕLEMAL PINGITÜÜBIL: B VERTIKAALPEA I KONSOOLI SPINDEL ELEKTRIMOOTOR C SPINDEL J ALUS KIIRUSTE KAST D LAUD K KERE ETTENIHETE KAST E RISTKELK L PIKIETTENIHKE KÄSIRATAS JAHUTUSSÜSTEEM F RISTIETTENIHKE KÄEPIDE G VERTIKAAL ETTENIHKE VÄNT N ÜLEMINE TALA (liikuv) O TUGIPUKK VALGUSTUSSÜSTEEM
lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel
6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei
Aeg-ajalt korrasta see. Väldi elektritööriista kokkupuudet veega Jälgi, et tööriista elekrtijuhe ei satuks lõiketera lähedusse Ära pidurda tööriista liikuvaid osi käega Ära koorma masinat üle. Juhul kui masin on juba üle kuumenenud tuleb lasta tal töötada täispööretel 10-15 min et lasta ventilaatoritel töötada. Elektritääriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. Rikked Mootor töötab aga spindel seisab: Reduktori hammasrattad kulunud või purunenud Ülekuumenemist põhjustab nürid lõikeriistad või ülekoormus Raadiohäired: Tööriista kondensaator ei tööta Ehituslik Saematerjal Kvaliteet Iseloomustus A Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud üksikud mustad oksad mitte üle 8 mm B Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määral musti oksi üle 8 mm
3. Treimine mõõdulint 1.Otspinna töötlemine koos faasiga. 2.Otspinna töötlemine. 3.Sisemise astme kooriv töötlmine. Treimiskeskus HAAS 4.Sisemise astme puhas töötlemine. ST10 5.M44X2 keermestamine. Nelja pakiline spindel 4. Puurimine 1.Avade tsentreerimine 2. Avade puurimine Ø7mm Puur Bernardo B610 PRO, viil Koostas: Allkiri: Kuup. Kontrollis: Allkiri: Kuup. Reijo Sild 22.05
säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitakse tabelist, mis kooli metallitreipingil on kinnitatud ettenihkekasti peale. Kiiruskasti hammasrataste kulumist aitab vähendada kasti valatud õli. Õli taset tuleb aeg-ajalt kontrollida ja seda vajadusel juurde lisada.
taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ühte korpusesse koondatud 2-6 klappi. Sulgurid-On seade, mis tagab vedelikke ühesuunalise voolamise väikese rõhu all mitte vastutusrikastes kohtades. Klinkett(siiber)-On sulgur armatuur, mille sulgevaks elemendiks on siiber.Laevades kasutatakse kõige rohkem
5. Trauma oht on sisenemisel pingi töötsooni , Trauma oht võib olla tööinstrumendi või töödeldava materjali purunemisel, Trauma oht on höövlilaastude väljalendamisel, Trauma oht on tööinstrumendi või töödeldava materjali väljalendamisel (halb kinnitus). Trauma oht on tööinstrumendi paigaldamisel ja hooldamisel, samuti pingi teravad servad. Trauma oht on sattuda pingi pöörlevate osade vahele. Trauma oht elementidest, mis ei asu katete all, nagu spindel, tööinstrumendid. Trauma oht on sattuda pingi lülitamisel elektrivoolu alla. Trauma oht on pneumoelementidest (elemendid on ka pingi seismise ajal rõhu all). Trauma oht on suruõhu sisse- või väljalülitamisel (suruõhuseadmete ettearvamatu tegevus lülitamisel).
Vali puurpink, mille töölauda saab 450 võrra kallutada ning suuremate detailide puurimiseks küljele keerata. Töölaua soontesse saab kinnitada juhtlatid ja rakised. 13 Puurimikagus servast Töölaua tsentri ja pingi samba vaheline kaugus peaks olema nii suur kui võimalik. Koduses töötoas kasutatavatel puurpinkidel jääb see 100 ja 200 mm vahele. Süvitushoob Puurimiseks tõmmatakse spindel süvitushoova abil alla ja süvitatakse puur materjali. Vedrumehhsnism tõmbab puuri automaatselt üles tagasi. Kui soovid aga mõlemat kätt kasutada, saad puuri asendi lukustada. Maksimaalne puurimissügavus Ava maksimaalse sügavuse määrab puuri padruni vetikaalse käigu ulatus. Lauamudelite puhul ulatub see 50-90 mm. Põrandmudelitel paikneb padrun alisest märksa kaugemal, kuid maksimaalne puurimissügavus on sellest hoolimata umbes 90 mm. Sügavuspiiraja
Vali puurpink, mille töölauda saab 450 võrra kallutada ning suuremate detailide puurimiseks küljele keerata. Töölaua soontesse saab kinnitada juhtlatid ja rakised. 13 Puurimikagus servast Töölaua tsentri ja pingi samba vaheline kaugus peaks olema nii suur kui võimalik. Koduses töötoas kasutatavatel puurpinkidel jääb see 100 ja 200 mm vahele. Süvitushoob Puurimiseks tõmmatakse spindel süvitushoova abil alla ja süvitatakse puur materjali. Vedrumehhsnism tõmbab puuri automaatselt üles tagasi. Kui soovid aga mõlemat kätt kasutada, saad puuri asendi lukustada. Maksimaalne puurimissügavus Ava maksimaalse sügavuse määrab puuri padruni vetikaalse käigu ulatus. Lauamudelite puhul ulatub see 50-90 mm. Põrandmudelitel paikneb padrun alisest märksa kaugemal, kuid maksimaalne puurimissügavus on sellest hoolimata umbes 90 mm. Sügavuspiiraja
Luuviljalistel ei sobi tugev lõikamine näiteks noorenduslõikus Vead puude lõikamisel: Jäetakse liiga suured tüükad Kasutatakse kehvasid tööriistu ei kasutata pookevaha Marjapõõsaste lõikamine: lehtede pealt !! Võrade liigitus: Ristlõike alusel Okste asendi alusel Ladva esinemise alusel Suuremate okste paiknemise alusel Kaasaegseid võratüüpe Kanal-lehkvikune võra H.loose võra Pure poollapik võra Koonalpuu ehk spindel Kaldpalmett Nöörpuud ehk kordonid Kolmeoksaline häilvõra Viljapuude vanuseperioodid Viljakande eelne võra kujundamine Suurendav viljakandvus harvaendamine Täielik viljakandvus-harvendamine ja nõrk noorendamine Vähenev viljakandvus- tugev noorendamine Küsimused:35lk 1. Milisesse sugukonda kuulub 2. Milline vili esineb 3. Kuidas kasutatakse 4. Kas levib ka looduslikult 5. Kuidas paljundatakse 6. Kasvult on... Aed õunapuu- 1. Roosiõelised 2
Sissejuhatus Ülesandeks on valmistada hoidik. Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega. Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja teisalt seetõttu, et terase valu oleks problemaatiline (kallim kui valtsmaterjal). Marsruuttehnoloogia 1.Tooriku tükeldamine.
lihtsamaid, küll keerukamaid, automaat- ning programmjuhtimisega masinaid, kuid puidutreipingi peamised osad on jäänud sarnasteks. Järgnevalt on välja toodud puidutreipingi kõige tähtsamad ja olulisemad osad. treipingi jalg, 2- alus e. säng, 3- käivitus- seiskamisnupp, 4- esipukk koos mootoriga, 5- otskinnitusplaat e. plaanseib, 6- kaasaveotsenter, 7- peitlitugi 8- peitlitoe reguleerimishoovad, 9- taga puki ujutsenter e. taga pukitsenter, 10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk, 13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob. 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on:
vertikaalselt tööpingi alusele ning liigub prismajuhikutes tiguülekande ja käigukruvi abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga. Freesikaitse on blokeeritud elektriskeemiga selliselt, et kaitse eemaldamisel spindel ei käivitu. Juhtlati järgi freesimine Sirge tooriku töötlemisel vajatakse juhtlatti, mis on kinnitatud kaitsekattele, ja võimaluse korral etteandeseadet. Etteandeseadme kasutamine on alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine
Nõuded keerme täpsusele madalad. 7 o Keermed liikumiste muundamiseks – on nõutav suur profiili ja sammu täpsus. o Jõukeermed – on mehaanilise energia ülekandmiseks. Keerme töötlusmeetodid (lõiketöötlus) o Keerme treimine; Keerme freesimine; Keerme töötlus keermepuuriga; Keerme töötlus keermelõikuriga. o Treimisel võib spindel pöörelda päripäeva või vastupäeva. Ettenihe võib olla spindli poole või eemale. Tööriista paigutus normaalne või pööratud. o Freesimisel saab töödelda nii sise- kui väliskeermeid. Saab töödelda paremat ja vasakkeeret. Lihtne töödelda suure nominaalmõõduga keermeid. Keermete treimine o Keerme kujundamiseks on vajalik pöörlev liikumine ja pöörlemisega kooskõlastatud keerme teljega paralleelselt toimuv kulgev liikumine (ettenihe).
· Trauma oht võib olla tööinstrumendi või töödeldava materjali purunemisel · Trauma oht on höövlilaastude väljalendamisel · Trauma oht on tööinstrumendi või töödeldava materjali väljalendamisel (halb kinnitus). Ohud · Trauma oht on tööinstrumendi paigaldamisel ja hooldamisel, samuti pingi teravad servad. · Trauma oht on sattuda pingi pöörlevate osade vahele. · Trauma oht elementidest, mis ei asu katete all, nagu spindel, tööinstrumendid. · Trauma oht on sattuda pingi lülitamisel elektrivoolu alla. · Trauma oht on pneumoelementidest (elemendid on ka pingi seismise ajal rõhu all). · Trauma oht on suruõhu sisse- või väljalülitamisel (suruõhuseadmete ettearvamatu tegevus lülitamisel). Kontrolltöö küsimused · Milliseid nõudeid esitatakse pinki teenindavale personalile? · Milliseid nõudeid peab töötaja täitma ettevalmistuse etapis?
2) kui suurt jõudu tuleb rakendada instrumendile ettenihkeliikumise andmiseks ning millised on nõutavad ettenihkeliikumiskiiruse piirid; 3) milline peab olema pingi koostude tugevus ja jäikus. 29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka?
ja ebavõrdseteks osadeks). Jagamispäid kasutatakse freesi, hammasratta valmistamiseks. Tavaliselt jagamispead on ühespindline, vahel aga rakendatakse kahe v kolmespindlised jagamispead kahe v. Kolme tooriku samaaegse töötlemiseks. Lihtjagamise jagamispead. Loendamine hakkab liikumatu jagamisketta järgi , jagamine aga toimub käepide abil mis on seotud jagamispea spindliga läbi tiguülekande. Tavaliselt, lihtjagamispeas tigurattal on 40 hambu (N=40). Järelikult, selleks et jagamipea spindel teeks üks täispööre, käepidele (tigurattale) tuleb rakendada 40 pööret. Käepide pöörete arv (n), mis on vaja freesitud tooriku vajaliku jagamise saamiseks Z osadeks leitakse valemi abil: n=N:z. Diferentsiaaljagamine: Rakendatakse juhul kui ei ole võimalik saada freesitud tooriku vajaliku pööre lihtjagamisel. n=N:z=N:Zf±Uv:Z, kus Zf fiktiivse jaotuse arv, mis valitakse vabalt lähedasena nõutud jaotuse arvule Z. Uv=Za*Zc:Zb*Zd vahetus hammasrataste ülekandesuhe
kujulinekanal ja ta ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit. Klapid on selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab
ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit. Klapid on selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab automaatselt lastes
kujulinekanal ja ta ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit. Klapid on selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil. Selline klapp töötab
10) TCV- Termoregulaator 2.3.3.3 Temperatuuri reguleerimine ja jahutamine Termoregulaatorid LT ja HT konturides kasutatakse siibertüüpi termostaadit, mille siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller. Tootja: Pleiger Mudel: MOV 3-81 42 1) Elektri motor 2) Käsijuht 3) Spindel 4) Tihend 5) Varda juhik 6) Varras 7) Klapp A) Vee sisse B) Jahutisse C) Jahutisse mööda Jahutid HT ja LT Konturid jahutatakse kiilu kest- toru jahuti (U- kujuline) abil.
• Täitke täitmistoru kaudu sobiva õliga kuni tasemekorkide avadeni • Pange tasemekorgid tagasi • Pange õhustuskork tagasi toru otsa ning sulgege täitmiskork. Kasutage ainult mineraalõli! NAF esisilla jooksu reguleerimine • Tõstke esirattad üles • Laske silmuskruvide kuuskantmutrid lõdvemaks • Lükake seger-rõngas välja, eemaldage seib • Lööge välja juhtääriku nukk sobiva tihvtieemaldajaga (nt. Spindel). Märkus! Juhttihvtid on karastatud, pindude oht. • Pöörake mõlema poole silmuskruvisid, kuni saavutate jooks 0+/- 1mm. Iga pöörde regulatsioon on 1.5mm. Mõõt peab mõlemal poolel olema ühesugune (ca. 52mm) • Pange tihvtid ja muud osad tagasi ja lukustage • Kontrollige jooksu • Lukustage silmuskruvide kuuskantmutrid. Pingutusmoment: 600Nm. Kui jooksu reguleerimine on lõpetatud, siis kontrollitakse ka, et esirataste pööramispiirajad töötavad
Selle tunnuseks on disketikarbil olev märge nt. IBM Formatted. Radade arv e. kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80). Kui paigutada diskett seadmele, siis plekist või plastmassist kaitse lükatakse eemale ja magnet lukustab disketi keskel asuva metallplaadi. Kettaseadme spindel lükatakse ketta keskel olevasse auku ja seejärel vastav otsik asetub täisnurksesse positsioneerimise auku. Alalisvoolumootor paneb spindli pöörlema konstantse kiirusega 300 või 360 pööret minutis. Kirjutamis-lugemispäid liigutab tigumehhanism,
(jooksurergutiga) sisevibraatoreid neli suurust: otsiku läbimõõduga 34, 50, 75 ja 110 mm. Planetaarvibraator koosneb järgmistest põhisõlmedest: kantavast elektrimootorist 11 koos lülitiga, parempöörlemisega paindvõllist 12 ja vahetatavast vibrootsakust 13, Silindrilise vibrootsaku sees tiirleb ekstsentriliselt asetatud jooksur 15 ümber südamiku 14, mis paigaldub otsakukeres 16 liikumatult. Jooksuriga ühes tükis varrast ühendab spindliga 18 kummisidur 17. Spindel kinnitub paindvõllile liistliitega. Vibraator saab töötada ainult vertikaalasendis või sellele lähedases asendis. Muudes asendites saab töötada ainult lühikest aega. Väikese läbimõõduga seadmete korral kasutatakse välimist pinda mööda jooksuratta liikumist kuna sisemise korral on raske saavutada vajalikku staatilist momenti väikeste mõõtmete tõttu. Välimise jooksupinna puhul on vibraator tehniliselt väga lihtne kuid käivitamiseks tuleb
elektrimootor, tagaossa määrde- ja jahutusvedeliku paak ja pump, mis juhib lõiketemperatuuri alandava suunas nihutada käsiratta abil. Pinooli võib kinnitada jahutusvedeliku lõikealasse. Sängi vasakpoolsele ka ava töötlemise lõikureid (puuri, hõõritsat, süvis- otsale toetub esipukk, milles asub kiiruskast ja kust puuri jt.). Tagapukki saab nihutada ka tooriku teljega ulatub välja töövõll e. spindel. Kiiruskasti mehha- ristisihis, mis on vajalik koonuse treimisel. nismid ja ülekanded võimaldavad töövõlli erinevaid Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite pöörlemissagedusi ja -suundi. Töövõllile on paigal- kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revol- datud tooriku kinnitusseade. Esipukist allpool paik- vertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema
annaabi.ee 
