Metalli lõiketöötluse arvestus (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Arvestuse spikker

Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Va

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

42

pdf

METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC

Ees ja Kesk-Aasias, Balkanil ja Egiptuses algas eneoliitikum VI-V aastatuhandel e.m.a. Eesti aladel vani- mad jäljed inimtegevusest pärinevad VIII-IV aastatuhandeni e.m.a. Tuntud kui Kunda kultuur. Siin kasutasid kütid ja kalastajad luust valmistatud töö- riistu. Alles II aastatuhandel e.m.a. sattus Eesti aladele väheseid vahetuse- ga saadud pronksesemeid. I aastatuhandel e.m.a., selle keskel, õpiti siin tundma ja kasutama rauda, mida saadi kohalikust soomaagist. Esialgu töödeldi metalli külmas olekus, eranditult käsitsi meetodil ­ löökide või surve abil. Selle meetodi areng nõudis tööde kergendamiseks tööpinke. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Puidutöötlemise pink, mis oli puidust valmis XIV saj. meie ajaarvamise järgi. XVIII sajandi lõpul valmistasid Modseley ja Reichenbach esimesed metallist

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

16

pdf

E-labor 12: Lõiketöötlus

Alustatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Aega kulus 37 sekundit Punktid 77,00/105,00 Hinne 73,33 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Vale Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – abil iikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine ÕIGE b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. temp

Materjaliõpetus

12

pdf

Lõiketöötlus

HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele  ► Minu kursused  ► Tallinna Tehnikaülikool  ► Teaduskonnad  ► Mehaanikateaduskond  ► Materjalitehnika instituut  ► MTT0010  ► 25 aprill - 1 mai  ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c.�

Materjaliõpetus

24

pdf

Materjalitehnika EP6-96%

esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a

Materjalitehnika

20

docx

Treipink ja metalli töötlemine

eemaldada lõplikult töödeldud detaili saamiseks. Paljusid detaile töödeldakse järjest mitmetel pinkidel, igaühel eraldatakse vaid osa üldisest töötlusvarust. Treipingis eemaldatavat metallikihti nimetatakse treimise töötlusvaruks. Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone.

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

21

doc

Lõiketöötlemise e-test

Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallilõikepinkide, sh. treipinkide põhiosaks, millele kinnituvad ülejäänud pingi mehhanismid, on: Select one: a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

15

docx

Töötamine freespingil

rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ­ ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus.

Ametijuhend

Kommentaarid (0)