50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maret Martsepp
Õppematerjali autor
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallilõikepinkide, sh. treipinkide põhiosaks, millele kinnituvad ülejäänud pingi mehhanismid, on: Select one: a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel
Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Mis on metalli survevalu masinate ülesanne? Vali üks või enam: a. Valuvormi kinnihoidmine ja sulgemine b. Valuvormi trantsportimine protsessi käigus c. Sulametalli surumine valuvormi d. Detailide sulatamine Küsimus 2 Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Tasapindade lihvimiseks b. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks c. Detailide siselihvimiseks d. Tööriistade lihvimiseks Küsimus 3 Milleks kasutatakse ümarlihvpinke? Vali üks: a. Silindriliste detailide siselihvimiseks b. Silindriliste detailide lihvimiseks c. Tööriistade lihvimiseks d. Tasapinnaliste detailide lihvimiseks Küsimus 4 Milliseid materjale saab lõigata laserlõikeseadmega? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Elektrit juhtivaid materjale c. Ainult plastdetaile d. Ainult metalle e. Elektrit mittejuhtivaid materjale Küsimus 5 Osaliselt õige Mis on RP tehnoloogiate lähtematerja
Küsimus 1 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille poolest pressimine erineb tõmbamisest? Vali üks: a. Toorik tõmmatakse läbi stantsi b. Toorik surutakse läbi stantsi c. Toorik tõmmatakse ja siis surutakse läbi stantsi d. Toorik suritakse ja siis tõmmatakse läbi stantsi Küsimus 2 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine
Soovitavat õppematerjali kasutusvõimalust saab vaadata ka järgneva skeemi pealt: Kuidas saada abi küsimustele Kõigepealt õnnitlused: vähemasti küsimus on olemas - seda polegi nii vähe. Igaks juhuks korda siiski küsimust mõttes mitu korda üle, et omal selge oleks, mida täpselt teada tahad. Ja kui selle kohta midagigi on mõnes kättesaadavas õpikus olemas, siis loe sealt vastavad kohad üle. Kui esimese korraga vastust ei leidnud, pole hullu. Loe igaks juhuks teine ja kolmas kord veel ning mõtle, et kas mõni lause võiks ehk niidiotsa anda, kus kannataks ise omal jõul edasi arutleda. Päris väheste, kuid samas kindlate algandmete ja tubli mõttetööga saab reaalmaailmas küllaltki palju kokku panna. Nii nagu füüsikas enamiku liikumisega seotud arvutusi saab teha paari lühikese valemi ja talupojamõistuse ning kannatuse põhjal, nii ka arvutiprogrammide loomisel pole hädavajalikke algandmeid kuigi palju.
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................
· sisetreimist · keermestamist · otstreimist Loengus saadud küsimused 1. Valtsimine-Valtsimine on protsess, mille käigus toimub (pikkade) toorikute paksuse või ristlõike muutmine. Valtsimise teel saadakse 90% metallitoodetest, mis on saadud metallitöötlemisoperatsioonidega. Esimene etapp viiakse läbi kõrgendatud temperatuuridel, selles käigus muutub tera suurus ja paranevad metalli omadused (tugevus, kõvadus, väheneb poorsus). Teine etapp viiakse läbi toatemperatuuril, mille käigus antud omadused paranevad veelgi, saadakse pream pinnakvaliteet. Nõuab suuremaid jõudusid. 2. Al tootmine- Alumiiniumi saadakse boksiidist. 1) Naatriumaluminaadi NaAlO2 saamine (AlO3 · nHO + 2NaOH->NaAlO + (n+1)HO); 2) Alumiiniumhüdroksiidi Al(OH)3 saamine, hüdrolüüs (NaAlO3 + 2HO-> Al(OH)3 + NaOH); 3) Kaltsineerimine-> kuumutamine vee eraldamiseks (2Al(OH)3-> Al2O3 + 3H2O); 4) Al2O3 elektrolüüs
Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune.
Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 · loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid