Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tootmisseadmed ja süsteemid test 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist tüüpi lihvpingiga on võimalik saavutada kõige suuremaid tootmismahtusid?
  • Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused?
  • Millist tüüpi valtsimismasinatel kasutatakse väikse läbimõõduga rulle?
  • Milliseid pindu saab töödelda vertikaalse hoonimismasinaga?

/** Required in order to fix style inclusion problems in IE with YUI **/
Alustatud
teisipäev, 9. detsember 2014, 13:13
Olek
Valmis
Lõpetatud
teisipäev, 9. detsember 2014, 13:45
Aega kulus
32 minutit 50 sekundit

Küsimus 1


Valmis
Võimalik punktisumma 10,00'st
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Millist tüüpi lihvpingiga on võimalik saavutada kõige suuremaid tootmismahtusid? Miks?
Kõike suuremaid tootmismahtusid on võimalik saavutada vertikaalse lihvmasinaga . Hea tootmismahu tagab  automaatne pealeja
mahalaadimise süsteem. Lisaks sellele on  masinal ka kahe spindli süsteem, kus üks spindel eemaldab suure osa materjalist ning teine on
viimistlemiseks.  Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui
väljast.

Küsimus 2


Valmis
Võimalik punktisumma 10,00'st
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks?
Süsteemi tehnoloogilisi võimalusi saab määrata järgmiste komponentide abil
1.  Operatsioonide järgi -Oleneb omadustest nagu töödeldavus, plastsus ,tugevus, paine ...Toote parameetrid -tootele on lubatud suuremad või väiksemad mõõtetolerantsid. Kui on nõutud väiksed tolerantsid , siis seda rohkem vajab toode ka töötlemist ning valmistamise täpsust.
2. Seadmete arvu järgi -pingipark, mida rohkem on erinevaid masinaid pingipargis, seda rohkem võimalusi on toota, teostada ning arendada erinevaid detaile/tooteid.
3. Automatiseerituse taseme järgi - Automatiseeritud on tootmine tagab suurema on tootmismahu.
4. Toodete varieeruvuse järgi -mida suurem on erinevate toodete maht, seda vähem saab iga toote üksikasjadele tähelepanu pöörata
5. Süsteemi asendi järgi -mida efektiivsemalt on tootmine planeeritud ning paika pandud, seda parem on. Näiteks kui tootmine on väga efektiivselt paigutatud, aitab see kaasa tootmise arenemisele ja aja kokkuhoiule, mis omakorda tagab suurema tootlikuse ja suurema kasumi. Süsteemi parem asendi paigutamine aitab kaasa tootlikuse parendamisele nii, et logistiliselt oleks parem ja võimalikult kiirem minna punktist A punkti B, ehk ühe operatsiooni juurest teise operatsiooni juurde. Näitena võib tuua, et stantsitav toode peab minema pärast painutuspressi alla, ja et see kiiremini saaks toimuma, on üksiksstants painutuspressid asetatud lõikestantsi lähedale

Küsimus 3


Valmis
Võimalik punktisumma 10,00'st
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Millist tüüpi valtsimismasinatel kasutatakse väikse läbimõõduga rulle? Miks?
Painutusoperatsioonides nagu rullpainutamine.Kaasaegsed valtspingid valmistatakse kolme või nelja rulliga .Lehtmetall painutamisel suunatakse kolme (nelja) karastatud rulli vahele ja andes edasi-tagasi liikumise, avaldatakse survet ülemise rulliga lehtmetallile, et saavutada soovitud  4 ja enam rulliga valtspinkidel kasutatakse väikese läbimõõduga rulle. (nt. Tandemvaltspink). Rullid valmistatakse valuterasest, sepistatud terasest , volframist, karabiidist ja valumalmist. Külmvaltsimise rullid on parema pinnakvaliteediga ja mõnikord ka poleeritud. Metallsulamite kuumvaltsimine viiakse läbi ilma määrdeaineteta. Külmvaltsimisel kasutatakse määrdeainena vett, et jahutada rulle. Mittemetalsete materjalide puhul kasutatakse erinevaid õlisegusid. Külmvaltsimisel kasutatakse mineraalõlisid.

Küsimus 4


Valmis
Võimalik punktisumma 10,00'st
Märgista küsimus

Küsimuse tekst


Milliseid pindu saab töödelda vertikaalse hoonimismasinaga?Nimetage seadme peamised parameetrid?
Vertikaalset hoonimismasinat kasutatakse enamasti avade viimistlustöötluseks, mis kõrvaldab koonilisuse ja ovaalsuse. Peamised parameetrid on spindli ettenihke kiirus ja pöörlemiskiirlus. Hoonitakse kas puurvõi spetsiaalsespingis, kus hoonile antakse edasitagasi vertikaalne liikumine ava pikisuunas  kiirusega 10…20m/min ja hooni pöörlemisliikumine kiirusega 45…90m/min. Hoonimist kasutatakse peamiselt järeltöötlusoperatsioonina puurimisele ja lihvimisele avade pinnakvaliteedi parandamiseks, kuid võimaldab töödelda ka teisi pindu kasutades selleks spetsiaalset tööriista ( alumiinium oksiid või silikoon karbiid ), mis on radiaalselt reguleeritav. Pinna kvaliteeti kontrollitakse abrasiivi tüübi ja suurusega,rakendatava survega ja kiirusega. Hoonimisel kasutatakse õli ja veepõhiseid vedelikke, et eemaldada jääke ja hoida
temperatuuri.
 
Tootmisseadmed ja süsteemid test 2 #1 Tootmisseadmed ja süsteemid test 2 #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor revilo1212 Õppematerjali autor
Tootmisseadmed ja süsteemid test 2

Sarnased õppematerjalid

Tootmisseadmed ja süsteemid TEST 2
6
pdf

Tootmisseadmed ja süsteemid TEST 2

12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ►

Tootmistehnika alused ii
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun