toetub vastu nulljoont altpool. Smax = Dmax dmin => dmin = Dmax - Smax = 65,014 0,044 = 64,970 Nüüd saame avaldada ei, mis on -0,030. Võlli piirhälvete tabelist (Tabel 3) leiame, et võlli Ø65 alumise piirhälbega ei -0,030 vastab tolerantsijärk IT7 ja põhihälbega h7. K 8 0 , 014 Nüüd saame istu kirjutada kombineeritud tähistuses: Ø65 0 , 032 h7 0 , 030 Smin = Dmin dmax = 64,968 65,000 = -0,032
jpg 6 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.2 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052
- ohutus. Nõutud pinnasiledus väldib väntvõlli väsimuspraod. - koostöövõime. Sobivad tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö. - vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. Tolerants (tolerance) on võtmeküsimuseks projekteerimisel, tootmisel ja kasutamisel. Ist (fit). ISO süsteem istudele. Geomeetriline hälve. Pinnakaredus. Vahetatavus. Mõõteahel. Lähted, baaspinnad. Seosed teiste aladega - metroloogia; - standardimine; - kvaliteedi juhtimine; - tootmistehnoloogiad;
Algristlõike- pindala A0 Algmõõte- pikkus L0 A Kaela teke F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine. a) b) Survekatsed Tõmmekatsed Sele 2.5 Katsekeha purunemispilt. a) sitke (plastne materjal), b ) habras materjal. 12 Väsimusteim Konstruktoripraktikas esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused,
kasutuskohad. Kolb-aksiaalhüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks, võimaldavad tekitada pöörlemist. Ekskavaaatoritel kasutatakse peamiselt kolbaksiaalpumpi ja mootoreid. Vähemal määral radiaalkolppumpi. Aksiaal-kolbpumbal on kõik hammasrataspumba puudused likvideeritud, kuid säiluvad kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge.
vipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga,, s. o. bensiinist ning õhust koosneva seguga. Kui küttesegu süü- data, tekib selle kurel põlemisel silindris kõrge tempera- tuur. Seetõttu gaasid paisuvad ja nende rõhk tõukab kolbi silindris allapoole. Kolvil tekkinud jõud kantakse kepsu kaudu väntvõlli vändale ja võll hakkab pöörlema. Nii
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid