kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine pool) kuulutas hinge taaskehastumist pärast surma ja õpetas, et maailm põhineb arvulistel vahekordadel. Temast sai mõneks ajaks üks Krotoni linnriigi juhte, kelle õhutusel vallutati ja hävitati rikas naaberlinn Sybaris (u. 510. a.). Sparta. Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas tekkinud Sparta riik tõusis juba arhailisel perioodil võimsaimaks Kreekas. Spartalased olid doorlased ja pärimuse järgi tunginud Lakoonikasse Mükeene tsivilisatsiooni langusele viinud dooria rännaku käigus. Sellest ajast peale olevat neid juhtinud kaks kuningasuguvõsa, keda mõlemat loeti Heraklese järeltulijaiks. Sparta linn õigemini neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid, kuid mis kogu arhailise ja klassikalise perioodi jooksul jäid müüriga ümbritsemata
Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa
Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate)
Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal
Tema järel tuli Naram Sin. Tema valitsusajal oli mässud ja riik kuivas natuke territoriaalselt kokku. Esimese Mesopotaamia valitsejana lasi end jumalikustada. Hakati panema jumala nimest tuletatud pärisnimesid. Samas ta polnud nii karismaatiline. U 2000 Akkadi riik lagunes ja linnriigid iseseisvusid. Gutid tungisid sisse ja ühendasid uuesti ja pealinn läksi Uri. Algas Uri III dünastia ehk sumeri viimane hiilgeaeg, Ur-Nanima ja Sulgi. Nende ajal oligi hiilgeaeg, mida tegi üks või teine, ei ole tuvastatav. Sumeri päritolu valitsejad. Valitsus tsentraliseerutud, neile allusid asevalitsejad. Kuningatele pühendatud hümnid, kus neid kujutati jumalatena ja ideaalsetena. Nüüd templid allusid raudselt kuningale ja moodustasid riigi majanduse keskse osa. Sellest ajast on säilinud ka esimene seadusekoodeks- Sulgi koodeks. Nad panid ka vanu muistendeid vms kirja, et oma jumalikku päritolu rõhutada. 2100 lõpul isesesvus Elam (idapoolne riik)
olnud seaduse ees võrdsed). 3 põhilist juriidiist seisust/katekooriat: 1) awilu (m), täieõiguslik kodanik, ei allu kellelegi, sõltumatu peremees. Tema puhul kestis printsiip "silm silma, hammas hamba vastu" ehk vastastikkuse printsiip. 2) muškenu(m)- jääb vaba kodaniku ja orjavahele kuskile, täpselt pole teada. Nn "paleesõltlased", poolvabad aga mitte majanduslikult sültumatud. Nende puhul kehtis valuraha printsiip, kui neile tehti midagi 3) wardu (m)- pmst orjad, pole vabad, kui neile midagi tehakse, tuleb omanikule kahjutasu/valuraha maksta. Oli ka igast võla, omandi, sõdurite valduste ja naise kaitse ja õigused, halvasti tehtud oskustöö eest tehtud kahju (ntks ebaönnestunud kirurgil käsi maha :) ), sätted mis puuduavad perekonda ja abielu jne õigustega seotud teksti, Abielu oli Hammurapi seaduste järgi leping, mitte jumalik kokkulepe. Naine läheb algse perekonnapea võimu alt oma meehe võimu alla
· Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega
Elu kees keskses ülevalt avatud peristüülis, kus võeti vastu külalisi, aeti äriasju, puhati. Kuna enamik aastast oli soe, puudusid majades ahjud. Kreeklaste pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Peoruumi põrandale puistati värskeid lilli ja taimi, külalistele asetati pähe pärjad. Iga linna kesksel kohal oli turuväljak- agoraa. Selle ümber käis vilgas elu. Sparta kasvatus erines enamikus Kreeka polistes. Seitsmeaastane poiss läks riigi hoolitsuse ja kontrolli alla. Ta liitus poisterühmaga. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartalased paistsid silma tähtsa oleku, tõsiduse, sõnakehvuse ja tagasihoidlikkusega. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Mehele
sesse. Sokraatiline õpetusmeetod on suunavate küsimuste kaudu tõe selgitamine. Elu kees keskses ülevalt avatud peristüülis, kus võeti vastu külalisi, aeti äriasju, puhati. Kuna enamik aastast oli soe, puudusid majades ahjud. Kreeklaste pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Peoruumi põrandale puistati värskeid lilli ja taimi, külalistele asetati pähe pärjad. Iga linna kesksel kohal oli turuväljak- agoraa. Selle ümber käis vilgas elu. Sparta kasvatus erines enamikus Kreeka polistes. Seitsmeaastane poiss läks riigi hoolitsuse ja kontrolli alla. Ta liitus poisterühmaga. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartalased paistsid silma tähtsa oleku, tõsiduse, sõnakehvuse ja tagasihoidlikkusega. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina
Siit kõnekäänd "Boreose jõuga rasedaks jääma" (tähendab umbes nagu pühast vaimust, igal juhul ilma spermata). Eurinomest sai tuvi ja ta munes maailmamuna vee peale, Offis istus ja haudus selle välja, tekkiski terve maailm - päike, kuu, loodus jne. Offis kuulutas end maailma valitsejaks, Eurinome solvus, lõi tal hambad välja ja ajas ta maa alla koopasse. Offise hammastest tekkisid hiljem belaskid. Pärast Offise pagendamist süstematiseeris Eurinome maailma, belaskos (e. belask) oligi selle müüdi järgi esimene inimene, kes tuli Arkaadiast. Belaskid võisid elada neoliitikumi ajastul, umbes 4. aastatuhandel e. Kr. tulid Kreekasse põhja poolt. Neil oli värvitud keraamika. Orfikute müüdi kohaselt lõi aga hoopis Kaos maailmamuna, millest koorus kuningas Phanes, kes sünnitas Nyxi (öö, kord, õiglus) Nyxi sigitas tuul. Mõnede lugude j. Nyx ja Erebos (`pimedus') pärinevad Kaosest. Sünnitasid Hemera (`päev') ja Aitheri (`õhk, eeter')
Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus preesterkond kuningale Kodanikkond: talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi Aristrokraatlik vanemate nõukogu + rahvakoosolek, seal võidi valida kuningas, kuninga ja vanemate otsuste kinnitamine Kodanikest allpool: rentnikud ja orjad, keda oli vähe, kasutati kodutöödel Mesopotaamia suurriigid: Esile kerkisid järgemööda Akadi, Assüüria, Babüloonia Kuningas: väejuht, seaduseandja, kohtumõistja, võim piiramatu, kuid kuningal lasus vastutus alamate heaolu eest Tuli arvestada suurnike soovidega Kuningavõim on jumalate kaitse all, kuningas on jumala esindaja rahva ees Sõltlasriigid, ebastabiilsed Riikidel puudus range tsentraliseeritus ja üksikasjaline korraldus Ühiskond vähem reguleeritud
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O
õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad 2. ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud (kaupmehed,kohtunkud,rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3. proletaarid vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud) 4. orjad moodustasid rooma põhilise tööjõu orjandus kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära müüa,kuritegevuse järel) orje võidi müüa kingida pärandada. Isandal oli õigus otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse. Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks.
Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta, kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu. Aristokraatia vastandiks on ohlokraatia, ehk halvimate võim, kus valitsejaks on kõige halvim ja amoraalse käitumisega mass. Atleet – sportlane, võimleja, jõumees, arenenud lihastega , tugev inimene. Vana-Kreekas oli atleet Olümpias olümpiamängudest osa võtnud inimene, kellest tavaliselt sai hiljem elukutseline spordivõistleja. Atleedid said olümpiamängudelt võidu puhul kingituseks õlipuuoksa
kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Kodanikke oli reaalsuses umbes kümnendik elanikkonnast (ehk ca 30 000 meest), ülejäänud olid naised, lapsed, metoigid, orjad. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest (ekleesia3), osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem müüt kui reaalsus (rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste üle), sest paljud Kreeka valitsemisametid omasid ka teatud esindajate valimist, kuid need esindajad, poliitilised ametnikud, pidid olema vastutavad rahvakogunemise (ekleesia) ees.
Jerobeami osavõtt neist läbirääkimistest pole tõenäoline. Läbirääkimisteaine: Iisrael nõudis kergendusi maksude ja töökohustuste osas, mis haakub endas Iisraeli kuningavõimu olemuse. 1Ku 12.7 järgi peab kuningas rahvast teenima, sellele on rajatud alamate kuulekus. Viimselt on selle desideeriumi aluseks kujutlus karismaatilisest juhist ja vabastajast. Kui Rehabeam oma nooremate nõuandjate soovil ja vanemate nõunike soovi vastaselt esitatud tingimused tagasi lükkas, oligi toimunud Põhja ja Lõuna eraldumine aastal 926. Uuesti kõlas loosung, millega Seeba juba varemalt oli alustanud ülestõusu Taaveti vastu: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas!"(12.16) Asi ei piirdunud vaid protestisõnadega, vaid Rehabeamile tehti ka atendaat, millest kuningas pääses, kuid üks tema ametnikest sai surma. Seejärel tõstis Iisrael endale kuningaks Egiptusest tagasipöördunud Jerobeam I.
absolutistliku monarhia. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsusmaa lõi suure Euroopa armee Venemaa vastu, tahtes teda suurusega lüüa. 700 000 meest, mis oli tol ajal harukordne, see oligi Grande Armée. Napoleon lootis, et Venemaa tahab läbirääkimisi, kuid Venemaa saatis ka 450 000 meest vastu, kuid samas ei olnud seal eriti osavaid sõjardeid. Vene vägi oli väiksem ning hoidus otsustavaist lahinguist ja taandus. Peamine vastupanujõud oli 1. armee, mida juhatas baltisaksa päritolu kindral Barclay de Tolly, kes oli Venemaa sõjaminister ning sõjavägede ülemjuhtaja, kelle strateegilise sõjaplaani kohaselt taandusid Vene väed Venemaa
karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud ka kunstile mõju avaldamata. Mükeene kunst erineb oma olemuselt kreeta kunstist täielikult. Mükeene kultuurikandjate elukorraldus oli sõjakas. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Mükeene linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid
Tarkuse saavutanud, mõtleb ta maailma üle oma teadmiste valguses, jumala sarnane elu. Aristoteles poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine Filosoofid vajavad polist (seega poliitikuid) ning poliitikud vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: · kodanikud saavad osaleda poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele · suur keskklass (manuaalset tööd tegid orjad, keskklassil oli vaba aega, et riiki juhtida ja filosofeerida) Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist kristlik käsitlus Analüüsis Piiblit ja leidis, et Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus, tõeline õnn. Pattulangemise karistus valu, surm ja needus (põrgu). Probleemiks on inimese enesearmastus, mis hävitab teda. Tema ihad on omavahel konfliktis, tal on nii häid kui halbu tunge, mille vahel ei suuda valida
ikkagi oli. Üheks kõige suuremaks mõjuks oli pärast Metternichi süsteemi, pärast Viini kongressi rahva poliitiline elavnemine, eriti kesklass, aga ka töölised ja vaesemad kihid. Väga tugevat mõju avaldasid rahvuslikud meeleolud, mis uue tõusulainena esile kerkisid. Üldiseks nõudmiseks oli poliitiliste õiguste, k.a naisõiguste tagamine, et võetaks vastu konstitutsioonid, võrdsus seaduste ees. Ennekõike konstitutsioonilise monarhia taotlus. Peamiseks revolutsiooni teostajaks oligi kodanlus/keskklass, keda toetasid maapiirkondades talurahvas, linnades töölised. Nendega liitusid see osa aadelkonnast, kes oli jäänud võimumängudest kõrvale ning teatud määral ka vaimulikkond. Ikkagi rahvuslik liikumine, liberaalne liikumine(slovakid, horvaadid etc Austrias). Üheks põhjuseks peetakse ka 1840ndate majanduskriisi üle Euroopa: järjestikused ikaldused(Iirimaal eriti kartul, aga ka teravili), mis tõi kaasa näljakriisi ja
Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas, selle teise poolde aga jäi kogu Põhja-Euroopat, sealhulgas ka Eestit tabanud suur näljaaeg. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaanipurset, mis vähendas maale jõudvat päikesekiirgust. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid aga endiselt külmaks ja jahedaks
aastal jõudis Kaitseministeeriu- ehitusest, teiselt poolt antakse väga mi eestvõtmisel koostöös Haridus- praktiline ülevaade relva- ja riviõp- ministeeriumiga Eesti koolidesse üle pest, topograafiast ja esmaabist ning seitsmekümne aasta taas omakeelne riigikaitseõpik. Peale koolide tundsid õpiku vastu huvi väeosad ja Kaitselii- du malevad ning teised riigikaitsehu- vilised, mistõttu õpiku tiraaz ammen- dus kiiresti. Et riigikaitse on kiiresti arenev valdkond, oligi aeg küps uue, ümbertöötatud trüki väljaandmiseks. Lisaks viimase kolme aasta jooksul riigikaitses toimunud muutustele on õpikut värskendades silmas peetud õpilaste ja õpetajate tehtud ettepane- kuid ning märkusi. Riigikaitseõpetust õpetatakse enam kui seitsmekümnes koolis kogu Ees- tis. Märkimisväärselt kasvas riigikait- set õpetavate koolide arv just pärast õpiku esmatrüki ilmumist. Kaitse- ministeeriumi toetusel on koolidesse Riigikaitseõpik aastast 1933
Õppimine koolis polnud minu jaoks raske, kuid minu kasvatamine ei olnud siiski kerge asi. Muudest õpingutest vabal ajal õppisin ma Lambachi koorilaulukoolis laulmist. See andis mulle võimaluse viibida sageli kirikus ja otse joovastuda rituaalide suurejoonelisusest ja kirikupühade ülevast särast. Oleks olnud väga loomulik, kui nüüd oleks muutunud abee amet minu jaoks samasuguseks ideaaliks, kui omal ajal minu isa jaoks oli saanud külapastori amet. Mõne aja kestel oligi see nii. Kuid mu isale ei meeldinud nii tema kaklejast poja oraatorianded, kui ka minu unistused sellest, et saada abeeks. Ja eks ma isegi kaotasin üsna pea huvi selle viimase unistuse vastu ja mulle hakkasid paistma ideaalid, mis vastasid minu temperamendile enam. Lugenud palju kordi läbi raamatud isa raamatukogust, jäi mu tähelepanu pidama sõjalise sisuga raamatutel, eriti ühel ajaloolisel rahvaväljaandel Prantsuse-Preisi 1870-1871.a. sõjast. Need olid
Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid
Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade piirikivid - kudurru. Babüloonia elanikkond ja nende õigused Põhilised elanikkonnagrupid: · vabad inimesed (avilum) · paleesõltlased (muskeenu) · orjad (vardum) Vaba inimene võis kõike oma vara müüa Poolvabad inimesed ehk paleesõltlased valdasid oma asju, aga ei tohtinud neid müüa. Juba Babüloonias eksisteeris eraomand. Maa jaotati järgmiselt: 1. eraomand 2. kuninga omand kuningas annab maad kasutada 3. templimaa 4. kogukonnamaa Vaba inimese kaitse oli tugevam kui muude ühiskonnagruppide omadel. Näitkes, kui murrad vaba inimese käeluu, murtakse ka esimesel
Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
