Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agent, agendi, agenti, mikro, agendid, naabrite, majapidamist, andmetega, autorite, agente, statistiliste, teemaga, majapidamised, agendil, majapidamine, näidatud, aktsionärid, lähenemine, versioon, võre, põuaperiood, sociology, cross, põhjavesi, mahust, esiteks, suurbritannia, agentuuri, veevarustuse, põud, ruutu, heakskiit, naabrid, oletusedOtsustavat rolli inimese jäämisel vaimuhaigeks mängivad tema karjäärijuhused Karjäärijuhusteks nimet. Sotsiaalseid faktoreid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad või sulevad tema ees teatud võimalusi ühiskonnas (normi rikkuja töökoht ja sissetulek, eksimuse iseloom ja selle nähtavus jne). Lisaks on vajalik kindel agentide ring , et määratleda kedagi vaimuhaigena Sellesse agentide ringi kuuluvad informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid ( sõbrad, perekond, naabrid) kui ka formaalsed agendid (politsei, arstid) . Formaalseid sotsiaalse kontrolli agente nimet. Ka väravavahtideks , kuna funktsioneerivad valvuritena, lubades inimesi ravile ja paigutades silte , mis võivad muutuda siltide kandjale peremees-staatuseks. II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181182). Võimu eliidi mudel (1956, sotsioloog W. Mills, raamat Võimu eliit) Väitmaks ,et ühes sektoris
ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste hekaskiitu ja laitust. Sotsiaalse kontrolli formaalsed mehhanismid on kui sanktsioonid ei ole enam efektiivsed ja rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente , neid rolle täitvad inimesed(vaimuhaiglate personal, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad ). Anoomia konseptsiooni rakendamine hälbelisusele- anoomia kirjeldab korra puudumist ühiskonnas või indiviidis, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad. Kuritegelik kui ka seadusekuulekas käitumine saavad alguse sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalkultuurilisest keskkonnast. Kui puuduvad väärtuste normid ja
Rääkides rõhutatakse rohkem isiklikke kogemusi ja arvamusi, rõhuasetus minal. Kommunikatsioon vanema ja lapse vahel on kahesuunaline, vanem on avatud veenmiisele. Vanem põhjendab oma nõudmisi. Rõhuasetus reeglite mõistlikkusel, reegleid saab kritiseerida kõrgemate ratsionaalsuse ja eetilisuse printsiipide baasilt. Laps omandab tugeva mina-tunde, aga tal võivad tekkida identiteediprobleemid, süütunne ja võõrandumine. 5.4. Milliseid olulisemaid sotsialiseerimisprotsessi agente võib eristada ja kuidas neid kirjeldada? Sotsialiseerumise agendid on inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamad agendid on vanemad (Kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerumise agendid on inimesed, kes vastsündinu eest hoolitsevad, tavaliselt bioloogilised vanemad), sõbrad (Teine tähtis sotsialiseerimise ja informatsiooni allikas on omataoliste grupp, kellega saab laps suhelda võrdsel tasemel),
Kõrvaltegurmuutujad kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades. Küsitlus meetod informatsiooni hankimiseks suurelt respondentside grupilt. Laiendatud perekond suhteliselt suur üksus, kuhu kuulub mitu majapidamist ja kus elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said. Linlikkus tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid
keskkonda, 2 keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, 3 eri valdkondades arenevad uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur, 4 algen institutsioon võib muutuda ülearuseks, uued konkureerivad omavahel 10. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukumad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Igas ühiskonnas on oma suunaloojad ja väravavahid, kes mõjutavad muutuste suunda. Kuigi meedia mängib kaasaegses ühiskonnas suurt rolli uute elementide tutvustamisel, jäävad inimestevahelised suhted siiski väga tähtsaks info hankimise kanaliks. Spetsiifiliste sotsiaalsete muutuste omaksvõtt sõltub paljudes teguritest, sealhulgas: 1)määrast, kui palju uus on kooskõlas sellega, mis kultuuris juba eksisteerib; 2)hinnast, palju läheb maksma uue omaksvõtt või vanast mõtlemis- või
sobiliku käitumise reeglite ning materiaalsete objektide (asjade) kogu. -materiaalne -mittemateriaalne 10. Mis on sotsialiseerumine ja kuidas see aset leiab? Kes keda sotsialiseerib? Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Sotsialiseerumise agendid: pere, sõbrad, kool, ühiskond 11. Millised on kultuuri komponendid? Sümbolid, keel, väärtused ja uskumused, normid, materiaalne kultuur 12. Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika. Sümbol võrdkuju, pilt, märk v ese, tinglik tähistaja, millega tähistatakse midagi abstraktset (nt süda kui armastuse sümbol), asendatakse mõistet, sõna, suhet jne; mõiste või suuruse tähis (võib koosneda ka rohkem kui ühest märgist)
ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed. Muutuste tüübid järk-järgulised ehk kasvavad muutused (põllumajandus alates paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199) Ükski usk pole väär, kõik omalmoel õiged ja kõik vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta. Lisaks huvitas m
isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut. Paljud uurijad usuvad, et see mudel annab isikuomaduste organiseerimiseks laiahaardelise raamistiku (Borkenau & Ostendorf 1990; Digman 1990; McCrae 1991; Montag & Levine 1994). Viie faktori mudel postuleerib, et tavapärane isiksus on multidimensionaalne kontseptisoon, mis koosneb viiest dimensioonist: (a) neurootilisus on dimensioon, mis on
üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt? Mina-pilt on ettekujuus sellest, kuidas inimene iseennast näeb ja mõistab. Mina-pilt kujuneb kõigi nende teadmiste, oskuste j a kogemuste põhjal, mis inimesel on. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkuren
tegelikkust Konformsus versus hälbelisus keegi meist järgi igas situatsioonis norme ning käitub mõnes situatsioonis hälbeliselt, teises aga allub konformsetele normidele. Normide tugevus mõned normid on: Keelavad rangemalt karistatavad Sundivad tekitavad halvakspanu, karistused kergemad Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast. 48. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega. Meta-analüüs statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega. Metodoloogiline uurimus põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine. Oluline on uute andmetekogumise viisi järgiproovimine. Kõige traditsioonilisem on empiiriline uurimus. Empiirilise uurimise etapid: 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine
SISSEJUHATUS ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus pööratakse inimese tege
Hofmann jt (2012): - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? • - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) • - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? • - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad” Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier)
sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 60. Konformne käitumine mis see on ja kuidas seda kujundatakse? Sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele 61. Kes või mis on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Jaguneb: Mitteformaalsed mehhanismid- sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Formaalseid agente- Rakendatakse, kui mitteformaalsed mehhanismid ei ole efektiivsed
tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad omakorda ilma positiivsetest sotsialiseerimiskogemustest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et ta oskaks paremini suhtlemisolukordades toime tulla. Sõprus Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Laste esimesed sõprussuhted kujunevad suheldes naabrite ja lapsevanemate sõprade lastega. Sõprussuhte juures on kõige olulisem kommunikatiivsed oskused. Õpetajad saavad siin rakendada spetsiifilisi strateegiaid, et toetada lapsi, kes mingil põhjusel ei ole kaaslaste hulgas aktsepteeritud. Sellistes olukordades on oluline sotsiaalsete oskuste õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
saaks end tunda mugavamalt · grupipoolsele survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviiisi, et iga inimene hakkab olukorras, kus grupi seisukohad erinevad tema omadest, kahtlema oma seisukohtades · iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukorras, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses. 48. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsiaalse kontrolli agendid jagunevad: · formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. nt. vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning sotsiaaltöötajad ja kirikutöötajad. Formaalne kontrolli süsteem jaguneb:
3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam SOTSIAALSED NORMID N inimeste poolt tunnustatud reeglid või juhised, mis määravad õige käitumise antud situatsioonis (I. Robertson) N - vastastikuse sotsiaalse käitumise viis, mille abil ühiskond saavutab kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen)
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalset
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad te
vastasmõjus. Mõned identiteedi vormid on ka teineteist välistavad: mees/naine; heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb võimaluste paljusus ning inimelusid mõjutavad globaalsed muutused. Inimeste valikud on pigem elustiilipõhised.
Kokkuvõtteks Tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena. Tervis nõuab igalt indiviidilt ja riigilt suuri finantsressursse. Sellest tulenebki arusaam, et nii kuidas me tervist mõistame, nõnda me sellesse ka investeerime. Tervis ei ole üheselt mõistetav kontseptsioon. Erinevaid definitsioone on erinevate autorite poolt pakutud veelgi. Uhisel meelel ollakse aga selles, et tervis on multidimensionaalne, sisaldab endas nii fuusilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haiguse sumptomite puudumine) ja psuhholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga) ning ka tegutsemisvoimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust (Bengel jt, 1999). Tervis soltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja fuusilises keskkonnas ning ressursside kasutamise oskustest
lähtudes • Teadus ei loe moraali ega mõista kohut • Eesmärgiks on luua uut teadmist – originaalsus ei pea olema uue avastamine, vaid ka uute lähenemisnurga leidmine (hinde “A” vääriline BA-töö) Empiiria ja andmed. Ideed ja teooria • Tajutavad faktid, nähtused ja protsessid ümbritsevast maailmast on empiirilised tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria
· Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud · Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek 01.10 Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Suurim sotsialiseerumine toiumb lapsepõlves. Desotsialiseerumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhviad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nurture · Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature). Bioloogia poolt ära määratud, geneetiline · Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). Kultuuriline keskkond. Filosoofias
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevus lähtub tavaliselt pigem
Refleksiivsus, välitöö päevik Triangulatsioon Retsenseerimine Salvestustehnika kasutamine intervjuus Uurija autoriteedi rajamine Strukturaalne koherentsus (sidusus) Viitamise adekvaatsus Ülekantavus (transferability) Andmete võrdlemine demograafiliste andmetega Tihe kirjeldus Töökindlus (dependability) Triangulatsioon Uurimismeetodite tihe kirjeldus Retsenseerimine Tõendatavus (confirmability) Triangulatsioon Refleksiivsus 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng Kvalitatiivse uurimuse üheksa momenti on verstapostid meetodite/metodoloogia arengus.
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
o Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) o Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) o Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul o Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul Sotsialiseerumise agendid (vahetud, vahendatud): Sotsialiseerumise agendid (vahetud, vahendatud): o perekond o perekond o eakaaslased o eakaaslased
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
annaabi.ee 
