(omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjupaika sattumine; Vaimne puue või psüühikahäire eluaseme väljapetmine
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast
mine ühiskonnas 11) Hooldus- on abiva jaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu. Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. 10) Koduteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. 19) Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu (1) Tugiisikuteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel
Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik
oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu)
küsitleda kõiki kuni 25-aastasi ning üle 65-aastasi inimesi. Eestis puudub ametlik kodutuse definitsioon.Sotsiaalhoolekande seadus küll defineerib mõned mõisted (eluasemeteenus,vältimatu abi),sihtgrupp jäetakse aga piiritlemata.Antud uurimuses on lähtutud Rootsis kasutatavast kodutuse definitsioonist,mida on peetud Eesti suhtes kõige paslikumaks(Hallik 2001;Kõre 2003;Linnas 2003):"kodutu on inimene,kellel puudub isiklik või üüritud eluase,alalised majutustingimused ning kes on suunatud ajutistesse alternatiiveluasemetesse või ööbib väljas"(Swärd 1999) Uurimuse tarbeks intervjueeriti 57 kodutut:39 meest ( neist 31 eestlast ja 8 venelast) ja 18 naist (12 eestlast ja 6 venelast).Keskmine vanus 46 aastat (meestel 47 aastat ja naistel 44 aastat).Noorim kodutu oli 27-aastane ja vanim 65-aastane.Euroopa kodututega võrreldes on Tartu kodutute keskmine vanus kõrgem.Kõige suurem grupp oli vanuseliselt 50-59 aastat(22
Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne Nii nagu täiskasvanute elu pole „jõgi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng liikumine ühte ja sama teed pidi. Teid on mitmeid (palju), on kõrvalteid, on tagasipöördumisi jne. Kui situatsioonid, mida noor läbi elab, on erinevad sellest mida täiskasvanu läbi elab (õppima või tööle asumine, partneriga kooselu alustamine, eluaseme muretsemine), siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele. Noorte subkultuur
füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2. Rehabilitatsioon: olemus- on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav sotsiaalteenus, puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et
Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine
pealinnas. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljaheitmine --> eluaseme kaotus. Ränne töökoha leidmiseks Tallinna --> püsiva töö mitteleidmine --> ebapüsiv eluase või kodutus. Omavoliline eluruumi kasutamine --> omaniku rangem kontroll eluaseme üle --> varjupaika sattumine Kuidas aidata kodutuid? Kodutute aitamiseks tuleks ennekõike välja selgitada kodutute vajadused, sest
Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda
Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http://www.eurodesk.ee/est/sotsiaalne-kaasatus/ Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ja sotsiaal-majanduslikust osalusest“. Mõõtmise metoodikast lähtudes on vaesus kas absoluutne, suhteline või subjektiivne. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse arvestuslike minimaalsete kulutuste baasil. Niisiis on
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
sissejuhatus” jõustamist ja kaitsmist koos, siis püstitasin mina enda eesmärgiks ennast kurssi viia nende kahe konstseptsiooni vahega tänapäeval. Minu arvates ei tuleks neid koos käsitleda, sest mõlemad on omaette suured teemad ning väärivad tähelepanu. Kindlasti plaanin teada saadud tarkusi, infot kasutada ka edasipidi õpingutel ja oma töös. 11 Kasutatud kirjandus Jeret, E., Medar, M. (2012). Inglise-eesti/eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastik. Dictionary of Social Work English-Estonian/Estonian-English. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Kiipli, G. (2012). Pere tugiisikuteenuse osutamine SA Dharma Tugiisikute Tugikeskuse näitel. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool. Medar, E (2010). Sotsiaaltöö ametkonna tegevuse kontekst ühiskonnas. Alla laaditud 3. märtsil 2015,
eluasemete kättesaadavust haavatavatele ühiskonnagruppidele? Mõistete sisu Strateegia on eesmärkide, otsuste, põhimõtete ja tegevuste süsteemne kogum, mis määratleb ära valdkonna/organisatsiooni olemuse ja edasised arengusuundumused. Poliitika on mingi valdkonna põhiprintsiibid, enamikul juhtudest kirjalikult fikseeritud. Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või osa eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga. Eluasemepoliitika on abinõude kompleks, mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid,
Vaesus ja sotsiaalpoliitika Ülemineku reformide periood 1989-1994 Sunnitud loobumine senisest elustiilist ja tarbimisharjumustest; 90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine;
!!; -lisaressursside taotleja; -arengukava hoolekandeosa koostaja; -teenuste kvaliteedi roll; -analüüsiga info hankimine; -sotsiaalregistri pidamine; -õpetaja/eeskuju; -õppija/oma töövõime ja elurõõmu sülitamine. Lapse väärkohtlemine: on tegu või tegevusetus, mis pidurdab lapse arengut või valmistab talle kannatusi. füüsiline(seksuaalne, löömine); -vaimne(arengupidurdamine); -emotsionaalne(alandamine); -üle-ja alahoolitsemine; -ükskõiksus. Absoluutne vaesus: on olukord, kus inimesel ei piisa vahendeid oma esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus: probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad inimesed. ...toimetulekuraskuste põhjused ja tagajärjed: Põhjused Vaesuse tagajärjed Abi Majanduslikud põhjused -marginaliseerimine(maha -õpetamine sh kantud) võlanõustamine -töötus -heitumus -märkamine
staatusele. horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus). põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul. põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine. struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
