Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalsed oskused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teistega, mänguasjad, noormees, teisega, teadnud, mänguasjade, kindasti, planeerida, kasvatajad, kasvatajate, kuulnud, tajuda, iseennast, tekkib, vastuste, suhtlemisega, arvavadLapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele
vastutusvõimelisus, usaldatavus. Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse. Abistamisstrateegiad on enamasti ebaefektiivsed(nt naeratamine, nutma puhkemine). Lastel tekib esialgne ettekujutus omamisest ja omanikuks olemisest ning seetõttu vastumeelsus jagada asju teistega ( nt mänguasja jagamine). Lapsed on võimelised asjade jagamiseks enamasti alates teisest eluaastast ja jagatakse peamiselt pereliikmetega. Õpetaja saab julgustada lapsi jagamisel, abi andmisel/pakkumisel, tehes seda positiivse rollimudeli kaudu (ise jagades ja abistades) koos selgitustega oma käitumisele: mida tehakse ning miks nii tehakse. 9. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid.
meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda. Lapsed kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskustega. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et oskaks toime tulla suhtlemisel teistega, saaks positiivseid kogemusi ja suudaks välja rabeleda raskustest. Lastegruppides võib esineda tihti vaenusuhteid ja kiusamist. Lapsed, kes on lasteaias agressiivsemad, kalduvad seda olema ka koolis. Agressiivne käitumine seostub 5-8 aastastel lastel raskustega suhetes ning olles kaaslaste poolt tõrjutud. Väga oluline on märgata lastel erinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ja käitumises ning võimalikult vara sekkuda. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav
Kui kodus õpetatakse teistsuguseid väärtusi kui koolis, tekitab see probleeme nii õpetajale, lapsele kui ka tervele klassile. Õpetaja korvab kodukasvatuse puudujääke mitmel tasandil, mis kõik raskendab täiendavalt tema tööd (Leino 2002:56). Näiteks tunni ajal söömine, tooliga kiikumine, lobisemine, prügi maha loopimine, tunni ajal mütsi kandmine, õppevahendite puudumine, tundi hilinemine. Lasteaias võib tulla ette mänguasjade lõhkumist, kaaslaste hammustamist või näpistamist, toiduga mängimist, karjumist jne. Kuigi noorte- ja huvikeskus on võrreldes kooli ja lasteaiaga vähem formaalne keskkond, kehtivad ka seal kindlad reeglid. Ka sinna toovad noored kaasa oma puudujääke koduses kasvatuses. Sageli jäetakse asjad vedelema, istutakse laudadel, tiritakse kaaslasi riietest, ei öelda uksest sisenemisel "tere", kirjutatakse aknalaudadele jne. Koduse kasvatuse puudujääkide tõttu satub õpilane kahe tule vahele
vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum. Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia
sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161). Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates
Arenguvestlus on usalduslik ja dokumenteeritud jutuajamine õpilase, tema vanemate ja klassijuhataja vahel, mille juures peatähelepanu on lapsel. Et laps veedab peaaegu poole oma ärkvelolekuajast koolis, on kodu kõrval just kool järgmine mõjukas tegur tema arengus. Kui tahame ta edasijõudmist maksimaalselt soodustada ja sellele kaasa aidata, tuleb teha koostööd kooli ja kodu vahel. Iga laps on ju individuaalne ja omanäoline, teda ei saa ega tohi valada teistega täpselt ühesuguse vormi järgi. Sellepärast on õpetajatele oluline õppida last tundma ka väljaspool koolitundi, saada teada, kuidas ta käitub kodus, millised on tema suhted vanematega, millised on tema koolivälised huvid, kas ta leiab kergesti sõpru jne. Vanemad omakorda on huvitatud tagasisidest lapse õppimise ja käitumise kohta koolis: mõnigi kord võib laps näidata end kooli- ja kodukeskkonnas sootuks erinevast küljest
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas muutuvad lapsed aktiivsek
küsimusi last abistada ja lohutada - loob seoseid esemete ja - jutustab pildiseeria järgi, - riietub, sööb ja joob iseseisvalt nähtuste vahel öeldes vähemalt iga pildi kohta - meeldetuletamisel nuuskab - oskab osaliselt oma ühe lausungi nina ja kammib juukseid tegevusi planeerida ning - kasutan kõnes peamiselt - tunneb rõõmu oma saavutuste tegutseb iseseisvalt otsese lihtlauseid, korrektselt oleviku ja üle ja vajab tunnustamist ning juhendamiseta lihtmineviku vorm täiskasvanu tähelepanu - tema kõne toetub mälule - märkab ja nimetab objektide - väljendab sõnaliselt lihtsamaid ning sõltub sellest, kellega
Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta plastmassist kindla kujuga ehitusklotse, Barbie nukke ega Lego klotse. Waldorfpedagoogikas on tähtsal kohal lapsekesksus, milles üheltpoolt püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingejõudu ja teiselt poolt püütakse kohandada
Juhendite järgimine; tuua esemeid, käitub Aktsepteerib reegleid, rühmas sellise reegli, ,,Kui reeglite järgimine; vaba enamasti täiskasvanu kogemusi ja muutusi; oled mängu lõpetanud siis aja sihipärene kasutamine; korralduse järgi. jälgib reeglite täitmist paned mängu tagasi või oma mänguasjade Suudab keskendunult teiste poolt. koristad selle nurga nt. jagamine; ülesannete kuulata enamasti kuni nukunurga ära". täitmine ja lõpetamine; kümme minutit. töövahendite ja Jälgib lihtsamaid mänguasjade koristamine. sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes
kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Enesekohased oskused · Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida enda käitumist. 1-2 aastase lapse mängu areng · 12-16 elukuud- Lapsed on selles vanuses agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda
enda võimsusesse võtta. Ja sel hetkel muutub mäng tõsiseks ja vastupidi.[2] Laps ja mäng Mäng on vahend, mille abil kujunevad lapse sotsiaalsed oskused. Mängus arenevad kõik psüühilised protsessid ja isiksuse omadused, eelkõige taju ja fantaasia, mis on igasuguse loomuse ning loovmõtlemise alus. Eakohane mäng arendab mõtlemisvõimet, kõnet, käelist tegevust, motoorikat ja suhtlusoskust. [3] Ka kõik mänguasjad peaksid vastama enam-vähem eale, oskustele, olema jõukohased (füüsilise arengu arvestamine), et laps saaks mängides õige eduelamuse. Liiga keerukad ülesanded toovad tihti kaasa ebaõnnestumisi ning laps võib kaotada usu endasse, muutuda arglikuks, saamatuks ja teotahtetuks igavlejaks. [3] Laps ei mängi eeskätt sellepärast, et mängida on kerge, vaid sellepärast, et mängida on raske, meeliköitev ja igavust peletav. Mäng pakub pinget, annab kogemusi ja võimalusi
temperamendijoon; sotsiaalseid oskusi seevastu õpitakse ning need ei ole sünnipärased. Sotsiaalsuse all mõeldakse huvitumist seltskonnast- näiteks kui inimeste seas viibimist eelistatakse üksindusele. Tegelikult oleks ,,seltskondlikkus" mainitud temperamendijoonele sobivam sõna kui ,,sotsiaalsus". Sotsiaalsed võimed tähendavad oskust tulla erinevates olukordades toime. Sotsiaalsus on soov olla koos inimestega, aga sotsiaalsed oskused tähendavad suutlikkust olla teistega koos. Need kaks asja võivad esineda sõltumatult: keegi võib näiteks armastada suurt seltskonda, aga see ei tähenda, et ta seal ka hakkama saab. Või: ta suudaks küll suures grupis viibida, aga lihtsalt ei taha seda. Sotsiaalsete oskuste all mõeldakse toimetulekut seltskonnas, hoolimata sellest kui seltskondlik keegi on. Sotsiaalsed oskused kujunevad kogemuste ja kasvatuse kaudu. Räägitakse sotsiokultuurilisest õppimisest- näiteks kui kasvataja räägib lapsele, kuidas antud kultuuris
See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad. Vastutus, hool ja mure laste hea tervise ja arengu nimel on primaarne. Tervis on sotsiaalne mõiste, mis tähendabhead olemist ja enesetunne ning rahulolu ümbritsevaga. Lasteaialapsi ja lasteaiaeas olevaid lapsi silmas pidades väärivad eelkõige nimetamist tervise järgnevaid erinevad tahud:
reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama, näpistama ja tõukama. Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2
Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt
esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng Tunnetest arusaamine Laste ja täiskasvanute toimetulek oma tunnetega on väga erinev. Edukakas toimimiseks ja suheteks teistega on vajalik teadvustada ja mõista ka meid ümbritsevate inimeste tundeid. 106-118
Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juhtu. Pahad asjad juhtuvad teistega. Samuti katsetatakse käitumisi, mida peetakse täiskasvanu staatuse juurde käivaks ja mille käigus võib juhtuda purjuspäi liiklusõnnetusi, kehavigastusi ja suguhaigusi, eriti HIV-d. Teismeliste rasedus on alati olnud probleem. Füüsilise küpsemise vanus on noorenenud, samas majandusliku küpsemise vanus just suurenenud. Tartus 1890. a. tehtud uuringuga võrreldes on tol ajal nende vanuste vahe olnud 7 aastat, samas kui 1990ndatel see vahe oli 12 aastat.
sinna ilmus võõras lastepaar, siis võis juhtuda, et mäng on muutus katkendlikuks või lõppes hoopis. Mäng on väga soodus tegevus laste omavaheliseks tutvumiseks ja vastastikuseks tundmaõppimiseks. Pärast uurimuse läbiviimist (Smilansky) selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii sõnavara kui kõnelise väljenduste rikastumisele ja seda eelkõige mängulise suhtlemise kaudu. Uuritud ka erinevate mänguasjade mõju laste arengule. Leitud, et kui mänguasjad on realistlikud, siis mõjutavad need mänguteema valikut realistlikumas suunas ja mängus on vähem kujutlusvõimel põhinevaid elemente. Pärast uurimusest Pillegrini ja teised teevad kokkuvõtte: Erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. Kui lapsed mängivad realistlike mänguasjadega, on nende mänguteema enam seotud mänguasjadega, individuaalsed mänguepisoodid on seevastu pikemad ja keerukamad.
1999). Algkooli lõpuks ja põhikoolis on iga laps teadlik kas murdeea, seksuaalsel teel levivate haiguste vältimise, rasedaks jäämise, omavanustega läbisaamise või mõne muu teema kohta. Eestis käsitletakse seksuaalhariduse teemasid inimeseõpetuse aine raames, mis on kooli õppeprogrammis kohustuslikku ainena kirja pandud alates 1996. aastast. 4.6. klassi inimeseõpetuse ainekavas on terviseõpetus (tervis, sooline areng, haigused) ja suhtlemisõpetus (suhtlemine teistega ja iseendaga, enesekehtestamine ja enesekontroll, sotsiaalne kompetentsus, erinevuste aktsepteerimine). 7.9. klassis pakub inimeseõpetuse kursus õpilastele olulisi teemasid arengu seisukohalt (inimese elukaar ja murdeiga, inimene ja tervislik eluviis). Gümnaasiumi osas on mitmed seksuaalhariduse teemad seotud perekonnaõpetuse (noorte suhted, abielu, perekonnaelu) ja psühholoogia (psüühika ja aju, inimestevahelised erinevused) kursusega. Seksuaalhariduse teemad
Kui teda keelata tegevuse juures, mis võib talle ohtlik olla, hakkab ta ikkagi jonnima ega saa aru tegevuse võimalikest taga-järgedest. Kaheaastane väljendab oma tundeid juba sõnadega, mitte ainult nutu või rahutusega. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, ent näitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska veel asju teistega jagada. Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ;
hädasolijate aitamisele suunatud näiteks indiviidil võib selles tähenduses olla ,,sotsiaalne meelelaad". Samuti võib ühiskonnaelus ja poliitikas rõhutada sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalpedagoogikas rõhutatalse kasvatuse ja inimese arengu ühiskondlikke ja kollektiivseid aspekte. Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Sotsialiseerumine aitab ühiskonnal teistega hakkama saada. See on protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima, vastavalt ühiskondlikele normidele. Vastand on individualiseerumine. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Institutsioonipõhine definitsioon, nt lastekodud, hooldekodud jne? 1 Esmakordselt võeti sotsiaalpedagoogika mõiste kasutusele Saksamaal 1844, K
09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks? Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus soost tulenevad erinevused
Esimeses programmis esitletakse õpilastele võimalusi, kuidas teha hariduslike otsuseid õppimises ja avastada nende huvisid ning võtta vastutust nende saavutamisel. Aastatega õpivad Daltoni õpilased, kuidas võtta vastutust nende endi hariduses. Lõpetajad on tihti kommenteerinud, et tänu Daltonile oldi valmis ülikooliks, 3 kuna Dalton Plaan õpetas neile, kuidas oma aega planeerida ja kontrollida nende endi hariduslikust saatusest. Täna, nagu algusaastatelgi, on õpilaste harimine Dalton koolides Dalton Plaani järgi. See unikaalne haridusfilosoofia on jätkuvalt see, mis tõstab kooli mainet ja teeb sellest ühe kõige uuenduslikuma ja edukama hariduse institutsiooni. Maja, Ülesanded ja Labor Maja Helen Parkhausti uskus, et ülioluline on lapse kuulumine mõnda väiksemasse gruppi
See annab võimaluse vabalt väljenduda, suunata oma tähelepanu probleemile ning mõelda selle üle, kuidas ta ise soovib muutuda, areneda. Aktsepteerimine ei ole sama, mis nõustumine või heakskiit. Kliendi arusaama on võimalik aktsepteerida ja mõista ka sellega nõustumata või seda toetamata. Teemad, mida nõustamisel käsitletakse, on tihti seotud tugevate tunnetega – süü, häbi, piinlikkus. Nende tõttu on väga raske inimesel ennast avada – avamine vajab usaldust, turvalisust. Kindasti tuleb olla nõustades inimesele toeks ja mitte uut liigset pinget tekitada. See omakorda eeldab mingis mõttes tööd endaga ja kuulamiseks head ettevalmistamist. (Haamer...2010) 9 4. KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL Lapse üleskasvatamise ja arendamise esmane vastutus on tema vanematel. Riigi ülesanne on pakkuda selleks abi mitmesuguste teenuste ja toetustega (Laste heaolu: 2013). Just
töökliima oli üldplaanis hea või näis see ainult minule personaalselt sellisena. Seda enam, et Riismaa (Riismaa 2012) viitab, kuidas tegelikult õpetajate tajutud meeleseisund erineb oluliselt sellest, kuidas lapsed ise enda meeleseisundit hindavad. Usun, et töökoha sotsiaalse kliima tüübilt esindas meie lasteaed keskpärast lastesõbralikku keskkonda, kus suureks väärtuseks ongi just ühtse meeskonnana töötavad ja üksteist ning oma töökohta väärtustavad kasvatajad. Luues paralleeli Ruusi ja Veissoni (Ruus, Veisson 2007: 56-58) koolikliima tüpoloogiale, võib samadel alustel liigitada ka töökliimat. Kolm väljapakutud varianti tunduvad olema küll ebapiisavad töökliima liigitamiseks, sest väita jäigalt, kas töökliima on edukas, keskmine või vähemedukas, tundub liiga lakoonilise, isegi primitiivse lähenemisena. Oma töökoha sisekliima tüübiks peaksin lahterdama ta sel juhul keskmiselt eduka-külma-ellujääja ning eduka-sooja-
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö..................................
Või ka vastupidi. Poiss mängib erinevaid mänge. Mängudeks üldiselt on sõitmine autodega autoteedel ja puslede kokku panemine. Need on põhilised mängud, mis talle meeldivad. Mängib ka teisi mänge, kuid teistes mängudes ta ei püsi kaua. Mängib ta tavaliselt üksi, kuna ta on teisi lapsi palju lõõnud, kallale läinud siis lapsed kardavad temaga koos mängida. Seega poiss mängib üksi nii õues kui toas. Kui poiss tahab minna teistega mängima ja läheb nende mängu siis teised lapsed jätavad mängu pooleli ja lähevad võtavad uue mängu. Kui üldiselt poiss mängib üksi ja ei tahagi teistega mängida. 3.1 Meetod ja protseduur Viisin läbi mängu vaatluse. Kui palju laps erinevaid mänge mängib. Ja sellest selgus, et tegelikult mängib laps kas üksi või kõrvumängu. Kahel korral nägin kui üks laps mängis temaga lauamänge. Muidu mängis poiss autodega või pani puslesid kokku. Poiss mängis ka
peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi. Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid, mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Üks oluline emotsioon, mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või millegi vastu. Viha ise on sotsiaalne reaktsioon , mis on meie mõistuses tekitanud vastasmõjuna millelegi, mis suhtluses teistega toimub. See võib olla midagi nähtavat, kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud:“ Agressiivsus on kui hinge hambad“. Sellega tahtis ta öelda, et emotsioonid aitavad meil kogemusi väiksemateks tükkideks rebida, et suudaksime neid alla neelata (Juul, 2012). Viha tunne on ajendajaks agressiivsele käitumisele, mida rohkem on meile sees vihakamist seda agressiivsemad me oleme. 4. RAVI
annaabi.ee 
