J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub
1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme.
põhjustavad suuremaid kulutusi tervishoiule, toimetuleku- ja hoolekandeasutustele ning ühiskonna turvalisusele tervikuna. Iga inimene tahab midagi väärt olla. Eneseusu kaotanud noorel on lihtsam ennast nähtavaks teha vastutustundetu käitumisega. Täiskasvanute ülesanne on õppida noori juhtima ja suunama viisil, mis väljendab lugupidamist ja sisendab noortesse eneseusku (Walton, 2001). Sotsiaalpedagoogika üldine mõiste on: Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö; ka abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus, mis aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada (Eesti Entsüklopeedia). Koolisotsiaaltöötajale on omistatud läbi aegade erinevaid rolle- õpetaja asendaja, psühhoterapeut, sotsiaalne planeerija ja sidepidaja kodu ja kooli vahel. Tegelikult sotsiaaltöötaja tööülesanded ongi seotud kõikide nende koolielu osadega
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt.
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus........................................................................
võivad tekkida varasemate uurimisel, mis on ühtlasi negatiivsete kogemuste aluseks tõrjutuse ja /või hetkel toimuva ennetamiseks ja tagajärjena. vähendamiseks sobivate strateegiate väljatöötamisel Sotsiaalse laste ja noorte jaoks. Et tõrjutuse olemust, seda sotsiaalpedagoogika on soodustavaid ja takistavaid pedagoogika haru, mis tegureid on olnud TÜ otsib võimalusi ennetada ja pedagoogika osakonna leevendada sotsiaalset uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega.
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.......................................................
Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu Taotlused tööhõive alal: Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu: Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud (tööandja jaoks) Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel Taotlused sotsiaaltöö alal: Kaasatus ja sotsialiseerimine Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile, avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms) Osalus noorteorganisatsioonides: Pikk traditsioon, kõrge osalus põhjamaades (rootsis 82%, taanis 77%) Lühike traditsioon, madal kuid kasvav osalus lõuna euroopas (kreekas 36%, portugalis 40%, 1997.a. andmed) Poliitiline osalus – murettekitavalt madal. Noorte usaldus poliitiliste organisatsioonide
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Isikuvastased kuriteod Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsioon Sotsiaalprobleem - muret tekitavad ja sekkumist nõudvad sotsiaalse elu aspektid, nt kuritegevus, kodune vägivald, vaesus, narkomaania jne. Säästva arengu instituut "Säästva arengu sõnaseletusi" (2000) HEAOLU (welfare) Individuaalne heaolu ehk konkreetse üksikisiku heaolu Kollektiivne heaolu ehk inimgruppi heaolu Sotsiaalne heaolu üldise heaolu parandamine ametliku sotsiaalse korralduse kaudu Soovid versus vajadused
sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma 8 keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune mõjutamine, kus sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad laps ,,kujundab vanemaid" täpselt samal määral kui vanemad last. Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon Tänapäeva sotsioloog Anthony Giddens tahab sotsialiseerumisest rääkides eriti rõhutada kolme seika: "Sotsialiseerumine ei tähenda kunagi seda, et ,,ühiskond" jätab oma jälje passiivsesse indiviidi. Oma kõige varasematest kogemusest peale võtab indiviid aktiivselt osa nii üha uuenevast
• sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. • sots. tõrjutus - Olukord, milles inimesel pole lubatud osaleda tegevustes või olla mingi organisatsiooni liige • tervisedendus - protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. • terviskasvatus - Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. • terviseindikaator/tervisenäitaja - • tervisekaitse - Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad. Käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. • terviseprofiil - Tervist iseloomustavate põhinäitajate kogum, mis annab ülevaate mingi
Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide kavandamisel, õppetundide andmisel, kasvatustöö teostamisel, tehtu üle reflekteerimisel? Õpetaja vajab neid teadmisi ja oskusi, mida pakub pedagoogiline psühholoogia ja teised pedagoogilised ained. Õpetamiseks on vajalikud teadmised: • pedagoogilis-psühholoogilistest mõistetest ja teooriatest • praktilised pedagoogilised teadmised ja oskused • võime langetada pedagoogilisi otsuseid 5) Milliseid võimalusi pakub selleks pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia annab meile vahendid hüpoteeside püstitamiseks, millele rajame oma otsused ja probleemide lahendused. Ped. psüh
1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist. Keda ähvardab sotsiaalne törjutus: Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte: keskklassi esindajad, kestvalt madala sissetulekuga inimesed, pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 7 pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitik
Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele. Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga
mistõttu suhtlemine on takistatud). Sotsiopetaalses ruumis saavutavad lapsed üksteisega kontakti kiiremini (näiteks ümarlaud). Kõik laste jaoks loodud keskkonnad peavad toetama lapse arengut, tervist ja heaolu. Ruum ja tegevus peavad kahtlemata omavahel kooskõlas olema. Laps saab endast teadlikuks kui mingisuguste sündmuste põhjustajast (kui mina toimin nii, siis leiab aset selline sündmus). Lapse enesemääratlus ja enese teadvustamine käivad läbi ruumi (mina ja miski muu). Lapsed kiinduvad omandisse ja enda isiklikesse asjadesse – see loob neile turvatunde. Omakorda peavad kõik keskkonnad toetama ka lapse kompetentsuse arengut (soov olla kompetentne on oluline lapse arengumotiiv). Füüsilist maailma õpib laps tundma ennekõike eksperimenteerides. Keskkonnas tegutsedes areneb ja muutub täiuslikumaks kahtlemata ka silma ja käe koordinatsioon. Et kasvatuslikud mõjud oleksid
seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks,kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus.
Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3
passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Mõtiskletakse selle üle, millised on need ühiskondlikud suhted, mida ei peaks reguleerima õigusnormidega Kindlasti ei tasu aga pürgida selle poole, et kõik võimalikult täpselt õiguslikult reguleerida 6. Sotsiaalsete normide ülesanded nende liikidest lähtuvalt. Õigusnormide ülesanded. Sotsiaalsete normide funktsioonid: · Reguleeriv- sotsiaalse grupi või vastava ühiskonna kui terviku käitumise mõjutamine soovitud suunas; · Koordineeriv- ühiskonnaliikmete käitumise vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine; · Stabiliseeriv- vähendab huvide konflikti võimalust ja aitab kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle; · Sotsialiseeriv- inimeste integreerimine sotsiaalsesse gruppi või ühiskonda tervikuna.7 Õigusväliste normide ülesanded Õigusnormide ülesanded
· Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas. Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas. Miks seda distsipliini tarvis oli? 19. sajandil hakkas Euroopas levima veendumus, et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida ja kindlasti on olemas teatud meetodid, millega seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai 2 olulist tõukejõudu: teaduslikud juured ja poliitiliste juurte olemasolu (19. sajandi kodanlus oli huvitatud oma positsioonide kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
spordiväljakul kokku. Need reeglid on midagi olulisemat, kui lihtsalt individuaalsed huvid ja soovid. 2. Ametlikud reguleerivad üksused järgivad reeglite täitmist. Võistlusmääruste ning reeglite ranget täitmist nõutakse eelkõige spordivõistlustel, mitte aga mitteinstitutsionaalsetes kehalistes tegevustes. 3. Oluline on järgida tegevuse organisatsioonilisi ja tehnilisi aspekte. Täpselt on kindlaks määratud nii võistlejate riietus, võistkondade arv jm. spordivõistlustega seotud tehnilised aspketid. Spordi definitsiooni viimane aspekt on seotud isikliku motivatsiooni kahe pooluse sisemise ja välise motivatsiooniga. Selles mõttes eristub sport mängust ning dramaatilistest etendustest. Esimeste näitena võiks tuua lapsed, kes spontaanselt 6
1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul väärat sõnumit (sarnaneb sõnaga „laks“, mis seostub vägivallaga) ning seetõttu on käesolevas analüüsis eelistatud neutraalset lühendit „LKS“, mis moodustub termini „lastekaitseseadus“ moodustavate sõnade „laste“, „kaitse“ ja „seadus“ esitähtedest. Lühend „LKS“ kehtib lastekaitseseaduse kohta vaid käesoleva raporti piires
Selle läbi üritan tõkestada väärkohtlemise laia levikut, ning teadvustada inimesi probleemi olemasolust. Sellepärast planeerin antud uurimustööd pakkuda ka sotsiaaltöötajaile ning erinevate linnade sotsiaalosakondadele kui alusmaterjali lastevastase vägivalla teemal. Uurimus sisaldab endas informatsiooni väga paljudest allikatest ning oleks seetõttu väga heaks baasmaterjaliks, millele saaks rajada veel edasi ka teisi aspekte käistlevat tööd laste ja noorte vägivallast, ohvritest ja vägivallatsejatest. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas laps on tõesti vägivalla ohver või on see küsimus lastekaitsjatest aktivistide ning sotsiaaltöötajate poolt üle paisutatud. Lõputöö ülesande täitmiseks töötasin läbi vastava kirjanduse, vestlesin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissaari härra Andres Sinimere ning Pärnu alaealiste ringkonnaprokuröri proua Anne Sillaotsaga
Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. Sekkumine eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. Kasvatus kui sihipärane sekkumine: Sihipärane mõjutamine koos teadmiste andmisega
perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel -Emile Durkheim (1858-1917) Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. - Sotsiaalsed faktid: Igapäevased otsused - sõltuvad religioonist, rassist, haridusest jne. Augustis sünnib lapsi kõige rohkem - miks? Jõulud on olulised lähedust tekitavad pühad. Durkheimi enda uurimus enesetappudest, mida ei saanud kliima või poliitilise reziimini üldistada. Sotsiaalne intergatsioon. Protestante tappis rohkem kui katoliiklasi, vallalisi rohkem kui abielus,
.............................................................56 3.2.4Vaatlusmeetod..............................................................................................57 3.3Valimi määramine...............................................................................................64 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 77 Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Lisa 2. Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. Lisa 3. Sotsiaalsed probleemid. 3 SISSEJUHATUS Inimkonna areng on olnud pidevas liikumises ning seda on püütud jaotada etappidesse
) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
