Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalharta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaalharta, vaesus, väljakutse, raporti, palgad, elatis, toetuste, abinõu, sotsiaaltöö, sotsiaalkindlustus, töötud, trahvi, toimetulek, elatusmiinimum, pensionärid, juhendaja, sotsiaalabi, suuteline, teenima, toetama, netopalk, pereliikmete, tervishoius, sotsiaalkaitse, nendest, viiest, aitama, vaesust, sotsioloogiline, astunud, tööturgEuroopa Sotsiaalharta Mis on sotsiaalharta: Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi. Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia, Aserbadzaan, Türgi, Horvaatia, Albaania. Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st.
Hariduses diskrimineerimise keelamise UNESCO konventsioon (1960); Lapse õiguste konventsioon (1989). Euroopa Inimõiguste Konventsioon aastal 1950 (Euroopa Nõukogu) Teema 3 Euroopa kaitsesüsteemid Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse mõned olulisemad dokumendid: 1949. a Euroopa Nõukogu statuut. 1950. a Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon 1961. a Euroopa sotsiaalharta 1987.a piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 1995.a vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (jõustus 1998.a) Inimõiguste kaitse Euroopas 1. Ajalugu 2. Euroopa Nõukogu 3. Euroopa Inimõiguste konventsioon 4.Euroopa Sotsiaalharta 5. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Ajalugu Konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteerium
1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Näiteid Probleem Probleemi põhjus Rakendatav abinõu Ülerahvastumine (Aafrika, Suremuse langus. Pereplaneerimine. Aasia) Teaduse areng. Teavitamine Toitumistingimuste rasestumisvastastest paranemine
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest
tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust
on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. 1 Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond
Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma
õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate meetmete vallas jm) on nende endi huvides. Liikmesriikide ja ELi ning ELi ja tema kodanike vahelisi suhteid reguleerivate eeskirjade ajakohastamine on hiljuti lõpule jõudnud.Euroopa Liidu juhid on allkirjastanud uue lepingu Lissaboni lepingu.Kui kõik liikmesriigid lepingu ratifitseerivad, saab sellest lepingust ELi õiguslik raamistik ja abinõu tulevaste probleemide lahendamiseks ning kodanike vajaduste rahuldamiseks. ( Lissaboni leping hõlmab praktilisi muudatusi, et viia algselt kuue liikmesriigiga ELi ülesehitus vastavusse 27 liikmesriigiga liidu vajadustele. Leping sõlmiti 2007. aastal, kuid ta jõustub alles siis, kui kõik liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud. Lepinguga muudetakse EL demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks, võetakse kasutusele lihtsustatud menetlused ja
Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon 1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta Euroopa täiendavad allikad: 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõust. Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 73. Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriigis täidetakse seadusi, õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui
Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine.
üle 1000 miljoni marga. Eesti Panga väljastatud laenude summa oli aga tõusnud juba 4900 miljoni margani. Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha. Reformi nurgakiviks oli aga valoriseerimise kava, mille kohaselt pidi kõiki tehinguid edaspidi tehtama kulla alusele fikseeritud vääringu põhjal. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt mõjukatelt äri-ja poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks (Ibid.:4-9). 7 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd 1924.aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga, mis oli tol ajal võrdne ligikaudu saja Eesti margaga
eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias: · ühiskondlikud liikumised, · huvi- ehk survegrupid, · erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Nimetatakse ebasoovitatavaid ,kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus,mis võivad kahjustada inimeste heaolu,ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust,majandusliku edendamist,ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik,mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse,et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik,kus kõigile
naaberriikidega Läänemere ääres. 8.Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. SISEJULGEOLEK 1.Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks. 2.Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel. 3.Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku tagamisele suunatud projekte. 4.Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning seadus kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omandamiseks. 5.Pöörata erilist tähelepanu võitlusele varguste ja korruptsiooni vastu igal tasandil. 6
eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik, kus
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald. Tulemuslik töö nimetatud ohtude ennetamisel eeldab järgmiste meetmete rakendamist: 1. Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks. 2. Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järkjärgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel. 3. Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku tagamisele suunatud projekte. 4. Luua sisejulgeoleku riskide kiire ja õigeaegse analüüsimise kompetents, kujundada kriiside ennetamise ja nende tagajärgede kiire likvideerimise süsteem. Kujundada välja efektiivsed kriisikommunikatsioonikeskused kõikides maakondades. 5
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, ka
Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II ms järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu toimub kommunistlik ideoloogia Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvariigis. Poliitilised ideoloogias ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ja parteid on need, mis ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, nendel on esikohal suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud ning üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. 2) Eesti Vabariigi majandus 1918-1940. Vene tooraine kadus, turg tuli ümber orienteeruda - arendati põlevkivitööstust, põllumajandust. Eesti varustas Vene kloostreid kalaga. Liiguti teadusmahuka ühiskonna poole. 8.
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
riigid, kes on end kohtu pädevusele allutanud. ÜRO organite kaebamine kohtusse (liikmes)riikide poolt ei ole võimalik. Sekretariaat. Tegeleb administratiivsete ülesannetega. Sekretariaadi tööd juhib peasekretär. Lisaks administratiivsetele ülesannetele on peasekretäril õigus juhtida julgeolekunõukogu tähelepanu võimalikele rahu osutavatele momentidele ning ta on praktikas osalenud ka vahendajana riikidevaheliste tülide lahendamisel. Peasekretär teeb igal aastal raporti ÜRO töö kohta. Eriorganisatsioonid. ÜRO esiorganisatsioonid on iseseisvad rahvusvahelised organisatsioonid, millest mõned eksisteerisid juba enne ÜRO asutamist ning mis nüüdseks on ÜROga seotud koostöölepingute kaudu. Nt: ILO; ITU; UNESCO; UPU; WIPO; IMO. ÜRO süsteemi on eriorganisatsioonid kaasatud koostöölepingutega, mida ÜRO nimel sõlmib majandus-ja sotsiaalnõukogu peale peaassambleelt kinnituse saamist. Selliseid eriorganisatsioone on umbes 16
- koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist - Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Kaasaja ühiskonna sotsiaalsed probleemid tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm Kui selles valdkonnas midagi eksmil tuleb, siis kindlasti mõne konkreetse olukorra lahendamine (näiteks mõni juhtum, mida ajakirjandus on päevavalgele toonud). Peab oskama analüüsida graafikuid või tabeleid, mis toovad tööpuuduse või näiteks kuritegevuse statistika. Kuidas näiteks kuritegevus, tööpuudus ja vaesus on seotud teiste valdkondadega näiteks hariduse kättesaamise võimalus, inimese haridustase jne.
Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele
Euroopa Komisjoni hiljutisest raportist selgub, et neis riikides puuduvad süüdimõistvad otsused kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades ning samuti teevad komisjoni murelikuks Bulgaarias toime pandud palgamõrvad. Kuigi Bulgaariale ja Rumeeniale määrati Euroopa Liiduga ühinemisel kindlad tähtajad, pole nende kohtusüsteemi reform viimase kuue kuu jooksul andnud mingeid tulemusi. Peamiselt teeb komisjonile muret tõsiasi, et puuduvad süüdimõistvad otsused korruptsioonikuritegudes. Raporti kohaselt ei ole Rumeenia mõistnud, milline on nende roll korruptsiooni ohjeldamisel. Riigi kohtuvõimud jätkavad kohtuasjade peatamist või annavad olulisemad kohtuasjad, sealhulgas endist peaministrit puudutava juhtumi, üle põhiseaduslikule kohtule. Bulgaarias on tõsiseks probleemiks palgamõrvad. Samas ei ole esitatud ühtegi süüdistust jaanuaris alanud kohalike poliitikute vastu suunatud rünnakute asjus. Bulgaarias anti 2006
väärtuse vähenemine. Tekkib siis kui ringlev raha hulk kasvab kiiremini kaupade ja teenuste hulgast (nn nõudlusinflatsioon) või mõne olulise kauba tootmiskulude kasvust (nafta pumpamine kaugemalt ja sügavamalt, nn pakkumiseinflatsioon). Mõõdukas inflatsioon tavaliselt kaasneb majanduskasvuga ja väheneb ka tööpuudus. Inimesed tarbivad meelsasti, sest raha väärtus väheneb, laenud ja arved, ka palgad makstakse veidi odavama rahaga. Hüperinflatsioon mõjub majandusele halvasti, kõik on ebakindel, keegi ei säästa enam ja levib elupõletaja mentaliteet. Majandus vajab tarbimise kõrval ka säästmist, sest nii tekib rahakapital, mida saab investeeringuteks laenata. Kui inflatsiooniga tööpuudus ei vähene, siis seda nimetatakse stagflatsiooniks. Stagflatsioon oli lääneriikides 1970nendatel aastatel.
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt (nt töövõtja kaitse diskrimineerimise vastu, koondamishüvitised; tarbijakaitse; üürniku kaitse; sotsiaalabi; sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, pensionikindlustus jms), kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-hakkamasaamise põhimõttele. Sotsiaalriigi põhimõtte sisustamist konkreetses riigis mõjutab poliitiline hoiak vaba turumajanduse piiramise võimaluste suhtes. Kui piirangud on ulatuslikud, võib sotsiaalriik olla heaoluriigiga samatähenduslik. Heaoluriigi kontseptsioon on viimastel aastatel rahvastiku
annaabi.ee 
