1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Postimehe peatoimetaja Oma lehes keskendus eestlaste rahvuslike ja majanduslikele probleemidele
iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui sisse toodi), keelati osa välismaiste kaupade sissevedu, kehtestati kõrged imporditollid. Anglikaani kirik-Protestantluse haru, inglise kirik
Teadmis ja innovatsioonimahukas tootmine sõltub üha enam inimressursist. · Rikkus on ka tähtis, kuna võimalda investeerida infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus,
Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II a) Püüdis jätkata ema suunda, ent polnud piisavalt otsusekindel
tehnoloogia RIIGI SEKKUMINE MAJANDUSSE Majanduslikud motiivid ● Monopolide kontroll ● piirhinnad/maksimaalsed tootmismahud ● Spetsiaalsedlaenu- ja toetusskeemid uutele firmadele ● Maksusoodused väikeettevõtetele Sotsiaalsed motiivid ● Tervishoiunõuded ● Ohutusnõuded ● Hügeeninõuded ● Negatiivsete välismõjude pidurdamine (nt saastemaks) ● Positiivsete välismõjude soosimine SKT, (GPT, SKD) - sisemajanduse kogutoodang Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Majandusaastas on neli kvartalit. Nominaalne SKP e jooksevhinnad per capita SKP - SKP inimese kohta Inflatsioon - raha väärtuse e ostujõu langus THI - tarbijaindeks Näitaja, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Soodsam majanduskeskkond jätab rohkem raha kätte. Impordi-ekspordi tasakaal! Kõige rohkem imporditakse ja ka eksporditakse elektriseadmeid.
· uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia · kasutatakse võimalust, et anda tööd (lumekoristus, töötud tööle) Kolmas tee ja sotsiaalliberalism: · solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega · omavaheline sisuline lähedus · tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid: · põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega · kristlik demokraatia: kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine
tulnud ka halb tervis. Sageli surevad inimesed just meie riigis nooremalt, kui mujal maades ning taaskord surmade arv ületab sündimust. Asi ei lähe tasakaalu. Seetõttu tuleks võimaldada inimestele ka piisavalt puhkust, aega iseendale. Tervis on eelkõige tähtsam kui töö ja raha. Samuti, et sündide arv ületaks surmade aru tuleks enamikul paaridel olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teine võimalus oleks ka sisserände soosimine. Sama oluline kui rahvaarv, on aga ka rahvastiku kvaliteet- haridustase, töö olemasolu, kaasatus ühiskonda ja keskkonnahoid. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal inimesel on selliseks heaoluks olemas võimalused (nt. Võimalus omandada haridust, kasvada puhtas keskkonnas jne). Jätkusuutlikul riigil peaks olema ka pakkuda inimestele tööd. Siinkohal on Eestis töö olemasolu küsitav. Tööpuudus muudab toimetuleku ja heaolu küsitavaks. Töötuse määr on
muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele. Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku
( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonna asjades osalejaks. ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: -majanudse ja keskonna ühendamine: majanduslike otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju loodusele -kohustus tulevaste põlvkondades ees: silmas tuleb pidada preaguste majanduslike ja
Vabakaubandustsoon tolliliit, mille siseselt tollimakse polegi Ühisturg Euroopa Liidus kõikide kaupade ja teenuste piiranguteta ja tollimaksudeta liikumine üle piiri NB! EL-s on ka töötajate vaba liikumine ja ühisraha Impordikvoot kaubandustõke, mis kehtestab kaubagruppidele koguselised piirangud Kvaliteedistandard tõkestab välismaiste kaupade sissevoolu Avatud majanduspoliitika vaba kauplemine teiste riikidega, ekspordi ja impordi soosimine (edukas, näiteks Eesti) Protektsionistlik majanduspoliitika välismaiste kaupade impordi takistamine eesmärgiga kaitsta kodumaiste tootjate kodumaist turgu (ebaedukas) Embargo mingi riigi suhtes kehtestatud kaubanduskeeld Majandusblokaad (kaubandusblokaad) riikidevahelise kaubanduse jõuga takistamine · WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon demokraatlike riikide kaubanduskokkulepete võrk Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõimud Süürias maha Araabia natsionalismi ilminguid, mis andis tõuke alaviidi sekti tähtsuse tõusule oluline osa võitlusesrahvuslusega. 1963. aasta riigipöörde tulemusena koondus võim alaviitide kätte, enamus sunniite jäid teisejärguliseks. Killustumine, rahvusriigi idee allasurumine ning vähemuste ja teiste alaviitide soosimine hõlbustas praeguse konflikti moodustumise, sest alates riigipöördest on olnud võimul vähemuse esindaja, keda enamik ei toeta. Teiseks põhjuseks võib pidada 2006. aastal ja 2009. aastal Süüria põuda, mida peetakse viimase 900 aasta halvimaks. Põud sundis miljoneid inimesed kolima linnadesse. Riik ei taolistes äärmuslikes tingimustes põllumeestele piisavalt abi ning selle tagajärjel kasvas tavainimeste
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori ...
· Nüüd natuke sidruni essentsi · Veise luuüdi võib asendada ka karu rasvaga Nii mehed kui ka naised puuderdasid oma soenguid. Daamid lisasid nisujahu oma pärisjuustele, mehed aga suurtele valgetele parukatele. Parukamoodi jätkas 18. Sajandil Ramillies`s parukas, mis kujutas vorstikujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puuderdatuid soenguid üksnes moest, vaid pani need koguni põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid välja üsna nõrgal põhjendusega nagu tekitaks jahuga puuderdamine leiva defitsiiti. Edaspidi olid soengumoes olulisel kohal lihtsamad ja loomulikumad soengud. 1. Sissejuhatus.......................................... 3 2. 17. ja 18. dajand.................................... 4-7 3. Head küljed ja halvad............................. 8 4. Kokkuvõte.............................
mandril ja saartel. Ja mis kõige tähtsam: inimesed töötavad ja võitlevad parema homse eest ja kasvavad iga päevaga. 5. Kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda. Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine ... Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule. Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi) Bürokraatlikud stambid: seoses õppetööga, õppetöö raames, võetakse tarvitusele vastavad abinõud Teostas kontrolli, Minupoolne seisukoht, teine osa sümfooniast oli eriti tantsuline, koheselt. 6
tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. * Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon. Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks. Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne).
seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik
Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele
Troonile saada James I tütar Elizabeth. Vandenõulased üürisid keldriruumi Lordidekoja hoones, viisid sinna 36 vaati püssirohtu ning panid seda valvama Guy Fawkesi Kuna võimud said anonüümse kirja, mis paljastas plaanid, siis plaan ebaõnnestus, kuna võimud otsisid hoone läbi ja Guy jäi vahele. Inglise kodusõda 1642-60 Põhjused: Kuninga ja parlamendi vahelised tülid Puritaanide tagakiusamine Kuninga poolt katoliiklast soosimine Charles I 1600- 1649 Inglismaa kuningriigi ja Sotimaa kuningriigi kuningas jätkas absolutismitaotluslikku poliitikat ja püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Puritaanide survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ja hukati Jagatud kolmeks: I kodusõda 16421646: kuningas Charles I ja parlamendi vahel
1. Põhijooned. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. 2. Võimalikud ilmingud. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine
ei saaks oma relvajõude mobiliseerida ilma, et teised riigid sellest teaksid. Itaalia, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland Euroopa Majandusühendus: 1957 loodud Euroopa ühisturg, eesmärgiks liikmesriikide majanduse ühtlustamine. 1992. aastast kannab Euroopa Ühenduse nime. Euroopa Nõukogu: asutati 1949 Londonis 10 riigi poolt, eesmärgiks edendada demokraatiat, kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Patsifismi soosimine. 2. Demokraatia laienemine pärast II ms’i rahvusvaheliselt ja riigisiseselt: Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju.
Punane annab oma jõu sinu kasutusse siis kui oled mingi uue tegevusega algust tegemas. Punases värvis tekib soov esineda. Punasest saab jõudu pärast operatsiooni ja sünnitust. Punast on kasutatud ka halvatust põdevate haigete juures. Punane annab hoogu juurde just siis kui oled tüdinud ja väsinud. Ei tohi olla liiga palju punast värvi. Punase vihkamine sünnib siis kui sind sunnitakse midagi tegema. Pidev punase soosimine räägib võimuahnusest ja kohati agressiivsusest. Liiga palju punast tekitab mõttetut rabelemist ja ründavat käitumist. See võib vahel ilmneda vihahoogudena või aldistada inimest õnnetusjuhtumitele. Agressiivne inimene peakski vältima punast, näiteks ka lihasöömist. Punast värvi tuleks vältida ka palavikus olles ning kõrge vererõhu puhul. Samuti ei peaks punast kasutama ärritatuna ja rahutuna. Punane värv hingestab füüsilist elu. Stress ja punane ei käi ühte.
,,Ütlesin talle, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime. Ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid". Funktsionaale struktuuri liigendamine peaks lihtsustama suhtlemist ja tulemuste hindamist osakondade vahel, kuid antud olukorras on juhtunud vastupidine. Põhjuseks on oma funktsionaalsete eesmärkide kildkondlik soosimine. (Struktuuri liigendamine, ,,Juhtimise alused", Maie Kotkas, lk 99) Korralduste kulgemise ahel on katkematu võimuliik organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumisteni, mis määrab ära selle, kes peab kellele aru andma. Korralduste kulgemine hõlmab õigusi, vastutust ja korralduste ühtsust. Keskhaigla situatsioonis muudab alluvate töö keeruliseks ülemuste rohkus, kelle kõiki korraldusi tuleb alluvatel järgida.
1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on see suhtarv 1,2. Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga on Eesti, kus 2003. aastal moodustasid pensionärid 27% rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050. aastal 53 aastat vana. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sellisel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. Teiseks võimaluseks on sisserände soosimine. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka ning koolist väljalangevust. Kuidas jätkusuutlikkust tagada?
· 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale. · 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga, P-Eesti läks Rootsile. · Saaremaa jäi Taanile. · Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645:
Alateadlikult püüab ta enda jaoks leida mingit meelepärast lahendust. Temas tekivad kaitsemehhanismid, millede ülesandeks on säilitada vaimne tasakaal, lisada kindlustunnet, toetada eneseusku. Paraku ei ole need kaitsemehhanismid sellevõrra efektiivsed, et lahendada inimese probleeme. Tekivad kaitsemehhanismid: · unustamine · ettekäänete otsimine · minevikku langemine · patuoinaste otsimine · saatustekaaslaste seltskonna soosimine. Kui minna ja öelda probleemides vaevlevale inimesele, et ta on läbipõlenud ja et käitub oma olukorras valesti, naerab ta su välja ja kuulutab vaenlaseks number üks. Võttes teise head tahet aidata mõnitamise ja eraellu tungimisena, väljendab ta oma pahameelt otsekoheselt ja mõnikord lausa sõnu valimata, Aitaja peab olema vaevatule usaldusväärne isik, kelle abivajaja on ise välja valinud. Oma valitud usaldusele ei anta tavaliselt märku sõnadega, vaid otsitakse tema lähedust
Annetamisel puudub lapse jaoks otsene partner. Seega ei näe laps saaja rõõmu ega saa tänu osaliseks. Ta võib seda vaid endale ette kujutada. Täiskasvanu põhjendus peab olema piisavalt veenev, et laps mõistaks teo vajalikkust. Vastavasisuliste teemadega tuleks alustada juba koolieelses eas. Efektiivseim mõju on eeskujul. Annetamist, kui altrustlikku käitumist tuleks enam väärtustada. Mõjutamise olemus Mõjutamisele alluvad: Tegelik käitumine teatud käitumisviiside soosimine, heakskiitmine ja teisalt takistamine, tõrjumine; Emotsionaalne seisund ja tundmused; Suhtlemisvalmidus ja koopereerumissoov, Hoiakud, suhtumised, väärtushinnangud, tõekspidamised; Teadmised teatava informatsiooni varjamine või kummutamine ja soovikohase faktiteabega asendamine; Eesmärkide, püüdluste kujundamine; Käitumiskavatsused; Enesehinnang; Omavahelised suhted, nende kinnistamine või ümberkujundamine; Pingemaandamine, ohusituatsioonide vältimine, paituste saamine.
autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate
hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud sotsiaal- Traditsiooniline peremudel Otsustusvõimalus, Igaühele tagatud poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa. Tähtis on rikkaid ei peaks maksudega elatustase kollektiiv, kuid ka sotsiaalsete karistama erisuste säilitamine.
1991. Autentsuse eetika. Cambridge: Harvard University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond 2 Sallivus kui hoiak või vaimne seisund võib neis korraldusis sisaldada järgnevaid võimalusi: -resigneerunud leppimine erinevusega rahu nimel; -leebelt ükskõikne suhtumine erinevustesse; -põhimõtteline äratundmine, et ,,teistelgi" on õigused; -avatus, uudishimu, lugupidamine ,,teiste" suhtes, soov õppida; -entusiastlik soosimine (erinevustes väljendub Jumala loodu). Ja kindlasti asetub ka iga konkreetne kaplan mingis konkreetses juhtumis ühte (või ka mitmesse korraga) neist viiest võimalusest, ehkki tema vaimne tegutsemisalus, ühiskonnakäsitlus ja enesepilt sellest asetumisest muutuda ei tohiks. Järgnevalt vaatlen erinevaid ühiskondlikke korraldusi lähemalt. Paljurahvuselised impeeriumid tunduvad juba minevikkuläinutena. Ja muidugi ei näegi me momendil
ühiskonnast, mille heaolu on maksimeeritud. See loob aga omakorda võimalused puhtamale, turvalisemale ja tervemale keskkonnale. Strateegia kohaselt lubatakse ühiskonda, mis pakub parimat elukvaliteeti nii meile kui ka meie lastele ning lastelastele. Euroopa Liitu peetakse ka 2002. aastast alates ülemaailmseks liidriks, kes kujundab säästva arengu poliitikat ja strateegiaid. Üldeesmärgiks on loodud võitlus kliimamuutustega, CO2 heidete vähendamine ja edandava majanduse soosimine. 2002. aastal viidi läbi ka täiendus strateegias. See kohtumine toimus Barcelonas, kus tuli kokku Euroopa Ülemkogu. Strateegias mainitakse, et arengusuunad, mis on seotud kliimamuutustega, energiakasutamisega, vaesusega, sotsiaalse tõrjutusega ning loodusvarade haldamisega. Need punktid vajavad kiiret reageerimist. Kasutatakse lühiajalisi meetmeid, unustamata ka pikaajalisi eesmärke, sest on vaja säästva
sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes nii piirkondade kui riigi terviku huvidest. Eesti regionaalpoliitika teostamise kehtivaks alusdokumendiks 2007. aastal on Eesti regionaalarengu strateegia, mis lähtub järgmistest printsiipidest: piirkonna terviklik arendamine, hajutatud kontsentratsioon (ka väikeasustuste arendamine), jätkusuutliku arenguvõime toetamine, omaalgatuse ja uuenduslikkuse soosimine. Selle dokumendi printsiibid aga reaalset rakendust piisavas ulatuses ei leia. c) Eesti haldusjaotus, regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007 Eesti riiklikus halduskorralduses võib 2007 eristada kolme tasandit: riigi, kohalik ja regionaalne. Regionaaltasand jaguneb toimepiirkonnaks (riigiasutuste piirkondlik võrgustik) ning regiooniks (maakond). Maakonna tasakaalustatud areng on ülesandeks nii maavanemale ja maavalitsusele kui maakondlikule omavalitsusliidule.
Eesti Elukvaliteedi Keskus uuris sotsiaalministeeriumi juhitud "Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi" raames koolistressi. Küsimustik töötati välja koostöös Manchesteri Ülikooli teadlasega C. L. Cooperi juhtimisel 1998 aastal. Küsitleti nelja Tallinna kooli ja Orissaare Keskkooli lõpuklasside õpilasi. Selgus et peamisteks stressorite põhjusteks olid: · ebaõiglane hindamine, · põhjuseta süüdistamine, · varjatud diskrimineerimine ja lemmikute soosimine, · vähene julgustamine õpetajate poolt, · stabiilsuse ja usalduse puudumine koduses elus, · rollikonfliktid: kool, kodu, kaaslased ja sõbrad, · ootamatud tunnikontrollid, · vajadus minna riskile, · liiga palju kodutöid, · tähtsate otsuste tegemine, · ebakindlus tuleviku suhtes, · piiratud võimalused isiksuse arenguks, · ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne), · koolisöökla ja toit,
olukordades ühte moodi? Millist infot ja kuidas anda meediasse? · Kuidas toimida siis, kui teised samade normide järgi ei käitu? (Kas ja kuidas anda teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?) · Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida? · Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)? · Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte? · Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides? Eetikakoodeksid Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma: 1. normatiivsed (rulesbased) ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste (mõtlemisstandardite),
asemel) Mõjutajad: · SB traditsioonid, protestantism, PA omapära, valgustus, romantika · ,,Lääne hõivamine" (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier) ... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks · Liikuv põllumajanduslik ühiskond · Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton) · Eraettevõtluse ja tööstuse soosimine (kaitsetollid) · Väga soodne majandusareng, mida toetab kasvav immigratsioon ja odava ja viljaka põllumaa olemasolu (Kesk-Läänes) · Dünaamilisus ja innovatiivsus (nt. Naiste (kõrg)kooliharidus, viljalõikusmasin) · Ühiskonna olulised kujundajad: kristlus, kapitalism, demokraatia (Sotsiaalsete ja poliitliste võimaluste võrdsus) · Ameerika idealism (T.Jefferson): rõhtutue paradiis: tavainimeste väärtused ja kultustamine eliidi asemel · Populism
Funktsionaalsete alljaotuste arv oleneb tegevusalast ja organisatsiooni suurusest. Eelised:tänu spetsialiseeritusele kompetentsemad otsused; selgelt määratletud tööjaotus lihtsustab suhtlemist ja tulemuste hindamist; efektiivne ressursside kasutamine; kergem koolitada ja treenida. Puudused: raskused funktsionaalsete alljaotuste tegevuse koordineerimisel; osakondade vahelise koordineerimise kulukus, oma funktsionaalsete eesmärkide kildkondlik soosimine; osakondade vaheline rivaalitsemine põhjustab konflikte; ühekülgselt treenitud spetsialistide piiratud areng; kliendi rahulolu võib olla madal. Toote järgi liigitamine- iga iseseisev alljaotus tegeleb oma toote või teenuse puhul kõige vajalikuga. Eelised: iga allüksus on huvitatud oma kasumist; kiire reageerimisvajaduse puhul on kergem koordineerida erinevaid funktsioone; lisab jäigale struktuurile paindlikkust; toodete arendamisel ja kvaliteedi tagamisel
· ülikoolid ja mittetulunduslikud uurimis- keskused; · tööpuuduse leevendamine (st tööhõive tekitamist), · institutsionaalsed investorid, sh regionaalarengufondid; · paindlikkuse soosimine, · autonoomsed kohalikud omavalitsused, · ühiskondliku stabiilsuse kindlustamine, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja kus on alla 5000 elaniku. · riikliku regionaalpoliitika vahendina toimimine, NB
keele säilimine läbi aegade. Selle tulemuseni jõudmiseks on vajalik iibe positiivseks muutmine, keskmise eluea pikenemine ja inimeste elukvaliteedi parandamine. · Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu tervikuna sõltub üleilmastuvas maailmas üha enam inimeste haritusest. Selleks on vajalik konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine. · Inimeste jõukus ja heaolu. Pikaajalise ja stabiilse majanduskasvu tagamiseks jätkab valitsus senise liberaalse majanduspoliitika elluviimist ja arendamist. Lisaks on vajalik muuta Eesti majandus tootlikumaks, rahvusvahelisemaks, efektiivsemaks ja enam teadmistel põhinevaks.Oluline onka tagada, etiga
2003. aastal moodustasid pensionärid 27 protsenti Eesti rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050. aastal 53 aastat vana. Need negatiivsed suundumused on toonud kaasa rahvastiku vähenemise. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. Lihtsa matemaatika põhjal peaks enamikul abielupaaridel olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teine võimalus on sisserände soosimine. Näiteks USA-s, kus sisserändepoliitika on aastakümneid olnud leebe, pole rahvastikuvananemise probleemi. 17 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra,
olukordades ühte moodi? Millist infot ja kuidas anda meediasse? · Kuidas toimida siis, kui teised samade normide järgi ei käitu? (Kas ja kuidas anda teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?) · Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida? · Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)? · Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte? · Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides? Eetikakoodeksid Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma: 1. normatiivsed (rules-based) - ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste (mõtlemisstandardite), mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis esitatakse
n Sageli erastamise asemel avaliku sektori siseturg: teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud n Riik ümberjagajana (EL u 40%): n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida
10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid: - innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks; - intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. programm Riik aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega; - kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu. 11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise; 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Palgapoliitika Valitsusliidu eesmärk on konkurentsivõimelise palgapoliitika juurutamine, mis tagaks töötajate motivatsiooni siseneda ja olla Eesti tööturul ning kindlustaks teadmistepõhise majanduse toimimise. Valitsusliit:
kõrgetasemeline haridus- ja teadussüsteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv õiguslik raamistik, toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvõimalused ja kogu ühiskonna innovatsioonimeelne mõtteviis. Innovatsioonipoliitika on tihedalt seotud haridus- ja teaduspoliitikaga (uute teadmiste loomine, kvalifitseeritud tööjõu koolitamine), tööstus- ja arengupoliitikatega (arengupotentsiaaliga tööstusharude toetamine, ettevõtluse soosimine), rahanduspoliitikaga (maksusüsteem), õiguspoliitikaga (intellektuaalomandi ja patendipoliitikad.) Innovatsioonisüsteemi osapoolte rohkusele vaatamata on üks süsteemi kandvaid telgi teaduse ja ettevõtluse koostöö. Ettevõtetele on innovatsiooniks vajalik juurdepääs teadmistele, teiselt poolt aga annab tihe koostöö ettevõtetega ülikoolides tehtavale teadustööle reaalse rakendusliku väljundi. Lisaks ühistele T&A programmidele tuleb innovatsioonisüsteemile
garderoobist ehk jagasid ohtralt ka mitmesugust informatsiooni. 19 Nii mehed kui ka naised puuderdasid oma soenguid. Daamid lisasid nisujahu oma pärisjuustele, mehed aga suurtele valgetele parukatele. Parukamoodi jätkas 18. Sajandil Ramillies`s parukas, mis kujutas vorstikujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puuderdatuid soenguid üksnes moest, vaid pani need koguni põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid välja üsna nõrgal põhjendusega nagu tekitaks jahuga puuderdamine leiva defitsiiti. Edaspidi olid soengumoes olulisel kohal lihtsamad ja loomulikumad soengud. 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naise siluett muutus. Toonitati vormide ümarust. Soeng jäljendas rõiva siluetti: pikad
vähem lugema raamatuid. • Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud. • Ainuke kultuur oli televiisor. • Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit ja mass. • Kodukäsinduse osakaal vähenes, kuna material läks kalliks. • Eesti ühiskonna modeleseerumine • Lääne-Euroopa iseloomuliku kultuurimudeli soosimine (avatus, tolerantsus). • Multikultuursuse eelistamine pärimuskultuurile. • Kõrgtehnoloogia tulekuga ja levikuga muutus rahvakultuuri tarbimine passiivseks nn kodukultuuriks ( arvuti, internett, televiisor) materialistliku elulaadi süvenemine. • Eestis elu hakkas läänestuma 70-ndatel või 80-ndatel tänu Soomele kuna oli soome televisioon, teksapüksid, närimiskummid, kilekott.
teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Poliitikute mureks on ju esmajoones tagasivalimine (häälte arvu maksimeerimine valimistel), teatud valijarühmadega arvestamine, valimiseelsete lubaduste täitmine, teatud mõjusfääride kindlustamine või lihtsalt oma valimiskampaania rahastajate soovide täitmine. Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt
Y-telg – aeg, x-telg – fenotüübi joatus
populatsioonis. (Mustad täpid tähistavad enne paljunemist väljasurevaid indiviide). Millised vastavat
tüüpi valiku puhul alleelisageduseid kirjeldavad graafikud?
1) stabiliseeriv- heterosügootide eelistamine vAA
a., vastuvõetud Riigitummas 24. mail 1996, kinnitatud Föderatsiooninõukogus 5. juunil 1996.a., Vene Föderatsiooni president 13. juunil 1996.a. 36 N. Kuznetsova (Red). Novoje ugolovnoje pravo Rossii. Osobennaja tshast. Moskva, 1996, lk 321 37 V. Radtshenko (Red). Kommentarii k ugolovnomu kodeksu Rossiiskoi Federatsii. Moskva, 1996, § 290 komm 3 26 Viimase osas on aga oluline see, et selline üldine soosimine peab olema teenistusalane, s.t ilmselt avalduma teenistuslikes suhetes või koguni alluvusvahekorras38. KarS § 294 dispositsioon seob vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamise altkäemaksuna mingi teoga, mida ametiisik pidi oma ametiseisundit kasutades toime panema või toime panemata jätma Naabrite sellisest arengust võib aga teha kaks teineteist välistavat järeldust. Esiteks võib
2. kahtluste mahavaikimine või teiseksrääkimine 3. illusioon eesmärkide õilsusest 4. vastaste alahindamine 5. grupp avaldab survet erimeelsetele Kalle Küttis 2011 32 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust. Parimaks relvaks ühtekuuluvuse negatiivste ilmingute vastu on tolerantsuse väärtustamine ja vaba mõtteviisi soosimine. · konformism- enamuse arvamuse sisemine omaksvõtt Solomon Ashci katsed (1951). Ta leidis, et 1/3 katsetest nõustusid katseisikud üksmeelse, kuid eksliku grupi vastusega. Tähtsamad muutujad, mis konformsust tekitavad:: - Grupi olemus - mida atraktiivsem grupp, seda suurem võime konformsust tekitada. Mida madalam on isiku staatus grupis ja mida suurem on sarnasus isiku ja grupi vahel, seda suurem on grupi võim tema käitumise üle.
maintaining benefits (security), job security vrs. employment security Statism vs Liberalism: Et muuta LMP ettevõtlussõbralikumaks, on vaja riigi jõulisemat sekkumist. Aktiveerimine kui uus paradigma Paradigmaatiline muutus: uued poliitika eesmärgid ja instrumendid, uuendatud/muutunud institutsionaalne korraldus. Aktiveerimisparadigma põhijooned: Palgatöö e. hõive kui tähtsaim ühiskonna sidumise vahend, töösuhete paindlikumaks muutmine, hõive soosimine (isegi nõudmine) sotsiaalhüviste asemel, seniste töötute kaitse ja hõivega tegelevate institutsioonide reform kõikjal Euroopas. Riigi jõulisem roll Varasem töötute kaitse poliitika pole tõhus. Ei saa jätta inimese valida, millal ta tööturule naaseb, töötute käitumine vajab suunamist- tööotsimine, ümberõpe, nõustamine (kõige hilisem meede). Kaitselt (ehk passiivsetelt meetmetelt) aktiveerimisele- from PLMP (toetused) to ALMP. ALMP erinevad tahud: 1
Vytautas võttis vastu õigeusu, ta mõlemad abikaasad olid õigeusklikud venelannad. Leedu dünastilised sidemed Venemaaga olid tugevad (56 õigeusku ristitud Leedu vürsti). 1397-1398 korraldas sõjakäigu Musta mere äärde ja Krimmi, võidukas. Saavutused: Leedu riik saavutas oma suurima ulatuse - Balti merest Musta mereni. Sisepoliitikas - Etnilise Leedu katoliseerimine, kirikute ehitamine. Leedu aadli tugevdamine, kinkides rohkesti maid koos talupoegadega. Kaubanduse ja käsitöö soosimine, meelitades selleks Leetu juute, pakkudes neile privileege. Grünwaldi lahing 1410 - 1409. aasta kevadel alustasid taas zemaidid suurvürst Vytautase üleskutsel ülestõusu ordu vastu. Sõja kavandasid Jogaila ja Vytautas. Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus:
annaabi.ee 
