50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rannnokas
Õppematerjali autor
Vanad mitte stabiilsed ruumid seinad. Eelised; Teda on kerge puhastada. Varjab ära hästi seintes tekkind pragusid. Alternatiiv klaaskiud tapeedile on siis olemas naturaalsest paberist värvitav tapeet. Mille puhul värvitav tapeet, saavutatakse erinevaid struktuure paber massi hulka puidu tükkide segamise abil. Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5
KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht
Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. Põranda ja seina nurkadesse lastakse silikoon. 28. Plaaditud pindadel esinevate defektide parandamine Plaate vahatades 29. Krohvimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid, hooldamine ja korrashoid Kellu, hõõruti, silur, mördiprits, krohvinuga. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. 30. Pindade krohvimine kipsmördiga Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel. Kipsmördiga pind jääb siledam. 31. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Aluspind peab alati puhas olema. Metalsete aluspindade puhul tuleb kinnitada võrk. 32. Seinte ja avakülgede krohvimine tsementkrohviga Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
3. Lae värvimine................................................................................................... 8 2.2. Seinad....................................................................................................................... 9 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded..................................................9 2.2.2. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 10 2.2.3. Krohvimine..................................................................................................... 10 2.2.4. Seinte pahteldamine........................................................................................11 2.2.5. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 12 2.2.6. Pahteldamine...................................................................................................12 2.2.7
· aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai
1 Tootmisvee vajaduse arvutus Qt = 1,2 Qk k1 / 8 x 3600 (L/s) kus 1,2 tegur, hindamaks arvestamata veekulu Qk tootmise keskmine veevajadus vahetuses L k1 veetarbimise ebaühtluse tegur; võetakse tootmises 1,6 8 tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis Tootmise keskmine veevajadus vahetuses, L 1) Segamörtide valmistamine 200 L/m3. Vahetuses valmistatakse 0,2 m3 mörti. Qk1 = 200 x 0,2 = 40 L 2) Harilik krohvimine valmissegu puhul 5 L/m2 Vahetuses krohvitakse keskmiselt 300 m2 seina. Qk2 = 5 x 300 = 1500 L Qt = 1,2 x (40+1500) x 1,6 / 8 x 3600 = 0,103 L/s 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks Qmaj = N/ 3600 (n1 x k2/ 8,2 +n2 x k3) Kus N suurim inimeste arv vahetuses (50 in.), n1 normatiivne veekulu 1 inimese kohta vahetuses kanalisatsiooni puudumisel (12 L), k2 veetarbimise ebaühtluse tegur (võetakse 2,7),
Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid