50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helenake9
Õppematerjali autor
4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C Seinte, katuse ja põranda U-arvud jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15...0,2 Wm²/K. Kasutatud akende U-arv on 0,82 Wm²/K. Seega AEROC madalenergia majal välispiiretes kasutatud U-arvud vastavad valitsuse määruses Nr. 258 esitatud soovituslikele U-arvudele. Tänu akende väiksemale kogupinnale võrreldes köetava pinnaga on arvestuslikud soojakaod läbi akende ja seinte enam-vähem võrdsed. Arvestuslikud soojakaod läbi katuse ja põranda on veelgi väiksemad. AEROC
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2
Loeng 2 ET-kartoteek Juhendmaterjalid: osa 2 www.ehitusteave.ee/ Eestis koostab ja avaldab standardeid Eesti Standardikeskus. www.evs.ee ETF-kartoteek on soome RT kartoteek www.ehituskeskus.ee Raamatud E Talviste ,,Hooned" T Masso ,,Väikemajad" A Veski ,,Suvemajade ehitamine" A Veski ,,Individuaalelamute ehitamine" ,,Ehituskonstruktori käsiraamat" E Neufert ,,Architects' Data" Planeerimine ja projekteerimine Eestis reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel planeerimisseadus. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade, arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustab arvestab majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskoskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeeringute koostamine on avalik
ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem, kus postide samm ei ole üle 4 m ja minimaalne ristlõige alla 10 x 15 cm, peatalade ristlõikeks sobib tavaliselt 15 x 25 cm. Eraldiseisvad puitpostid ei või olla ristlõikega vähem kui 10 x 10 cm, eraldiseisvad tellispostid 38 x 38 cm (ilma armatuurita). Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Seinte diagonaalsidemed võib asendada ka diagonaallaudisega. Kui tahetakse katusealust korrust maksimaalselt kasutada, siis projekteeritakse välissein laetalade pealispinnast 60 ... 80 cm kõrgemale. Sel juhul tuleb räästasõlm jäigastada diagonaalsete jäikustugedega (nivendi toed) sammuga 2 ... 2,5 m, mis võivad asetseda põikvaheseinte sees. Koostas: Meeli Kams 13 Hoone osad EPMÜ
... SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama energiaga ala suunas. Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel Soojusülekandena Kiirgusena Konvektsiooni / infiltratsiooni mõjul Kantakse hoonest välja näiteks ka heitveega Temperatuuri erinevustega koos tekib õhumasside liikumine ehk konvektsioon. Tuul kiirendab soojuse konvektiivset liikumist. Näide elust: soojustuse taha vastu seina ehitaja poolt jäetud tühemik (terve maja kõrguses) "alati oleme nii teinud, sest ega seal õhk ju ei liigu kui me vahed ülalt ja alt vuugivahuga sulgeme" ! 10 5 ... SOOJUS EHITISES Kütmisega tekitatav soojus Vedelike ja gaasidega sissekantav soojus Inimestelt tulev soojus Seadmetelt tulev soojus Valgustusest tulev soojus
on mõeldud päikeseenergia maksimaalsele ärakasutamisele talvel ja ülekuumenemise vältimisele suvel. Päikesekiirgus soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% kütmisvajadusest passiivse päikeseenergia abil. [2] Päikesesoojuse mõju on alati ajendanud inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukoha nii, et soojenemise ja jahtumise mõju oleks võimalik parimal viisil ära kasutatud. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist, füüsikas tuntud terminina konvektsioon. [5: 16-17] Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Kiire ja odav ehitus tähendab tihtipeale suuremaid küttekulutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid