TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasi...
ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta. Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame seosest: kus pti üksiku piirdetarindi soojuskaod, W Ui üksiku piirdetarindi soojusläbivus, W/(m2·°C) Ai üksiku piirde pindala, m2 ts siseõhu temperatuur, °C
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3
reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust · organismi kaitse, · kohupiim · elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, · õli · Kaitse soojuskadude ja · või meh. vigastuste eest, · vorst · Toidu värvuse ja lõhna · sealiha säilitaja, · juust · Vitamiinide transport ja · pähklid omastamine, · jäätis · Ainevahetuse reguleerija
............... Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega..................................................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine..............................................................
4. Termiliselt stasionaarse olukorra all mõistetakse seda, kui temperatuur keha üheski punktis ajas ei muutu. 5. Ilma äärekaitsevööta viga suureneks. 6. Termoisolatsiooni soojusjuhtivusteguri ülempiir võiks olla 0,5 W/(m*K). 7. Silindrilise seina soojusjuhtivustakistuse ja soojusülekandel väliskeskonda esineva takistuse summa võib seina paksuse suurenedes kasvada või kahaneda, seega võib seina paksuse suurendamine põhjustada nii soojuskadude suurenemist kui ka vähenemist. Kriitilise läbimõõdu alla mõistetakse isolatsiooni välisläbimõõtu, mis vastab minimaalsele soojatakistusele ehk suurimale soojuskaole. 3
voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid Soojusenergia · Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest raisku, imbudes väliskeskkonda · Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue lekib. · Tuulutada tuleks mõõdukalt kiiresti ja efektiivselt · Päike on suurepärane looduslik kütteallikas · Ruumis/hoones viibivad inimesed ja elektroonikaseadmed eraldavad ,,tasuta soojust" · Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale Vesi · 3% Maa veevarudest on joogiks kõlblik,
Selle emissioon ulatub miljarditesse tonnidesse ja nüüd püütakse jõuda kokkulepetele selle gaasi emissiooni vähendamise osas. Vähendamise võimalused on aga väga problemaatilised, eriti suurtes arenenud riikides, kus soojus- ja elektrienergia tarbimine on väga suur. Eesti on lubanud vähendada CO2 kogust 1990. aasta tasemega võrreldes 8% ja sedagi aastaks 2012. Põhiline võimalus selleks on muu kütuseliigi kasutusele võtmine ja loomulikult ökonoomne tarbimine. Soojuskadude vähendamine ja elektri otstarbekas kasutamine annavad siin samuti suurt efekti. Mitmesuguste õhupuhastusseadmete ehitamine on väga kallis. Olulisi tulemusi on seni saavutatud ainult tolmu püüdmise valdkonnas. Üha enam hoogu võtab alternatiivenergia nagu tuule- ja hüdroenergia ja ka taastuvate kütuste nagu puit ja turvas kasutamine. Autoheitgaaside mõju vähendamiseks tuleb kasutada kvaliteetsemat kütust ja ökonoomsemaid autosid
soojusjuhtivustegur . Kasutatud seadmed: 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Töö põhimõtte selgitus Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse seadet, mida nimetatakse Schmidti soojusvoomõõturiks. Antud seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge
Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on
6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Katseseadme ja töö põhimõtte lühike kirjeldus. 1 - reguleerimisventiil 2 - aurutoru 3 - isolatsioonikiht 4 - mõõtevöö 5 - termopaarid 6 - äärekaitseribad 7 mõõtevöö millivoltmeeter 8 - manomeeter 9 külmliite termostaat 10 - elavhõbetermomeeter 11 - ümberlüliti 12 - millivoltmeeter Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse Schmidti soojusvoomõõturit. See seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga ja paksusega abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Termiliselt statsionaarses olukorras läbib mõlemat kihti üks ja sama soojusvoog. Suur termopaaride arv kummivöökujulises
Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu-
neerutorukestesse uriin ja see koguneb neeru vaagnasse. Kusejuha kaudu kusepõide ja teise kusejuha kaudu kehast välja. o Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse regulatsioon toimub neerude kaudu Termoregulatsioon Keha temp regulereerimine - Toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel - Tahteline tegevus liigutamine, riiete hulga muutmine - Kontrollkeskus hüpotaalamus o Soojuskadude vähenemine värisemine, kananahk, veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse o Soojuskadude suurenemine higistamine, vastsündinutel pruun rasvkude mis eritab soojust - Soojusbilanss sõltub o Soojusjuhtivusest o Konvektsioonist soojuse kadu õhu ja vee vooludega o Aurustumisest o Soojuskiirgusest
Seade võiks hõlmata järgmisi funktsioone: Termomeeter – temperatuuri mõõtmiseks ja reguleerimiseks. Elektri- ja gaasimõõturid – arvesti näitude korrapäraseks jälgimiseks ja analüüsimiseks. Pistikupesaarvesti – Seade võiks anda ülevaate millised seadmed tarbivad kõige enam elektrit. Elektrikulumonitor – elektrikulu tarbimise analüüsimiseks ja ülevaateks. Termokaamera – Pindade ja soojuskadude analüüsiks. 7 Kasutatud kirjandus 1. https://www.energia.ee/et/nouanded/seadmed 2. http://energy.gov/energysaver/thermostats 3. http://www.nokitse.ee/energias%C3%A4%C3%A4st-kodus/20-viisi-raha-s %C3%A4%C3%A4stmiseks 4. http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/activity/save_energy.htm 8
Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude leidmisel vajalike kraadpäevade kasutamiseks on vaja teada arvutuslikku tasakaalutemperatuuri. Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks võtta selleks 17 ºC ehk kraadpäevadena väljendatuna 4220 °C⋅ d. Hindamaks aga kütteperioodi tuleks alusel võtta kütteperioodi kraadpäevad. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutuslike kraadpäevade leidmiseks vajalikke kalkulatsioone. t B = t s - Δt vs (1)
Rennpeegel-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 rennpeeglite väli 3 kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja 4 aurugeneraator 5 soojussalvesti 6 auruturbiin-generaator Joonis 2. agregaat 7 kondensaator 8 soojuskandja varu Kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja kulgeb mustapinnalistes suure neeldumisteguriga terastorudes, mis on paigutatud rennpeeglite fookusesse, ja kuumeneb enamasti temperatuurini 300...400 oC; aurugeneraatoris jahtub see tavaliselt temperatuurini 120...130 oC. Soojuskadude vähendamiseks on eelnimetatud terastorud ümbritsetud veel klaastorudega. Rennpeegli laius on tavaliselt 2...5 m ja pikkus kuni 150 m. Erinevalt heliostaatidest saab paraboloidrennidel muuta päikese järgimisel üksnes kaldenurka, mitte aga rõhtsat suunanurka. Seetõttu on päikesekiirguse kasutustegur selles süsteemis väiksem (tavaliselt 10...12 %),. Tiik-elektrijaam Päikesetiik kujutab endast madalat (tavaliselt sügavusega
täiteaineid. 3) Soojusenergia hulk mis kandub läbi ehitusmaterjali sõltub materjali sooja erijuhtivusest ja kihi paksusest. Aine omadusi iseloomustab soojaerijuhtivus lanta (W/mK). Tavalise nõukogudeaegse raudbetoonpnaeelist välisseina U-arv on ligikaudu 1 W/(m2K). Seda võib seina välispinnale soojustuse teel vähendada 0,4-0,3 W/(m2K). Praegune Eesti ehitusnorm soovitab elamu välisseinad kavandada selliselt, et soojajuhtivus ei ületaks 0.25-0,28 W/m2K. Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000 kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast.
-Tuule kiirusest -Hoone asendist ilmakaarte suhtes. -Päikesekiirguse intensiivsusest. Sõltub ka hoone sisestest tingimustest: -Hoone väliskarbi soojus kadudest -Soojus pidavusest -Tuule pidavusest(õhu tihedusest) -Sisemiste soojusallikate olemasolu ruumis. Täiendavate sisemiste soojusallikate soojust nim ,,vaba soojuseks" Selle arvutamiseks on 3 järgmist: - Hoone välispiirete soojuskadude arvutuse alused. Selle arvutuse tegemiseks peab olema teada: 1. kõikide materjalide soojus omadused 2. Konsruktsioonide geomeetrilised mõõtmed. - Kütte arvutused näite arvude järgi. Kõige sagedamini kasutatakse nö ,,hoone küttekarakteristikut". Saadakse ligikaudsed väärtused. Seda kasutatakse piirkondliku energia planeerimise ül. planeerimisel. - Mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel. Kus ol läbi töödeldud
k 9 ,74 0 ,07( t sein t õ ) , k=9,74+0,07(35-31)= 10,09 W/m2·K 1.k=10,23 W/m2·K 2.k=10,09 W/m2·K 3.k=9,95 W/m2·K kus AV soojusvaheti välispind, m2, tsein temperatuur isolatsiooni pinnal, 0C, tõ ümbritseva keskkonna (õhu) temperatuur, 0C. a. Soojusbilansivõrrandite (1) ja (2) ning valemi (3) abil arvutatud soojuskadude põhjal leitakse isolatsioonmaterjali ligikaudne soojusjuhtivustegur: d sein Qkadu ln d 8 l (t - t sein ) , (5) kus dsein isolatsiooni välisläbimõõt, m, d välimise toru välisläbimõõt, m, l soojusvaheti sirge osa pikkus, m,
Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel(kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine- soojuskadude suurendamine või vähendamine. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus, ta mõõdab vere temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk
Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib sellele kahel viisil. Stimuleerib ajus asuvat janu keskust ja ka käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi.
eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse
nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot välistemperatuuri muutusest, signaal jõuab ka kõrgematesse ajupiirkondadesse, kus tehakse otsus sellele reageerida. Soojusbilanss:soojuse saamine peab olema samasuur kui kadu
???? väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Looduslik ventilatsioon- toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. tuuleenergia kasutamine elamus alalisvoolugeneraatorid alalisvoolusüsteemid elektri tootmiseks elamus soojakaod ehitistes Hoone soojuskadude vähenemisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. energiatarve ehitises Eesti keskmine elektritarve on 250 kwh/m2. Uus elamus 130; madala energiatarbega maja 50; passiivmaja 15kwh/m2. passiivmaja Passiivmaja omadused : · ülihea soojapidavus · tihe ehitus · sooja tagastamine ventileerimisel · lõunasse orienteeritus · energia passiivne salvestamine
Moodustuvad kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste elementidega Fosvolipiidid - katavad rakku · Steroidid Tsüklilised, keeruka koostisega Suguhormoonid Neerupealise hormoon (adrenaliin) Vitamiin D - Luustikuvitamiin Kolestorool Tekitab ateroskleroos (veresoonte lupjumine) Lipiidide ülesanded: · Energeetiline (sh varuained)(1g rasva=38,9 KJ) · Kaitse soojuskadude ja mehaaniliste vigastuste eest · Toidu värvuse ja lõhna säilitamine, maitse parendamine · Toidu tekstuuri parandamine · Vitamiinide (A, B, E)transpoet ja lahustamine (seega ka omastamine) · Rakumembraani ehituse ja talituse tagamine · Ainevahetuse reguleerimine · Hormoonid Bioloogia Page 7 Valgud 16. september 2009. a. 12:47
(Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia otsene kasutus Passiivne päikeseküte Mõiste "passiivne päikeseküte" on kasutatav juhul, kui lühilaineline päikesekiirgus soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% selle kütmisvajadusest passiivse päikesekütte abil. Üks tähtsaid tegureid soojuskadude vähendamisel madala välistemperatuuriga aastaaegadel on akende hea soojusisolatsioon. Soodsat kombinatsiooni korraliku soojusisolatsiooni saavutamiseks kujutavad endast vaakumaknad ja läbipaistvad isolatsioonimaterjalid (Lehtveer, 2007). Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist.
2 113,882 15,313 9,95 3 241,794 15,313 9,95 4 254,01 7,586 9,845 5 87,885 10,137 9,88 3. Soojusjuhtivustegur Soojusbilansivõrrandite (1) ja (2) ning valemi (3) abil arvutatud soojuskadude põhjal leitakse isolatsioonmaterjali ligikaudne soojusjuhtivustegur: d sein Qkadu ln = d 8 l (t - t sein ) , (5) kus dsein isolatsiooni välisläbimõõt, m, d välimise toru välisläbimõõt, m, l soojusvaheti sirge osa pikkus, m, t temperatuur välimise toru pinnal, 0C. Statsionaarne olek I:
Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44
ligniin). Kiudainerikas toit seob hulgaliselt vett, annab söömisel kiiresti küllastustunde. Pektiinained vähend glükoosi imendusmiskiirust. Päevas peaks saama 25-35 g kiudaineid. Kiudainerikkad toidud: täisteravilja ja madala sordi jahust tooted, tangained, helbed, müslid. Lipiidide tähtsus toitumisel. Esmatähtsad rasvhapped. Täiskasvanu organismis on keskmiselt 15% rasva. Lipiidide ülesanded: energeetiline varuaine; kaitse soojuskadude ja mehaaniliste vigastuste eest; toidu värvuse ja lõhne säilitamine. Esmatähtsad rasvhapped teatud koguse polüküllastamata rasvhappeid peab organism saama toiduga, ehituse järgi võib neid jagada kahte gruppi: oomega-6 ja oomega-3. Oomega-6 linool- (päevalille-, soja-, maisi-, rapsiõlis, kalaõlis) ja arahidoonhape. Oomega-3 linoleenhape (lina-,kanepiõlis), EPA, DHA. Küllastumata rasvhapped soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist.
võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb iseenesest. Kõige kasulikum on ehitada hooned nii, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat pinda, mis neelaks päikesekiirgust. Näiteks õigete mõõtmetega ja õigesti suunatud aknad vähendavad kütmise vajadust 515%. Nõndanimetatud päikeseseinad kujutavad endast mustaks värvitud ja suure soojusmahtuvusega lõunapoolseid välisseinu, mis toimivad päikesekollektorina. Soojuskadude vähendamiseks kaetakse seina väliskülg tahvelklaasi või mõne muu läbipaistva isolatsioonimaterjaliga. Soojus jõuab hoone sisemusse hilinemisega, pärast päikeseloojangut. Passiivse päikeseenergia kasutamise eelised ja puudused: + passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest nagu tavalised majad; + kulub vähem kütet, seega vabaneb ka vähem kasvuhoonegaase ja keskkond säilib puhtamana; + sellise küttesüsteemi hoolduskulud on väikesed või puuduvad;
ümbritseva õhu eest. Dissotsieerunud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerimise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühtivusvõimest hapnikuga. Esimesena oksüdeerivad Si ja Mn. KEEVITUS SOOJUSNÄHTUSED. Keevitusel on vaja kasutada piisavalt kontsentreeritud soojusvoogu põhi- ja lisametalli kuumutamiseks, soojuskadude ületamiseks ning lisametalli kuumutamiseks. Keevitusprotsessi iseloomustatakse keevisõmbluse pikkusühiku kohta sisaldatud soojushulgaga e keevisenergjaga Q. 4. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliidete struktuur. Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest
Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks. · Muud tooted. Aurutõkkesüsteemid, krohvitud soojussüsteemi isolatsioonid jne. Hoonete ja tööstuslike seadmete tehniline isolatsioon Tehnilise isolatsiooni toodetega puutuvad kokku need, kes paigaldavad erinevaid tehnovõrke ja trasse: torustikke, kütteseadmeid, õhukanaleid, reservuaare, korstnaid ja muid taolisi energeetika- ja kütteseadmeid. Tehnilise isolatsiooni tooteid kasutatakse: · soojuskadude ja soojuskandjate temperatuuri muutuste vähendamiseks; · kondensaadi tekkimise vältimiseks pindadele; · pinna kuumenemise vähendamiseks; · kaitseks külmumise eest; · seadmete tekitatud või kommunikatsioone mööda leviva müra vähendamiseks · tule leviku takistamiseks. Tehnilise isolatsiooni jaoks vormitakse mineraalvilla plaatideks, mattideks ja torukoorikuteks.
Suuremate võimsuste korral rakendatakse keevkihis gaasistamise tehnoloogiat (umbes 7 100 MW). Järgneval joonisel (vt joonis 3.21) on toodud Soome firma Condens OY gaasistusreaktori Novel skeem. Reaktori võimsus on 1 10 MW, kasutatava hakkpuidu, saepuru, koore või jäätmete tükisuurus 0 50 mm ja tarbimiskütuse niiskus 0 60 %. Joonis 5.55. Soome firma Condens OY gaasistusreaktor Novel võimsusega 1 10 MW 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur Põlemisel esinevate soojuskadude arvutamisel on võimalik lähtuda kas niiske või kuiva suitsugaasi analüüsi tulemustest. Siinkohal vaadeldakse kadusid kuiva suitsugaasi analüüsist lähtuva metoodika alusel, sest see meetod ühildub hästi kaasaegse mõõtetehnikaga ja võimaldab hästi välja tuua kütuse niiskuse ja vesiniku põlemisel tekkinud veeauru rolli kadudes. Põlemise soojuskadude hulka kuuluvad: · soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega;
trumliga keevitamise teel. Ekraanpindade kujundamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata torude termilisele paisumisele. Ekraanküttepinna torud pikenevad aurustusküttepinna paneelis (pikkus 20...30m) 100 kuni 150 mm. Koldest lahkuvad gaasid temperatuuriga 1000 ja väljuvad väljumisaknast kõrgusega 5.6 m läbides 4 realise fastooni. Kolde seina katab väljaspoolt müüritis, mis on tarvilik oluliselt soojuskadude vähendamiseks. Tuleb silmas pidada, et koldest väljuvate gaaside temperatuur oleks madalam tuha deformatsiooni temperatuurist. Vastasel juhul esineb festooni ja selle järel asuvate küttepindade slakkumine. Kolde kohta täpsed andmed arvutuses B3.1, B3.2 ja B3.3. Katel omab 4 realist festooni. Festoon moodustab ekraanküttepinna torude vahetu jätke. Festooni moodustamiseks painutatakse ekraanküttepinna
Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on
. Katla soojusbilanss ja soojuskaod. Katla kasutegur. Soojusvõimsus sõltub auru parameetritest ja on erinevatel kateldel erinevate väärtustega. • Suurte auruturbiinlaevade peakatelde aurutootlikkus on kuni 100 ja enam t/h. • Abikatelde aurutootlikkus on tavaliselt 0,5…50 t/h. • Suurtel diiseltankeritel kuni 120 t/h. Soojusbilanss on võrdsus, mille ühel pool võrdusmärki on termodünaamilisse süsteemi antav soojus, teisel pool võrdusmärki süsteemis ärakasutatava soojuse ja soojuskadude summa. Kütuse põlemisel aurukatla koldes eraldub soojushulk, mis on võrdne kasutatava kütuse alumise kütteväärtusega • Soojusvõimsuse arvutamiseks peab peale aurutootlikkuse teadma toitevee ja katlast 4 saadava auru soojussisaldusi (e. entalpiaid). • Üldjuhul võib aurukatlast tunnis saada teatud koguse küllastunud auru soojatarbijatele Dk kg/h ja ülekuumendatud auru turboajamitele Dük kg/h, seega katla auru kogutootlikkuse D
soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas. Passiivmajade puhul aga isegi <20 kWh/m2 aastas. 40 20 ENERGIASÄÄSTU MEETMED HOONETES Soojuskadude vähendamine Piirdetarindi soojapidavuse parandamine Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine Avatäidete soojapidavuse parandamine Küttesüsteemi täiustamine / uuendamine Elektri kasutamise efektiivsuse suurendamine Ventilatsiooni efektiivsuse tõstmine, soojustagastus Valgustuse parandamine ja väljavahetamine Päikesevarjestus või insolatsiooni parandamine 41 ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE VS. SISEKLIIMA
Soojus lahkub hoonest: · Ventilatsiooniga (nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) · Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) · Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonimaterjalide tihedus on _600kg/m3 ja soojaerijuhtivus ei ole suurem kui 0,18W/m0C. Neid kasutatakse soojuse ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees ei liiguks õhk, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: *mida poorsem ta on *mida rohkem on kinniseid väikesi poore *mida vähem õhk temas liigub (suletud poorid)
teoreetilise ülempiiri jaoks: T1 - T2 = , (5.30) T1 kus T1 ja T2 on vastavalt soojusallika ja jahuti temperatuurid Kelvini skaalas. Valem on tuletatud küll idealiseeritud tingimuste jaoks (lõpmata aeglane tasakaaluline paisumine ja kokkusurumine, igasuguste soojuskadude puudumine; nende tingimuste mittetäitmise korral on kasutegur väiksem valemiga 5.30 arvutatust), kuid näitab ära põhilise võimaluse kasuteguri tõstmiseks vahe T1 -T2 suurendamine. Siit on näha ka, et soojust saab ringprotsessis täielikult tööks muundada vaid siis, kui jahuti temperatuur on absoluutne null. Nüüd saab anda juba mõned ajalooliselt kujunenud formuleeringud termodünaamika 2.
Veeaur kondenseerub, kui temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kui suhteline niiskus on 100%. Hallituse kasvuks sobiv suhteline niiskus toatemperatuuril algab 75…80% juurest. Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust, tulenevalt eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest. Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusjuhtivuse üldise vähenemise juures on hoone soojuskadude külmasildade suhteline osakaal kasvanud. Kuna hoone välispiirete (välisseinte, põrandate ja katuste) soojuskaod arvutatakse välis- piirdeosa soojusjuhtivuse ja sisemõõtudega arvutatud pindala järgi, tuleb nurkade (välissein- välissein, põrand-välissein ja katuslagi-välissein) lisasoojuskaod võtta eraldi arvesse geomeetriliste joonkülmasildade lisajuhtivustega. Lisajuhtivus on soojuskadu vattides külmasilla kaudu, kui temperatuuride erinevus on üks kraad
See toob Pz Vzn2 = Pb Vbn2 = PbVa n2 , siit rõhk paisumise lõpul Põlemissaaduste moolmaht (M2 ) erineb küttesegu moolmahust Pb = Pz( Vz/Vb) n2 =Pz(Vz/Va)n2 . kaasa silindri kolvigrupi detailide soojuspingete ja soojuskadude (M1). Selleks , et analüüsida kuidas mõjuvad parameetritele suurenemise , millega kaasneb mootori ökonoomsuse vähenemine.
Veeldatud gaasi lastimiseks ja lossimiseks on tank varustatud lasti torujuhtmega, mis ulatub tanki põhjani ja mida kasutatakse ka tanki degaseerimiseks. 8.8.2. Osaliselt survestatud tankidega gaasiveolaevad Osaliselt survestatud tankidega tankeritel transporditavad veeldatud naftagaasid on jahutatud (harilikult kuni 0 °C), mistõttu nende säilitamiseks veeldatud olekus piisab suhteliselt madalast rõhust. Samal ajal peab lasti vedelas olekus hoidmiseks teda pidevalt jahutama. Soojuskadude vältimiseks peavad tankid olema hästi isoleeritud. Erinevalt täielikult survestatud tankidega tankerist on osaliselt survestatud tankidega laevad varustatud aurustunud lasti veeldamise seadmetega. Osaliselt survestatud veeldatud naftagaase vedavate tankerite mahutid on samuti silindrikujulised ja suurema mahuga kui täielikult survestatud tankidega tankerite mahutid, sest rõhk on tunduvalt madalam. Osaliselt survestatud tankerite mahutavus ulatub 10 000
temperatuuriindeks. Külmasilla juures on sisepinna temperatuur madalam, mistõttu on seal suhteline niiskus kõrgem. 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega Külmasilla temperatuurivälja arvutuse abil saab: hinnata külmasilla kriitilisust; määrata külmasilla punkt- või joonsoojusjuhtivuse suurust. Külmasilla kriitilisust saab hinnata arvutusliku temperatuuriindeksi abil. Külmasilla joonsoojusjuhtivus on oluline info hoone soojuskadude hindamisel. Kuna soojuskadusid hinnatakse piirdetarindite sisemõõtude järgi, ei saa soojuskadusid hinnata näiteks ilma välisnurkade külmasildu arvestamata (vt. Joonis 3.2, Joonis 3.3). 93 d R=d/ U=1/R T1 T2 lisajuhtivusega Soojusvoolu suund Samatemperatuuri
annaabi.ee 
