Energia säästmine programmeeritavate seadmete abil (0)

Tallinna Polütehnikum
XXXXX
„Energia säästmine
programmeeritavate seadmete abil“
Referaat
Koostaja : X
Juhendaja : X
Tallinn 20XX

Sisukord

Sissejuhatus 3
1Miks on tähtis energiat säästa? 4
2Programmeeritavad seadmed 5
3Seade millega energiat säästa 6
4Seade mis võiks olla 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Energia säästmine tähendab kasutatava energia hulga vähendamist, kuid siiski samaväärse lõpptulemuse saavutamist. Energia säästmine on igati tulus , sest nii on võimalik säästa raha ja keskkonda samal ajal. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi , nafta või gaas . Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks.

Miks on tähtis energiat säästa?

Mida vähem kasutavad inimesed energiat, seda väiksem on vajadus energiatootmist suurendada. Niiviisi saaks hoiduda näiteks uute jõujaamade ehitamisest või energia sisseostmisest välisriigist. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks.

Programmeeritavad seadmed

Enamus programmeeritavatest seadmetest on kas digitaalsed, elektromehhaanilised, või siis nende kahe kooslus . Digitaalsed termostaadid pakuvad kõige rohkem funktsioone koos väga mitmete seadetega näiteks kohandab automaatselt päeva säästu režiimiks ümber, koid mõne jaoks võib see olla raskesti programmeritav.
Kui programmeerida termostaati, tuleb kaaluda, mis kell tavaliselt magama minna ja ärgata Kui on eelistus magada jahedama temperatuuriga talvel, võib seadistada alandatud temperatuuri natuke ajast ette enne magama minekut . Samuti tuleks arvestada ka kigi soovidega majapidamises . Temperatuure on kõige mõistlikum seadistada siis kui maja on inimestest tühi, see on soovitluslik aeg selliste tegevuste läbi viimiseks .

Seade millega energiat säästa

Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise.
Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine ( külmutusseadmed ). Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator.
Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt.
Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad soojuspump-kütteseadmed. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui elektriradiaatoritel baseeruv küttesüsteem. Tänapäeva soojuspump-kütteseadmete keskmine ülekandeenergia kulu on neli korda väiksem sellest energiast, mis üle kantakse. Seega suudab 1 kW ülekandeenergiaga soojuspump üle kanda umbes 4 kW kütteenergiat. See teeb ruumide kütmise soojuspump-kütteseadme abil põhjendatuks, hoolimata sellest, et soojuspump-kütteseadmed on olulisemalt kallimad kui elektriradiaatorid – kui 4 kW soojusenergiaga elektriraadiatorid maksid 2009. aastal umbes 3000 krooni, siis sama soojusvõimsusega soojuspump-kütteseade maksis 15 000 – 20 00 krooni.
Tänapäeval on kõige levinum soojuspumba tüüp aurukompressor-soojuspump. Väheselt määral kasutatakse gaasi-, kompressor -, keeristoru- ja termoelektrilisi soojupumpasid. Termoelektrilisi soojuspumpasid kasutatakse näiteks mobiilsetes autokülmikutes

Seade mis võiks olla

On olemas mitmeid mõõtureid ning monitoorimis seadmeid, kuid need enamus on kõik eraldi, need seadmed võiksid minna kõik ühe kindla seadme alla, mis oleks kompaktsem ja mugavam kasutada ning mis annaks kõige kohta üldise informatsiooni, samuti võiks antud seadme alt saada reguleerida kõike toimuvat.
Seade võiks hõlmata järgmisi funktsioone:

• Termomeeter – temperatuuri mõõtmiseks ja reguleerimiseks.
  
• Elektri- ja gaasimõõturid – arvesti näitude korrapäraseks jälgimiseks ja analüüsimiseks .
  
• Pistikupesaarvesti – Seade võiks anda ülevaate millised seadmed tarbivad kõige enam elektrit.
  
• Elektrikulumonitor – elektrikulu tarbimise analüüsimiseks ja ülevaateks.
  
• Termokaamera – Pindade ja soojuskadude analüüsiks.
  

Kasutatud kirjandus

https://www.energia.ee/et/nouanded/seadmed

http://energy.gov/energysaver/thermostats

http://www.nokitse.ee/energias%C3%A4%C3%A4st-kodus/20-viisi-raha-s%C3%A4%C3%A4stmiseks

http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/activity/save_energy.ht m