100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
timix8
Õppematerjali autor
Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi
Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus
1. jaanuar 2004 Kõigi pärast 31. detsembrit 2003 valmistatud HCFC- sid sisaldavate toodete kasutamise keeld 1. jaanuar 2010 Tehasepuhtusega HCFC kasutamise keeld olemas- olevate külmutus- ja kliimaseadmete remondis ja hooldusel 1. jaanuar 2015 Taasväärtustatud ja sügavpuhastatud HCFCs kasu- tamise keeld olemasolevate külmutus- ja kliima- seadmete remondis ja hooldusel Montreali protokolli alusel tegutsevates riikides peab HCFC-de kasutamine lõppema aastal 2030. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 32 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus HCFC-de tootmine ja kasutamine arengumaades kasvab hoolimata kokkulepitud kasutuselt kõrvaldamise tähtaegadest. Montreali protokolli Multilateraalse Fondi 2006. aasta aruande hinnangul asub suurem osa art 5
tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi
Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. · Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. · Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu
klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suurima säästu kombineerides teda elektri- või õliküttega. Seade annab sooja isegi kõva pakasega, kuid siis on soojustegur kehvem. Seade ei vaja spetsialisti hooldust. Mis on õhk-õhk soojuspump? Õhk-õhk soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kusjuures ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist vaid toimub energia pumpamine. Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus.
Õhk-vesi soojuspump Referaat 2011 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk- vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid