Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ISALATSIOONIMATERJALID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotatakse soojaisolatsioone päritolu järgi?
  • Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale?
  • Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale?
  • Kuidas jaotatakse akustilisi materjale?
ISALATSIOONIMATERJALID
Soojus lahkub hoonest:
Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu)
Piirete kaudu (seinad, laed , katused, põrandad, suletud aknad ja uksed)
Juhuslikult ( pragude , ebatiheduste jms kaudu)
Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega.
Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK.
Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks.
Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad:
  • Mida poorsem ta on
  • Mida rohkem on kinniseid väikesi poore
  • Mida vähem õhk temas liigub
  • Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus

Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid:
  • Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu
  • Puistematerjali puhul – mida peenem on tera , seda paremad omadused tal on
  • Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi
Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi:
  • Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid)
  • Vormi järgi ( tükk -, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid)
  • Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline , orgaaniline või anorgaaniline)
  • Tiheduse järgi
  • Jäikuse järgi ( pehmed , pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad)
  • Soojajuhtivuse järgi
  • Tulekindluse järgi
    Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid .
    Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel.
    Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale.
    Mullklaas
    Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks .
    Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must
    Omadused
    Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle.
    Liim
    Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad.
    Peale polümeeri ja liimaine sisaldavad polümeerliimid veel lahusteid ja kõvendajaid.
    Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega liimid kivinevad aga polümeeri struktuuri ümberkujunemise tõttu.
    HÜDROISOLATSIOONIMATERJALIDE KASUTAMINE
    Kaetakse katuseid, kusjuures eristatakse kald- ja lamekatuste materjale, piiratud liiklusega ja elava liiklusega katuste katteid.
    Basseinide ja veemahutite materjale
    Vee surve all töötavaid hüdroisolatsioone aga ka
    Aurutõkkeid vertikaalseintes niisketes , märgades ja kuivades ruumides.
    AKUSTILISED MATERJALID
    Akustilisteks materjalideks nimetatakse materjale, mida kasutatakse ruumide akustiliste omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks. Heli all mõistetakse laine kuju leviva elastse keskkond osakest võnkumist.
    • Ruumi järelkaja vähendamine
    • Mürataseme vähendamine- kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp - neeldureid,
    • Helipeegeldust vähendamine
    • Heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonmaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis – heliisoleerivad konstruktsioonid.

    Küsimused.
  • Kuidas jaotatakse soojaisolatsioone päritolu järgi?
  • Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale?
  • Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale?
  • Kuidas jaotatakse akustilisi materjale?
  • Akustiliste materjalide eesmärk?
  • ISALATSIOONIMATERJALID #1 ISALATSIOONIMATERJALID #2 ISALATSIOONIMATERJALID #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maekungas Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
    102
    docx

    Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

    Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    Ehitusmaterjalid
    31
    doc

    Ehitusmaterjalid

    Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

    Ehitus alused
    Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
    18
    docx

    Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

    Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

    Ehitusmaterjalid
    EHITUSMATERJALID
    472
    pdf

    EHITUSMATERJALID

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

    Ehitus
    EHITUSMATERJALID-04 11 13
    236
    pdf

    EHITUSMATERJALID-04 11 13

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

    Kategoriseerimata
    EHITUSMATERJALID
    34
    docx

    EHITUSMATERJALID

    Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

    Ehitusviimistlus
    Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
    74
    docx

    Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

    05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

    Ehitus
    Inseneri eksami vastused 2009
    103
    doc

    Inseneri eksami vastused 2009

    1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun