Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekivad osooniaugud?
  • Millised on ohud?
Maa teke ja areng
Evulutsioon maal
Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused.
Aegkonnad ehk eoonid
aegkonnad jagunevad ajastuteks

Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks.
* Ürgaegkond ehk
ARHAIKUM
*Aguaegkond ehk
PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi)
*Vanaaeg ehk
KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi)
iseloomulik see, et elu algab vees.
*Vanaaegkonna teine ajastu ehk
ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad , selgrootud, puna- ja rohevetikad , meduusid , korallid.
*
SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon , tekkisid esimesed soontaimed (juure, varre ja lehega )
*
DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere selgrootud(teod, karbid), iseloomulik hulkraksed , putukad.
*
KARBONI AJASTU (354 kuni 282 miljonit aastat tagasi) Eesti alad olid veest väljas kuid ekvaatori lähedal, putukad hakkasid lendama, maakera kandsid sood -
*
PERMI AJASTU (292-250 miljonit aastat tagasi) Toimus tohutult paljude liikude massiline väljasuremine, eurameerika mandrid ühinesid-pangeamandriks, luukalade kiire arenemisaeg, periood kus tekkisid ja said oma kasvule loa just paljasseemetaimed EHK okaspuud
*Keskaeg ehk
MESOSOIKU (kolm eraldi ajastut)(250-205 miljonit aastat tagasi) esimene ajastu TRIIAS. Hiigelsuur manner hakkas lagunema kaheks suureks mandriks. Iseloomulik on kuiv kliima, vähe liike, uusi liike tekkis vähe, ilmusid taimtoidulised dinosaurused ja hiidsisalikud, arenesid edasi luukalad meredes.
*
JUURA AJASTU (205-142 miljonit aastat tagasi) manner lõplikult lõhestunud, hiigelsuured dinosaurused, tekkis Atlandi ookean! , krokodillide arenemine, põhjamere naftavarud
*
KRIIDI AJASTU (142-65 miljonit aastat tagasi) dinosaurused hakkasid välja surema, arenesid putukad ja linnud, mandri osad hakkasid järjest kaugemale triivima teineteisest.
*Uusaegkond ehk
PALEOGEENI JA NEOGEENI AJASTU (65-24 miljonit aastat tagasi ja 24-1,8 miljonit aastat tagasi) -Paleogeen on imetajate ajastu.
- Neogeen on õistaimede õitseaeg, hakkasid tekkima kukkurloomad ehk ürgimetajad, Põhja-Ameerika ja Euraasia eraldunud
*Tänapäev ehk
KVATERNAARI AJASTU (1,8 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani) inimlaste teke, mandrijää sulamine
Säästva arengu kontsprtsioon
*tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukonna.
* Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Agenda 21)
SÄÄSTEV ARENG
*ei kahana eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust-need säilivad ka tulevastele põlvedele
*taastumatuid ressursse
-ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega.
*taastuvaid ressurssse (õhk, tuul,)
-nende varu ei lõppe otsa.
*Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.
*Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil
*See on kohalike säästva arengu kavade (Agenda 21) koostamise protsessi eesmärgiks.
Säästva arengu seadus
*võeti vastu 1995.aastal tollase peaministri Andres Tarandi initsiatiivil
*Eesti on Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus kehtestati.


Ilmastikust põhjustatud loodusõnnetused

Troopiline tsüklon –
  • Paksud rünksajupilved
  • Idast-läände liiguvad
  • Tuule kiirus üle 100m/s
  • Nimetatakse orkaanideks

Tornaado , tromb –
  • Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas
  • Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m
  • Tuule kiirus üle 3-11m/s
  • Liikumissuund suvaline
  • Nimetatakse trombiks Euroopas

Vesipüks –
  • Esineb vee kohal
  • Läbimõõt 10mm kuni meetrini
  • Tuule kiirus 3-11m/s
  • Liikumissuund suvaline

Tuulispask
  • Keeris maismaal
  • Läbimõõt mõni meeter
  • Liikumissuund suvaline

Äike –
  • Sädelahendus pilvede ja maa vahel
    • Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes.
    • Frontaalsed – esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal.

    Osoonikihi hõrenemine
    Miks tekivad osooniaugud?
    • Polaaraladel –

    *CFC ühendid (juukselakid jne)
    *halooniühendid (külmutusseadmed)
    *tulekustutid – osoonikihi lagunemine
    Millised on ohud?
    *väärarengud loomadel ja taimedel
    *nahavähk inimestel
    Kasvuhoone efekt
    • Mõjutab kliimat
    • Kasvuhooneefekti põhjustavad enamjaolt heitgaasid
    • Tekib nähtamatu gaaside kiht

    Kasvuhoonegaasid :
    NEED KÕIK ON LOODUSLIKUD GAASID!!
    Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
    • Tekib enamjaolt põlemisel (82%)
    • Metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel kus võetakse kuhjaga vihmametsi maha (11%)
    • Lubja tootmisel (2%)

    Metaan – värvusetu, lõhnatu, õhust kergem

    Lämmastikoksiid Nox
    • Sisepõlemismootorid, autoheitgaasid
    • Reaktiivlennukite düüsid (35%)
    • Lämmastikväetise lagunemine mullas (21%)

    Freoonid – hõrendab osoonikihti
    • Aerosoolid
    • Külmikud, külmutusseadmed
    • Õhukonditsioneerid
    • Tulekustutusseadmed
    • Keemilised puhastusvahendid

    Kasvuhoonegaasid
    *Veeaur H2O *Osoon O3
    • KOKKU 40 ERINEVAT KASVUHOONEGAASI!!!1
    (Kasvuhooneefekti tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhains)
    Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus!
    Sellega kaasnevad sademete hulga muutused. Sademete hulk suureneb põhjapoolkeral. Vähenemine steppides, lähistroopikas, troopilistes vöötmetes.
    Kliima muutus
    • Rannikualad (üleujutused)
    • Veevarud (vee kvaliteet, magevee vähenemine)
    • Metsad (liigne levik, liige koosseis)
    • Põllumajandus (saagikus kannatab)
    • Inimeste tervis (tolmused ilmad tekitavad haiguseid, niisked toovad viiruseid)

    Rannikualade üleujutused – maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades. Suured ilmamuutused ka sademetes. Ees ootab põhjapool (Eesti) talved tuulised ja tormised ning suved kuivad ja põllumajandus kannatab. Kõrbealasid hakkab üha rohkem levima.
    Happevihmad
    • Sudu – suits ja udu.
    • Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskadeks ja muudavad vee happeliseks .
    • Eriti kahjustuvad happevihmade all okasmetsad . Okkad muutuvad pruuniks.
    • Happeliseks muutuvad ka veekogud ja mullad .
    Sudu tekkimiseks on vaja päikesevalgust, sudu ei teki hallide ja niiskete ilmadega. Sudu tekib õhusaastumisest – kõik heitgaasid!!!!!1
  • Geograafia konspekt #1 Geograafia konspekt #2 Geograafia konspekt #3 Geograafia konspekt #4 Geograafia konspekt #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisi Teterov Õppematerjali autor
    Kümnenda klassi geograafia poole aasta materjal

    Sarnased õppematerjalid

    10-KLASSI GEOGRAAFIA
    15
    docx

    10. KLASSI GEOGRAAFIA

    Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm ­ parts per million ­ ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mi

    Geograafia
    12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused
    39
    doc

    12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

    Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tava

    Bioloogia
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
    38
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

    KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Ökoloogia ja Keskkond 2011 a
    22
    doc

    Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, pu

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
    34
    pdf

    Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

    Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

    Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

    Geograafia
    Üldgeograafia 10 kl
    30
    doc

    Üldgeograafia 10.kl

    ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

    Geograafia
    Riigieksami materjal
    41
    doc

    Riigieksami materjal

    ...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun