Globaalne soojenemine (0)

Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal.
Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.
Globaalne soojenemine  on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal.
Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Sellest räägin järgnevatel slaididel lähemalt.
inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades keskmine temperatuur kõrgem kui maal. Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat.
Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel
Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikeseaktiivsusele lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üheks faktoriks, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim.
Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on soojuskiirgust neelavad gaasid.
Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt.
Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest.
Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes.
F-gaasid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud ), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisega.
Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, sest ilma kasvuhooneefektita oleks maakera keskmine temperatuur umbes 30 kraadi madalam. Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase , mis põhjustabki temperatuuri tõusu.
Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus 0,36%. 2009. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus  16836,86 gigagrammi (Gg) ehk 16,8 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2ekv)  maakasutuse , maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata. Metsa- ja maakasutussektor on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja selle sektori mõju arvestades oli Eesti netoemissioon 2009. aastal 9802,3 Gg ehk 9,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on aastal 2009. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 59%.
2009. aastal pärines 85,5% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Sellele järgnesid põllumajanduse valdkond 7,7 ja jäätmekäitluse valdkond 3,9 protsendiga.
Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid.
Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5°C.
Globaalne keskmine temperatuur võib inimtegevuse tulemusena tõusta aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C võrra. See on piisavalt suur muutus, et hävitada looduskeskkonna õrn tasakaal. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi – orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne.  Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustadaväljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita).