Siirdesoo (0)

Siirdesoo
Sisukord
• Lühi seloomustus
• Abiootilised tegurid
•  Kohastumused
• Laia ökoloogilise amplituudiga li k siirdesoos
• Kitsa ökoloogilise amplituudiga li k siirdesoos
• Toiduvõrgustik
•  Toiduahel
• Näited biootilistest teguritest
• Toiduahela  astmed
• Ökoloogiline pürami d
• Populatsiooni näide
• Inimmõju
• Kasutatud al ikad
Lühiiseloomustus
• Tegemist on makroökosüsteemiga. 
• Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo 
kõige li givaesem. 
• Rabadest ja  soodest  kõige li girikkam. 
• Dominantli kideks on mänd,  sookail , jõhvikas, 
ämblik.
Pilt 1: jõhvikas
Pilt 2: sookail
Abiootilised tegurid
• tuul
• valgus 
• temperatuur
• sademed 
• veerežiim
Kohastumused
• Mänd on  kohastunud  ni skusega, võivad ol a 
madalamad. 
• Li gni skes keskkonnas hakkab tekkima 
turbasammal , kuna taimed ei lagune täielikult. 
• Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab ni sket 
keskkonda.
Pilt 3: turbasammal
Laia ökoloogilise amplituudiga liik 
siirdesoos
• Mänd on temperatuuri suhtes vähenõudlik,  igihaljas .
Joonis 1: Männi ökoloogiline amplituud
Pilt 4: mänd
Kitsa ökoloogilise amplituudiga 
liik siirdesoos
•  Arusisalik , ni skuse suhtes nõudlik, ei suuda elada 
väga ni sketes kohtades.
Pilt 5:  arusisalik
Joonis 2: Arusisaliku ökoloogiline amplituud
Toiduvõrgustik
Joonis 3: siirdesoo toiduvõrgustik
Toiduahel
• Mänd- sipelgas- rabakana - rebane -karu.
Pilt 6: rebane
Pilt 7: karu
Näited biootilistest teguritest
• Sümbioos: mänd, männiriisikas. 
•  Parasitism : inimene, võsapuuk. 
• Kisklus:  rabakonn ,  sookurg . 
•  Konkurents : rabakana, sookurg.
• Herbivooria: jänes, jõhvikas.
Toiduahela astmed
• Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, 
soopihl .
• Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane 
• Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, 
sääsk.
•  Herbivoorid : hal -jänes, lehetäi, põder,  mardikas , 
metskits .
Pilt 8: põder
Pilt 9: rabakonn
Ökoloogiline püramiid
Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid
Populatsiooni näide
•  Sookure  arvukus on kasvav, suuresti tänu uute 
elupaikade tekkimisele. 
• Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari 
sookurgi. Läbirändajate hulk küündib kümnetesse 
tuhandesse. 
• Euroopas pesitseb umbes 74000-110 000 paari ning 
talvitub  umbes samapalju paare.
Pilt 10: sookurg
Inimmõju
• Inimesed ehitavad rabadesse ja soodesse 
matkaradasid, vähesel määral võivad reostada  soid . 
Pilt 11:  matkarada
Kasutatud allikad
• Pilt 1:  http://blog.devion.ee/kastemarg-johvikas
• Pilt 2: 
http://tigupilt.blogspot.com/2008/05/sookail-itseb-labrador-tea-ledum.html
• Pilt 3:  http://retsiem.blogspot.com/2009_11_01_archive.html
• Pilt4: 
http://nagi.ee/stats/interesting/year/?init=22&lastindex=764.1256290:14717773&seek=110&start=132
• Pilt 5:  http://pilt.delfi.ee/picture/3009419/
• Pilt 6: 
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/rebane_gerdapeda.ht
m
• Pilt 7:  http://fotosilm.pri.ee/?s=17&j=17
• Pilt 8:  http://koiktuuli.blogspot.com/2009/11/podra -
luuletus .html
• Pilt 9:  http://www.looduspilt.ee/loodusope/ ?
page=li gitutvustused_li k&id=333 
• Pilt 10:  http://pilt.delfi.ee/album/177347/?view=blog 
• Pilt 11: Isiklik kol ektsioon

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16