100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kersti Lõhmus
Õppematerjali autor
Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevadel sulab aga see aeglaselt, sest turvas juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima.
all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos
Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest, konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatioonid. 29.Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. 30.Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. 31.Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Ordoviitsiumi lademete avamused paiknevad Põhja-Eestis. Ladestu moodustavad purdkivimid, karbonaatkivimid ja kukersiit. 32.Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid: Siluri ladestu avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb väga erinevaist karbonaatkivimeist. 33.Devoni lade Eestis, avamus ja kivimid: Avamused kulgevad
Soome peamised vastased läbi ajaloo on olnud (eeskätt usulistel põhjustel) venelased; sakslastesse on nad suhtunud sümpaatiaga. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rootsi suurimaks vaenlaseks on kuni 19. sajandini olnud Taani. Taani on kuni 16. sajandini olnud (küll geograafiliselt väike) võimsaim Põhjala riik. 1380. aastal moodustati Taani-Norra personaalunioon. Norrast saab Taani provints ja Norra hakkab taanistuma. Seetõttu on tänapäeva norra keeles väga suured taani keele mõjud. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1809. aastani oli Soome Rootsi riigi koosseisus; peale seda autonoomne vürstiriik Venemaa koosseisus. 1809. a. läks Norra Taani koosseisust Rootsi koosseisu. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Kõiki Põhjala riike iseloomustab homogeensus ja monokultuurilisus: 1) Talupoegadel on olnud kogu ajaloo vältel võrdlemisi suured õigused võrreldes muu Euroopaga.
alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord.
Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse. 06. märtsil 1521 saadeti Lutherile kutse ilmuda Wormsi riigipäevale, et teda seal üle kuulataks. Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest. (Pildil näha Karl V) 28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peita lasknud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse
K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11 700 , 50 000 , 17 000 , 17 000 , 800 , 600 , 100 . , "" . !!!
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid