Sellega aitavad elateerid eostel tuulega levida. Põldosjal on 2 erineva välisehitusega võsutüüpi. Pruunika kevadvõsu tipus areneb eospea. Hiljem kasvab risoomist roheline suvivõsu. Enamikul osjadel moodustub vaid üks võsu (näiteks aasosi) Põldosja suvi- ja kevadvõsu välisehitus Soo-osi (Equisetum palustre) konnaosi, kuusk-jalg, lips-hein, lius-osjad Soo-osi on põldosja kõrval teine osjaliik, kes on inimesele sageli nuhtluseks saanud. Kuid erinevalt põldosjast, pole temast peaaegu midagi kasu. Ei kõlba ta
Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti. Võru silla juures leidus vees palju kollast vesikuppu ja ujuvat penikeelt (Potamogeton natans). Mõlemal kaldal oli palju hundinuia, soo-osi, metskõrkjat ja harilikku kalmust. Liikudes Võru silla juurest mööda jõe kallast paberivabriku poole, leidus kaldataimestikus veel palju vesimünti. Pilt 1. Vaade tammile Vesimündi määrab ära just selle järgi, et ta lõhnab nagu münt ja lehed on läikiva pinnaga.
Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld. Ld-lodu KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, lehviksammal, teravtipp, turbasammal, raunik.
Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes s...
tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl,
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.COLOMBIA ÜLDVAADE................................................................................................ 3 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST................................................4 3. ÜLEVAADE RAHVASTIKUST.......................................................................................5 ......................................................................................................................................7 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST........................................................................................ 9 5. ISEÄRASUSED...............................................................................................................10 5.1. Mäetööstus ja energia..........................................................................
Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised
Pseudogeenid ja geenifragmendid Geeniperekondadesse kuuluvad sageli defektsed geenikoopiad (pseudogeenid), sisaldades tervet kodeerivat järjestust või selle osi ehk geenifragmente (puuduvad 3` või 5`otsad). Kanal 51, inimesel 19000 pseudogeeni, arvukalt tsentromeersetes piirkondades! Protsessimata pseudogeenid on tekkinud genoomse DNA tasemel duplikatsioonide tagajärjel, fragmenteeritud geenide osad aga ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. Protsesseeritud pseudogeenid ja retrogeenid tulenevad RNA transkriptide pöördtranskriptsioonist (LINE-1 elemendid) ja integratsioonist genoomi. Protsesseeritud pseudogeenid sisaldavad funktsionaalse geeni eksoneid ja omavad tavaliselt ühes otsas oligo (dA)/(dT) järjestusi. Tekkinud retrotranspositsiooni tagajärjel cDNA-dest (üle 2000 ribosomaalse valgu protsesseeritud pseudogeeni). Tavaliselt ei ekspresseeru. Ekspresseeritud protsesseeritud geenid ehk retrogeenid on samuti tekkin...
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
ANTIIKAJA TEATER Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taev...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku ...
Lamba-aruhein + + + Lubikas + + + + Saluhein + + Metskastik + + + + + + + + Sinihelmikas + + + + + + Kattekold + Aasosi Metsosi + + + Soo-osi + + Kilpjaplg + + Kolmissõnajalg + + + Laanesõnajalg + Laiuv sõnajalg + + + + + Maarjasõnajalg + Naistesõnajalg + + + +
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria ..............................................................
Uulu põhikool Kirjandus 9. klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi............................................................................................... 4 Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis................................................................................. 4 Kask rahva seas.................................................................
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
Maardu Gümnaasium Elisabeth Rüütel PÄRILIKKUS Referaat Maardu 2014 1. Organismide looteline ja lootejärgne areng 1.1Organismide looteline areng Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium. Algab munaraku viljastumisegaja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tun...
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusturismi korraldus Sessiooniõpe JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE I kursuse maailma kultuuriloo referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Koostaja: Kristi Roots Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1.JUDAISMIST ÜLDISEMALT..........................................4 2.JUUDI AJALUGU.............................................................6 3.EBAUSK............................................................................7 4.TOITUMISTAVAD JUDAISMIS.....................................8 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA............................... 10 KOKKUVÕTE.................................
Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Hb, Lv. Järelkasvu moodustavad kask, hall-lepp, haab, kuusk. Alusmets on hõre, selle moodustavad toomingas, pajud, paakspuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu, vaarikas. Puhmarinne puudub. Rohurinne on tihe. Lausaliselt esineb ojamõõl, angervaks, sinihelmikas, jäneskastik ja luht- kastevars. Laiguti esineb metsmaasikas, ümarlehine uibuleht, soomadar, lodumadar, külmamailane, soo-osi ja harilik palderjan. Kohati esineb haisev kurereha, maikelluke, harilik kuutõverohi ja harilik-hiirehernes. Samblarinne on hõre, kõrgematel mätaste esineb kohati palusammal. 4.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükk asub endisel sooalal, kuhu rajati nõukogude perioodil kuivenduskraavid. Ala oli pärast kuivendamist kasutusel heinamaana, tänapäeval on see osaliselt metsastumas. Ala on kevadeti ja sügiseti ajutiselt niiske. Liigniiskust on tõenäoliselt vähendanud läheduses asuv
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik) 8 Kasutatud allikad Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Võru Maavalitsus. Võru 2005. Kättesaadav: https://voru.maavalitsus.ee/documents/909546/1185203/Seletuskiri.PDF (viimati külastatud 25.03.2014) Eesti Entsüklopeedia. Võhandu jõgi. 2003
SISUKORD Lk 1... sisukord Lk 2 ... Lk 5 Viidumäe looduskaitseala Lk 6 ... kasutatud kirjandus VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha. Looduskaitseala põhieesmärgiks on Lääne-Saaremaale iseloomuliku loodusliku kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval. See kõrgustik on Saaremaa kõige kõrgem ja vanem osa, mis hakkas veest kerkima umbes 10 500 aastat tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala rajati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta siinseid haruldasi taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähe...
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
Rohurinne: iseloomulik on mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile. Tüve- ja kännumätastel leseleht, laanelill, aas- ja metsosi, jänesekapsas ja teised happelise toorhuumus- liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- ja mätastarna, harilikku heinputke, maikellukest, villohakat, kuldvitsa, ohtest ja laiuvat sõnajalga. METSOSI - Equisetum sylvaticum; Equisetum hobusesaba, sylvaticum metsa-. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskemad metsad, raiesmikud, puisniidud. Metsosi on tumepruuni risoomiga ja kuni 60 cm pikkuse maapealse varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsud
Kolumbia referaat 2009, Tallinn Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kobraste elu Eestis referaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................... .3 1.KOBRASTE JÄLJED.........................................................................................................4 1.1Liikumisjäljed.......................................................................................................................4 1.2.Toitumisjäljed..................................................................................................................... 4 1.3Väljaheited........................................................................................................................... 4 2.KOBRASTE PESAD JA TAMMED.....
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Armastus, seks ja romantika abielus Abielu ega seks ei ole selline nagu seda kirjeldatakse romaanides, lauludes või filmides, kus sa armud ja elad vaeva nägemata igavesti õnnelikult. Õnneliku, tugeva ja kindla abielu ehitamine nõuab tahet ja tarkust. Kuid sellega võib tekkida küsimus, miks siis üldse abielluda? Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha. Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kah...
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
mets-vareskold (Lycopodium kold (Lycopodium), kollalised (Lycopodiaceae) complanatum) (Diphasiastrum) karukold (Lycopodium kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) clavatum) kattekold (Lycopoidum kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) annotinum) põldosi (Equisetum arvense) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) raudosi (Equisetum hyemale) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) soo-osi (Equisetum palustre) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) harilik laanesõnajalg laanesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae)
Geokeemia eksami kordamine 1.Mis on maastike koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maa...
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46. Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud
kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46.Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47.Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks...
annaabi.ee 
