Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hea, Paha ja Inetu (1)

1 Hindamata
Punktid
„Hea, Paha ja Inetu“
20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust „Hea, Paha ja Inetu”. Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film „The Good , The Bad and The Ugly ”. Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka , kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots . Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis . 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna režiikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku teinud üle 50 lavastuse nii teatis , televisoonis kui ka raadios. Toikka nimetab oma lavastust minimalistlikuks satiiriks. Teos ongi minimalistlik, kuid see-eest väga omapäraselt ja huvitavalt lahendatud . Väike saal ja lava, umbkaudu neljakümneliikmeline publik ja kõigest neli näitlejat, kes ühel hetkel võivad sulle näost näkku silma vaadata, annavad vahetu ja meeldejääva elamuse. Kuna osi on oluliselt rohkem kui näitlejaid, siis juba Ago Sootsil on neid ainuüski seitseteist. Põhikarakterid on aga kindlalt paigas ning ülejäänud tegelaste vaheldumine on tehtud nauditavaks ja humoorikaks. Arvestades teatri väheseid võimalusi oli kogu lavakujundus eriti leidlik ning kõik anti vaatajale selgelt ja fantaasiarikkalt edasi. Hea näitena võib tuua hobustena kasutatud tõukerattaid, päikesena kasutatud prožektorit, mantlihõlmasid relvapoe asemel või kaabusid, mis olid meeste asemel. Ei puudunud ka tüüpilised vesternile omased kõrtsiuksed, kust tegelased siis läbi käivad või lendavad. Lavastus on küll satiir , kuid mitte filmi ega selle tegelaste pilkamine, vaid pigem inimese ja moraalinormide pilkamine. Tegevus toimub Ameerika kodusõja aegseis Metsikus Läänes, kus kolm meest on konföderatsioonide kaduma läinud varanduse otsingul. 200 000 dollari leidmiseks peavad kurikaelad ühinema. Kuid nagu ikka taolistele meestele koostöö ei sobi ja lõpuks tuleb neil ikka omavahel arveid klaarida. Need kolm meest on Hea, keda mängib Tanel Saar, Paha, keda kehastab Margo Teder ning Inetu, kelle rolli täidab Meelis Põdersoo. Hea, teiste nimedega Blond , Blondie või Nimetu , on salapärane ja üksik püstolikangelane, kes räägib vähe, aga tegutseb palju. Ta ei tulista kunagi naist ega relvata vastast. Kui tulistab, siis välkiirelt ja eksimatult. Oma teel kohtab ta kaht tundmatut, kes on samuti meeletud ja külmaverelised nagu ta ise. Üks neist on Inglisilm ehk Paha. Inglisilm on halastamatu ja südametu palgamõrvar, kes viib alati oma töö lõpuni. Ta tulistab kõiki, kes tema teele ette jäävad ning ta ei ärata erilist usaldust. Kolmas on Inetu, Tuco Benedicto Pacífico Juan María Ramírez, lihtsamana öeldes Tuco. Ta on pisut koomiline ja rumal, kuid äärmiselt ohtlik kurikael, kes on tagaotsitav mitmes osariigis. Talle meeldib grimasse teha, irvitada ja kaaslaste peale karjuda. Ta räägib palju ja kelgib oma tegudega ning ohtlikus olukorras kaotab ta kergesti enesevalitsemise. Tuco on ainuke kolmest tegelasest, kelle kohta me rohkem teada saame. Me näeme tema venda, kuuleme tema minevikust ja miks ta selliseks bandiidiks sai. Lihtsuses peitub ilu. „Hea, Paha ja Inetu“ on hea näide sellest, kuidas väheste vahenditega on väga edukalt võimalik luua üks filmil põhinev teatritükk. Võib olla, et mida väiksem lava, vähem raha ja vähem näitlejaid, seda loomingulisem on tegijate mõte ning seda huvitavam on lavastus. Kõik laval toimuv on selgesti arusaadav ja hästi läbimõeldud. See näitab, et hea teatri tegemiseks pole vaja kasutada keerulisi võtteid või ohtralt lisaefekte. Olles näinud filmi kui ka teatrilavastust, ei saa ma sugugi öelda, et üks neist peaks kummalegi allajääma. Filmis ehk on muusikaline pool parem, kuid teatris saab rohkem naerda. Mõlemad on suurepäraselt tehtud ning vaataksin neid heameelega kasvõi uuesti.
Hea-Paha ja Inetu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stensten Õppematerjali autor
Hea, Paha ja Inetu

Sarnased õppematerjalid

Aare Toikka-Faust
2
odt

Aare Toikka „Faust“

Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raam

Kirjandus
Moliere-Misantroop
1
docx

Moliere "Misantroop"

Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll

Kirjandus
-Mirandolina- retsensioon
6
docx

,,Mirandolina'' retsensioon

Retsensioon  „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas end naiste võltsn

Kirjandus
Arvustus etenusest Pal Tänava poisid
1
docx

Arvustus etenusest Pal Tänava poisid

Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng p

Kirjandus
Misantroop-- Moliere
11
doc

"Misantroop" - Moliere

Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".................................................................................................

Eesti keel
BRAND
2
docx

BRAND

BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poeem, mis ei

Draama õpetus
Sokrates arvustus
2
docx

Sokrates arvustus

Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv see

Filosoofia
Vesterni žanr ja filmiarvustus
8
docx

Vesterni žanr ja filmiarvustus

mõistet on laiendatud ning vabamaks lastud. Seda seetõttu, et 60ndate aastate lõpus ja 70ndate alguses ilmusid revisionistlikud vesternid, mis seadsid traditsioonilise vesterni mõiste küsimuse alla. (3) Traditsioonilisel vesterni filmil on lihtne eesmärk - kaitsta seadust ja korras hoida ääremaad, kuhu keskvõim ei ulatu. Tavaliselt on klassikalisse žanri juurdunud, et vesterni tegelased satuvad arhetüüpilisse konflikti – hea vs. paha, vooruslikus vs. kurjus, valge kauboi müts vs. must kauboi müts, uued tulijad vs. pärismaalased ( kujutatakse kui metsikuid indiaanlasi), inimkond vs. loodus jne. Tavaliselt kohtab vesterni kangelane endale vastandlikku tegelast, oma kurja peegelpilti, kelle ta peab hävitama. Tüüpiliste vesterni elementide hulka kuuluvad ka relvad ja tulistamine, vägivald ja tapmine, hobused, rongi-, panga- ja relvastatud röövimised, tulevahetused ja vastasseisud, lindpriid ja šerifid,

Filmikunst




Kommentaarid (1)

Kadbak profiilipilt
Kadbak: norm ülevaade
17:39 03-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun