Colombia

lepanurm, Ago

Colombia (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1. COLOMBIA ÜLDVAADE 3
2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST 4
3. ÜLEVAADE RAHVASTIKUST 5
7
4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST 9
5. ISEÄRASUSED 10
5.1. Mäetööstus ja energia 10
5.2. Colombia kohvi kasvandused 10
5.3. Colombia narkosõda 10
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös antakse ülevaade Colombia Vabariigi kohta.

COLOMBIA ÜLDVAADE

Colombia lipp Colombia vapp
Pindala: 1 138 910 km2
Rahvaarv: 46 620 100
Pealinn: Bogotá (elanikke 6 776 000)
Riigikeel : hispaania
Rahaühik: peeso (COP) 0,005381 (EEK)
Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible!
Rahvastiku tihedus: 40 in/km2
Riigikord : presidentaalne vabariik
President : Álvaro Uribe Vélez
Iseseisvus : 20. juuli 1810
Telefonikood: 57
Usklikud: katoliiklased (90%)
Asend kaardil
Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia ) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu , Ecuadori, Venezuela ja Panamaga.
Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20. juulil 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831 . aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guyanast.
1830 riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus- Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks. 1903 lõi Colombiast lahku Panama.
Colombias kaotati orjus 1851 . aastal.

2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST

Kliima: Kliima on väga soe. Vihmahooaeg on maist novembrini. Jahedam on kõrgemates kohtades ja päris külm mägedes. Pealin Bogota on alati kevadine - jahedad päevad ja karged ööd.
Colombia pinnamood : Tasased rannikualased madalikud , keskel mägismaa, kõrged Andes ’e mäed, idapoolsed tasased niiduväljad.
Colombia loodusvarad : nafta , maagaas, kivisüsi, rauamaak , nikkel , kuld , vask, smaragdid, hüdroenergia.
Colombia keskkonnaprobleemid: raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu.
Colombia Ohustatud liigid: 376
Suurim kõrgus: 5,775 m
Merepiir: 3,208 km
Maismaapiir : 6,004 km
Haritavat maad: 2.00%

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ago lepanurm Õppematerjali autor

Colombiast referaat

colombia kokkuvõte iive riik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kolumbia

Suvi on põhiliselt Colombias vihmane periood.Idas asuvad madalmaad ,Kariibi ja Vaikse ookeani ranniku madalmaades on troopiline ja ekvatoriaalne kliima,kus on temperatuur kõrge ning niiske aasta läbi.Riigis keskmiselt on sademeid 1000mm.Seal pole täilikult kuiva aastaaega ,kuigi põhjas ja loodes on kuivemad talved.Mägistel aladel,kliima tingimused on palju paindlikumad.Mis sõltuvad topograafilisest asukohast,altituudist ning tuulte ja päikese mõjust. Kuum ja niiske kliima Colombia rannikul,üks vihmasemaid maailmas. 1.4.Arengutase Columbia on üsna vähe arenenud riik.Seal asub lugematul hulgal istandusi kus kasvatatakse kohvi,banaane,lõike lilli ja muud.Praegugi on tähtsaim kultuurtaim kohvipuu.Mida kasvatatakse ca. 150 000 istanduses.Kõik see eksporditakse riigist välja.Seega töötab rohkelt inimesi istandustes .Madalat arengutaset näitab ka interneti kasutamine riigis milleks on kõigest 6 miljonit 44 miljonist ,ning neist ühel miljonil on

Geograafia

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused