50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mati19
Õppematerjali autor
ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu
Second level Third level Fourth level Fifth level Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav) Kollane võhumõõk Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste puhul) Soo-neiuvaip Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral) Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOPIHL SOOVOHK KOLVOHUM Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood on soo arengu algetapiks Madalsoo võib olla tingitud · Vee voolamisest lohku kokku · Allikast - allikasoo · Üleujutusala lammisoo Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas
Madalsoo Alam-Pedjas Koostjad: Diana Dubrova Tatjana Turzina Lauri Piirisaar Alam-Pedja looduskaitseala Ø Kaitseala asub Võrtsjärve nõos Ø Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed:
Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madals
harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid