Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõnakunsti mõju - kirjand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühelt, teiselt, luige, totalitaarses, peituvad, aitama, kirjandusteos, tegude, empaatiat, ilustatudisa ei ole. Üks päev oli kõik ilus ja kõik oli hästi ja siis ühel saatuslikul ööl muutus kõik. Isa sai infarkti ja suri poolel teel haiglasse. Oluline on mõista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Vanemad peaksid leevendama lapse mahajäetustunnet ning andma talle infot toimuva kohta. Lapsed tuleb teha kurva sündmuse osaliseks, mitte jätta neid kõrvale. Samuti peaksid vanemad aitama lapsel väljendada oma mõtteid ja tundeid. Raamatus aitab Malval ja Puttel olukorda mõista politseinik Kajsa. Politseinikud tabavad lapsed surnuaialt vanaema hauda kaevamas. Lapsed üritavad esiti küll põgeneda, kuid tulutult, ja õde-venda viiakse politseijaoskonda. Kajsa on nõus lapsed koju viima ja hakkab uurima, miks nad tahtsid vanaema hauast välja kaevata. Malva ja Putte jutustavad talle kogu loo. Seepeale keerab politseinik auto ümber ja nad sõidavad tagasi surnuaiale
· 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Seda etappi iseloomustab sisemiste küsimuste lahendamine läbi enesekasvatuse: identifitseerimine - enda vaatlemine n-ö. "väljastpoolt" tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest - kui see on tõsi, et osalen alati olukordade loomises, siis on samuti selge, et mina vastutan nende eest ning mul on õigus ja võimalus neid muuta. Kui olukordade põhjused oleksid minust väljaspool, oleks ka muutmine raskem. tegutsemine, et elu muutuks. sisemise tunde leidmise etapp - kerkivad küsimused - mida mina tegelikult tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil.
Tegemist on alaealisega, kes on aastaid enese eksistentsi nimel pidanud toime tulema täiskasvanute maailmas. Tema oskused ja teadmised on õpitud valusate kogemuste ja tänavaelu tulemusena. Tänu oma lahtisele peale oskab ta erinevates olukordades käituda ja õpitut kasutama. Tihti kasutab ta oma oskuseid ja teadmisi kuritegeliku moel, kuid ainult niiviisi ongi ta siiani elus püsinud. Oma olemuselt on Rass hea südamega inimene. Positiivsete tegude tarbeks puudub tal tugi, kes teda suunaks. Ta teab, et inimesed kellega ta läbi käib on omakasupüüdlikud ja ahned. Oma südames soovib ta senise elu selja taha jätta ja alustada puhtalt lehelt. Rassi välimus reedab tema ükskõiksest suhtumist maailma. Samas pole võimalik väga korralik välja näha tingimustes, kus ta elab ja on. Inimene tuleb oma minevikust ja kodust. Kui kodune tugi puudub, siis 17 aastaselt noormehelt on palju nõuda ühiskonna
kehtestev stiil. 1.3.1 KUIDAS OLLA ENNASTKEHTESTAV Ennatkehtestav käitumine väldib äärmuslikkust. Järgnevalt loetlen aspekte, mida tuleks jälgida, et olla tasakaalukas ehk ennast kehtestav, mitte liiga alistuv: · Huvi tundmine, aga mitte liigne uudishimu (ega pealetükkivus). · Keskendumine sissepoole oma seesmisele kogemusele, vastandatuna keskendumisele väljapoole, teistele inimestele. · Rääkimine versus kuulamine. · Ühelt poolt info otsimine, teiselt poolt info teatavaks tegemine. · Rääkimine ainult tunnetest, vastandatuna rääkimisele peamiselt faktidest. · Mineviku mõjutuste tunnistamine, ilma, et see hakkaks teie üle valitsema või teid piirama. · Ühest küljest äärmuslik muretsemine, kas ollakse väljaspool ohtu, teiselt poolt sekkumine seal, kus inglidki käivad kikivarvul. · Enda intiimsete probleemide paljastamine või vaikimine seal, kus see laseb inimestel teie üle võimutseda.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele Referaat Juhendaja:, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Rahulolematus on muutumas inimese elustiiliks. Üsna loomulikult lubame end tema poolt meid valitseda, otsustada ja elada meie elu meie endi eest. Ometi on inimesele antud võime teha valikuid. Me võime valida hoolivuse, märkamise, tunnustamise, tänu, rõõmu, armastuse ja tervise. Meie võimuses on lahti lasta rusuvast minevikust ja seda põhjustanud valikutest. See on hinge, vaimu ja keha kasvamise uus võimalus, mis on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega. Vabastava hingamise terapeut Binnie A. Dansby on öelnud, et valmidus tunda kõiki oma tundeid ei saabu, kui me end tagasi hoiame ja kui meie keh
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................
Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellist klienti on üldse vaja hästi kohelda. Kindlasti on! See näitab kindlasti ametniku professionaalsust, tulla toime ka kõige raskemate inimtüüpidega. Väga oluline on, et kliendi probleem või mure tõesti huvitab ametnikku. Tuleb vältida vaidlemist või pahameele välja näitamist hoidmaks ära inimese pettumust. Suur oskus on olla empaatiline. Ametnik peab väljendama oma empaatiat andes edasi signaali, et ta mõistab ja saab probleemist aru (asetab end mõtteliselt kliendi olukorda). Seejuures tuleb vältida empaatia muutumist haletsuseks. Minu töös tuleb selliseid rakseid noori väga tihti ette, kuid võin julgelt väita, et olen sellised olukorrad edukalt üle elanud ja sealt hoopis uusi kogemusi ammutanud. Kindlasti inimese enda kogemused toetavad empaatiat; näiteks juhul, kui nõustaja on ise samalaadset olukorda kogenud ja seda jagab. Isiklik kogemus
Millal, kuidas, miks? Otsustamine, millal lõpetada - eetilised standardid rõhutavad, et ei ole sobiv jätkata professionaalset suhet, kui on selge, et klient sellest kasu ei saa. 31. Kliendi õigused nõustamisel. Informeeritus - teostub see lepinguna, kus klient saab langetada ise otsuse informeeritud valiku alusel. Konfidentsiaalsus: nõustamise käigus räägitu jääb nõustaja ja kliendi vaheliseks saladuseks. 32. Nõustaja kohustused. Nõustaja kohustus hoiatada ja kaitsta: ühelt poolt kaitsta teisi inimesi potentsiaalselt ohtliku kliendi eest ja teiselt poolt kaitsta potentsiaalselt ohtlikku klienti enese eest. Kliendi autonoomia tunnustamine. Klient peab saama ise vastutada muutuse tekke eest. Kahekordne suhe. Olukordades, milles valitsevad kahekordsed suhte-sidemed, on potentsiaalne oht huvide konfliktiks ning samas võib tekkida probleem ära kasutamisest. 33. Millal ja kuidas loobuda koostööst kliendiga?
• nõustamiskohtumiste arvu; • maksimum- ja miinimumeesmärgi; • nõustamise etapid; • kasutatavad meetodid; • kaasamist vajavad spetsialistid; • võimalikud nõustamist takistavad või raskendavad aspektid; • teed nendega toimetulekuks. Nõustamise etapid ja nõustaja oskused Alljärgnevalt on kirjeldatud nõustamise etapid tegevuste lõikes koos nõustajale vajalike os- kuste loeteluga. Oskusi pole loetelus korratud (näiteks empaatiat, küsimuste esitamise os- kust, aktiivse kuulamise oskust jms on vaja igas etapis). 1. Tutvumine ja koostöö tingimuste kokkuleppimine Küsimus nõustatavale: Kuidas saan sind aidata? Tegevused: • tutvumine; • nõustatava probleemi esmane kirjeldamine; • eesmärkide kokkuleppimine; • esmase tegevusplaani kokkuleppimine (mitu kohtumist, ajakava jne); • muude koostöökokkulepete sõlmimine (konfidentsiaalsus, ausus, tagasisidestamise kohustus vms). Nõustaja oskused:
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma,
turvalisel viisil. See on ainulaadne tee suhtlemiseks ja mõistmise saavutamiseks. Teraapias aset leidev loomise protsess viib meid lähedale oma kujutlusi loovale osale ning süvendab intuitsiooni.(www.kunstiteraapiad.ee) Lühidalt öeldes ongi kunstiteraapia kunsti kasutamine teraapilistel eesmärkidel. Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm. Kunstiliikidega tegeletakse eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes - seda kõike lähtudes kliendi eelistustest.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunsti tegemise tehnilisi oskusi või varasemaid kogemusi. Oluline pole mitte tulemus, vaid loomise protsess ise, mille käigus toimub pingete vabanemine, hinge ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia nagu ka teised loovteraapiad kujutavad endast uut paradigmat ravikunstis
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
ta on, ja käitub vastavalt oma tegelikele võimetele. Adekvaatse enesehinnangu põhitunnuseks on enese vastuvõetavaks tunnistamine– enda tunnustamine sellisena, nagu ollakse. Sellele vastand on ebaadekvaatne enesehinnang, mis rajaneb enese väär- või mittemõistmisel. Ennast võidakse, kas ala- või ülehinnata (3). Enesehinnangu omadused on järgmised: 1. Enesehinnang mõjutab otseselt inimese käitumist: ühelt poolt enesehinnang loob käitumist (ka eneseületamist)– inimene teeb seda, millega arvab end hakkama saavat; teiselt poolt kujuneb enesehinnang tegude tulemuste põhjal. Selline nähtus kehtib ka inimestevahelistes suhetes– teistega lävides inimene panustab ja leiab ennast üheaegselt. 2. Inimene väljendab alateadlikult enesehinnangut oma mittesõnalises käitumises. Tegelik suhtumine iseendasse võib avalduda näiteks värisevas hääles, üleolevas
Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile
Või lähed õppejõu juurde nõustamisse .Eetika nõuetega pole vastuolus need olukorrad, kus suhted ei kahjusta professionaalse nõustamise protsessi. Nõustaja peaks iga hinnaga ära hoidma kahekordse suhtetasandi tekkimise. 2 meest kes ütlevad et kahekordne suhe on ok on Younggren ja Gottlieb (2004), et näiteks sõjaväes on kahekordne suhe ja kõike pole mõtet vältida. · Tuleks kõigepealt küsida endalt, kas see suhe on hädavajalik? · Kas klient saaks abi kelleltki teiselt? · Mil määral võib suhe tuua kasu/ kahju nii sulle kui nõustatavale? · Kas kahekordne suhe võib kahjustada nähtamatult teie omavahelist suhet. · Kas objektiivsus säilib? · Kas on klienti informeeritud kahekordse suhtega kaasnevatest riskidest? · Kas raviaruandes on fikseeritud, et tegemist kahekordse suhtega? · Kas otsuse langetamine arvestab kliendi heaoluga? Catanzaro, Moorman (2004)Nõustajatel superviseerijatega alati kahekordsed suhted
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
ö.värskete raamatute lõhna mõjuvad väga meeldivalt, lahkudes öeldakse tihtipeale nägemist mitte head aega mis näitab, et klienti ikka oodatakse tagasi, muidugi pean tunnistama, et tihtipeale mina kui klient olen see kes esimesena nägemist ütleb ja seejärel sama vastuse saab. Suhtlus klienditeenindaja ja kliendi vahel on niiöelda heterogeenne siis oleneb palju klienditeenindaja pädevusest ning empaatiast, kuid oluline roll on mängida ka kliendil, ka temal võiks olla empaatiat klienditeenindaja suhtes, lõppude lõpuks on see ju üks inimlikkuse ja mõistlikkuse tunnuseid ja ka klienditeenindaja on inimiene, muidugi erinevalt klienditeenindajas on kliendil vaba valik kuidas ta suhtub interaktsioonis teise osapoolde. Suhtlusahel näeb väja, et sõnumi saatja edastab sõnumi ning vastuvõtja dekodeerib selle ja võtab vastu. Klienditeenindaja kui kliendi soovi ehk sõnumi vastuvõtja eesmärk on kindlaks teha kas ta on sõnumist õigesti arusaanud seda näiteks
Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu igapäeva suhtluskeelele ja seda eriti tänapäeval, kus keelekasutusse imbuvad võõrkeelsed sõnad ja – ühendid. Mõnikord on raske aru saada mida noored mõtlevad
Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla. Nüüd tean, et selliseid ridu ja mõtteid oskab paberile panna vaid Viivi Luik, kellest on saanud minu vaieldamatu lemmik luuletaja. Need read ongi minuni toonud Luige luule ilu ja võlu: Tahaksin pihlapuu rüppe, Okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, Puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, Nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju Lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, Oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju" Viivi Luik on üks Eesti silmapaistvamaid naisluuletajad. Peale luuletuste on ta
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
· Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest:
Järgnevalt tuleb üks lõik poodidest. Juba eelmine kaktustest rääkiv tekstiosa lõpeatatakse veidra lausega, kus osutatakse mingile kunagisele õhtule, kus keegi käinud oksjonitel ja laatadel. Iseenesest see suhteliselt veider lause. Taas tegemist mingi loeteluga, tundub nagu oleks siin mingeid poplaulu sõnu või midagi sellist parafraseeritud. Poodidest paljuski puudutab see lõik siin kirjutamist, olme kirjeldamist. See on midagi sellist, mis ühelt poolt ei kuulu kõrgkirjandusse, ei ole oluline teema kunstiliste ambitsioonidega kirjanduse jaoks, vähemalt 80ndatel. Oluliseks on ikkagi mingid tegalsed, nende sisekonfliktid, maailmavaade, filosoofia jne. Siin on viide ka modernistliku kõrgkirjanduse mallile läbi Prousti. Kõik see, mis puudutab igapäeva, pole kunstilise atmosfääri loomisel oluline, esteetiliselt tähtis. Siin räägitakse, kuidas ja mida kunst võiks kirjeldada
"Mul on kuueaastane poeg, kellest ma arvan, et ta on indigolaps. Ja isegi kui ta seda ei ole, on ta igatahes vaimne olend, kes oma andeid rakendab. Ta teeb väga sügavmõttelisi märkusi asjade kohta, mida üks tavaline kuueaastane laps vaevalt mõistaks. Ühel hommikul sõitsime autoga mööda teed ja ma olin vihane, sest ta oli mu kannatuse proovile pannud ja ma olin tema pärast hilinemas oma kell kaheksa algavale koosolekule. Ma ütlesin talle, et olen tema peale ta tegude pärast vihane, mille peale tema (siis oli ta kolmeaastane) vastas mulle nagu välk selgest taevast: "Ema, lahendus peitub südamehääle kuulamises." Kuuldust rabatuna palusin tal öeldu mõtet selgitada ning ta lausus: "See on väike hääl sinu südames, mis ütleb sulle, mida on õige teha." Teisel päeval ütles meie väike naabritüdruk minu pojale, et tema isa võiks meie isale tuupi teha, sest ta on 46-aastane ja tugevam. Minu poeg vastas: "See ei loe, kui tugev sa väliselt oled
Annab tagasisidet näidates, et ta aktsepteerib klienti, püüab jääda neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav. Klient aktsepteerib kommunikatsiooni paremini, kui see langeb kokku tema ootustega. Sotsiaaltöötaja peab tähele panema ebaselgeid või ebakindlaid vastuseid kliendi poolt, see võib tähendada arusaamatust. Kogu koos töötamise aja jooksul peaks sotsiaaltöötaja jälgima suhte toimimisreegleid, aitama kliendil intervjuul edasi areneda. Suhtlemisprobleemid võivad tekkida siis, kui töötaja annab infot, mida klient ei ole veel valmis vastu võtma, või sellist infot, mis ei ole abistav. Näiteks mõnikord töötaja poolt pakutud info ei aita klienti, sest ta vajab selle töötlemiseks abi. Siin peab leidma kompromissi, aktsepteerides kliendi negatiivset vastust ja võimalusel ümber sõnastada antud info, ümber kujundada ettepanekut.
Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline
isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse „mina-pilt“, mida kujundavad ettekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. 10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi). 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)).
positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma 10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide
Romantismiga käis kaasas väide, et kunst peab olema kasutu, sellega tegelesid aristokraadid, kes raiskasid muud moodi ka. 4. Kommertslikus. Populaarkultuur on loodud rahaliste suhete tarbeks. On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Albert Ellis Kuidas saada jagu oma ärevusest Varrak 2000 lk271 Ärevus: · Hoiatab meid ohtude eest · Aitab meil ellu jääda · Aitab end mugavalt tunda ja oma liiki säilitada · Annab meile teada halbadest tingimustest, mida tuleks muuta · On oma põhiolemuselt ebamugavate tunnete ja tegutsemisviiside võrgustik, mis annab sulle teada, et midagi võib juhtuda ja sul tuleks midagi nende vastu ette võtta. · On ülemäärane, liialdatud muretsemine. · On tunne, mis annab sulle teada ebakindlusest, kahtlustest ja otsustusvõimetusest. Terve ärevus Ebaterve ärevus · Hoolikus, ettevaatlikus, · Mõjub meile laastavalt valvsus · Aitab ellu jääda ja viib · Ei lase rõõmu tunda oma enamasti tegevuse igapäevategevuses ning suhtlemises paranemiseni · Sunnib sind oma tunde
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Neil on raskem saavutada seda, milles neil potentsiaali on. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust
annaabi.ee 
