Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sokratese arusaam inimese loomusest.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sokrates, filosoof, kõiges, pahe, jumalale, pannud, platon, õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus, eetika, tervet, teostama, ehkki, omapärast, iseennast, riigimehed, poeedid, paljudele, iseendale, kasulikku, tublid, arvab, targem, käsutuses, teadmatus, häbiväärne, selliselt, teegi, veenda, esmajoones, muret, mingu, alluda, kartmine, aimugi, lootaAndrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest
Nõrkusest sündinud vihavimm on kõige kahjulikum nõrgale endale. Mina arvan,et selle kõige eelnevaga tahabki ta öelda, et vihkamisest saab kõige suuremat kahju vihkaja ise. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VIII : Selleks, et inimene saaks tunda tõelist vabadust , peab ta orjama filosoofiat. XVI: Filosoofia ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia `kantseldab` meid selleks, et me saatusele ilma vastupõiklemiseta kuuletuksime, et me jumalale suurima heameelega kuuletuksime. Filosoofia on nagu kalju, kellele toetudes saame kartmatult elada. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Mina nõustun osaliselt Seneca mõttega. Inimene ei peaks tarbima ega vajama rohkem kui vaid hädavajalik, et elus püsida. Nagu ma olen kuulnud, saab inimene hakkama üksnes leiva ja veega. Kõik muu on iseendale tekitatud vajadused. Mida rohkm Sul on, seda rohkem pead
Ta jääks taas kord poolpimedaks, kuna poleks harjunud jälle pimedusega ja tahaks valguse kätte tagasi. Teised naeraksid ta välja ja arvaksid, et ta tuli tagasi hävitatud silmadega. 1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline - Milline on hea/õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mis on õnn? Milles õnn peitub? Mida tuleks teha, et olla õnnelik? Uusaegne - Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enda ja teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Õnne saavutamine/õnnelikuks saamise tahe on inimesele loomuomane. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Aristotelese järgi õnn ehk eudaimonia on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks. 3. Mis on hüve? Hüve on teatud asja kasulikkus millegi jaoks. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism Õnn peitub iha objektide poolt pakutavaid naudinguis
Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
·analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Inimene mõistmine filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia- inimest vastandatakse mõtleva loomaga. Kõige enam kasutatav seisukoht nii antiikaja loogikaõpikutes. Inimene kulub loomade hulka, mõtlemine ja kõrgelt arenenud aju eristab inimest loomadest. Keel on Aristotelese arvates oluline, eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest, ainult inimene on võimeline eristama ja mõistma sõnade kuri, hea, õiglus tähendust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia- inimest on liitsubstantsi, mis koosneb kehast ja hingest, ühendades neid omavahel. Hing on keha elustav printsiip, elusas kehas on hing, surnud kehas hing puudub. Teine arvamus on, et inimene on liitsubstants, mis koosneb kehast, maisest ja kosmilisest hingest. Tuuakse välja arvamus, et inimene on mikrokosmos- inimene on väike maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab
· Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast. Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega.
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
· Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seneca kirjade kohaselt peaks õnneliku elu saavutama siis, kui elada ära minimaalsega süüa, et
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, ta seisneb tegudes (mitte sõnades), ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime; ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Ma nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise
· kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. · ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. Tekkimine on Aristotelese seisukohalt · üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele · üleminek mitteolemiselt olemisele. · üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks)loomutäiusteks, milliseid mitte? · vaprus (mehisus) eetiline loomutäius · tasakaalukus eetiline loomutäius · arukus dianoeetiline loomutäius · hulljulgus polegi loomutäius Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on · asja väliskuju · see, mis teeb asja selleks, mis ta on. · asja välispinna all peituv materiaalne komponent. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi
tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum. Inimest vaatleb kui ajaloolist olevust, kelle ajaloolisuse on paika pannud kultuur. Kritiseeritakse vaatevinklit, et kõik peab olema võrde ja ühtne üksikisikust lähtudes. Leiavad, et kuna inimõiguse ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse (nt rahvuslik, kultuuriline kuuluvus), kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. Samuti on see igasuguse distsipliini hävitamine, sest kuuluvus tähendab alati distsipliini ja kohustusi. Parempoolsed on vastumeelsed revolutsiooni ning ühiskondlike ümberkorralduste suhtes,
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
Positiivsed ja negatiivsed väärtused · Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) · Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1
inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi. EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on VanaKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates tema sain tuntuks ütlusega: ,,Tunne iseennast!" Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". läbi kahtluse saab jõuda inimene edasi. Inimene peab küsima, miks ja kuidas on. Inimene peab olema dialoogis. Inimene jõuab tõeni läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat. Inimesi tüütas tema iroonia. Sellega lähtuti, et Sokrates rikub Ateena noorsugu. Mõisteti surma pidi mürgitatud veini jooma. Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea,
Mõlemat stiili kasutasid kreeklased paralleelselt ja vahel nad koguni põimusid samade templite ehituses. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka
Mõlemat stiili kasutasid kreeklased paralleelselt ja vahel nad koguni põimusid samade templite ehituses. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka
lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et
· Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas
annaabi.ee 
