Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest. Tugevat kaitseabi võimaldas neile Kübassaare 130 mm statsionaarne patarei (; Sammet 1999, 163 jj.). Pilt 15 Saksa dessantgrupi võitlejad lahingus Kuivastu platsdarmil. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther Melzeri juhtimisel 180 ründepaadil kahe lainena Virtsust dessandi Muhu saarele Kuivastust põhja poole ning Tusti küla alla moodustati sillapea. Osa paate eksis Virtsust välja sõites hommikuhämaruses kursilt, jõudis tagasi Virtsu alla ja asus ekslikult tulistama oma mehi. Kompasse ei saanud rohke raua tõttu kasutada. Õhtupoolikul järgnes 162. jalaväerügement. Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade ettevalmistused Nõukogude poolele siiski arusaadavad (BA MA, RH 24-42/10, 296308, 347, vt. ka Hubatsch 1961, 79).
1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Setumaale, mis jäi Venemaa koosseisu. Liivimaa ja Eestimaa kubermangu kõrgeimaks valitsemisametnikuks oli kuninga poolt määratud ja talle alluv kindralkuberner. Eesti kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal olevas lossis. Nende alluvuses oli haldusalal olev sõjavägi, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine, raha laekumine ja kulutamine kubermangus
Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks (Vt. Lisa 4), mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus troonist, võim läks kodanikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas 1917. aasta kevadel asuda demokraatlike reformide teele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi alguseks. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn, kus elas hulk vene rahvusest töölisi ning asus suur garnison. Erinevalt 1905. aastast domineerisid Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, millele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed
Põhi võitlused aga käisid Vaikse Ookeani edelaosas. Sealsed Ameerika väed võtsid Solomoni saartes New Georgia ja Bougainville'i saared. Austraalia ja USA ühisväed sundisid jaapanlased taganema mööda Uus-Guinea idarannikut ja võtsid septembriks Lae ja Salamaua linna. Kesk Vaikse Ookeani kampaania ei läinud just kiiresti käima sest sealsed saared olid lähestikku ja oli kerge saata ühe saare lennuväljalt abi teisele saarele. Esimesed kesk Vaikse Ookeani maabumised olid Gilberti saartel, Makin'il ja Tarawa'l. Betio saar Tarawa atollil maksis USA merejalaväe 2'le divisionile 3000 meest 3 päeva jooksul. Kwajaleini ja Eniwetoki saarte võtmiseks Marshalli saartel läks natuke vähem mehi tänu amfiibsetele meeskonnakandjatele, mis suutsid ületada saari ümbritsevaid karisid. Teherani konverents Novembri lõpus kohtusid Roosevelt ja Churchill esimest korda Staliniga. Esimesed olid
See oli koondnimetus ristisõdijate poolt loodud riikidele, mis alates 15. sajandist koondusid veidi tihedamalt tänu Maapäevadele. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk-Eestit Liivi ordu. Ruhnu saar kuulus hilisemal ajal Kuramaa piiskopi valduste hulka, tol hetkel oli see tõenäoliselt veel territoriaalselt määratlemata. Kiriklikult kuulus enamik Eestist Riia peapiiskopkonda, mille ilmalikud valdused jäid küll vaid Läti alale. Põhja-Eesti kuulus aga kuni 16. sajandi keskpaigani Lundi peapiiskopkonda. Seal oli ametis ka Tallinna piiskop, kel aga erinevalt oma ametivendadest mujal Liivimaal puudus ilmalik võim. 1346. aastal müüs Taani pärast
t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
Läänes ulatub Eesti territoriaalmeri kõikjal 12 meremiili kaugusele meie saartest. Edelas, mere jagamisel Lätiga, aga tuli arvestada Riia lahe eriseisundit.Nimelt on see laht suletud mereosa, mille sissepääsud jäävad täielikult Eesti ja Läti territoriaalvete piiresse, seepärast tohivad Eesti ja Läti selles lahes omada laiematki territoriaalmerd kui 12 meremiili. Ainult kuidas lahte omavahel jagada? Ja eriti, kummale peaksid kuuluma Ruhnu saare lähedased kalarikkad veed? Eesti pakkus, et pooleks tuleks jagada Ruhnu saare ja Läti ranniku vaheline Riia lahe lõunaosa, kuna lahe põhjaosa, mida igalt poolt ümbritsevad Eestile kuuluvad maismaa-alad, jääks tervenisti Eestile. See oleks Lätile jätnud üsna väikese ja kalavaese ala Riia lahest. Läti soovis, et Eesti ja Läti kasutaks kogu lahe kalavarusid ühiselt. Siis aga jääks lahtiseks merepõhja maavarade kuuluvus - kuigi neid pole seni veel leitud, aga
Filipiinide vastu. USA jälgimisjaamad kaotasid Nagumo laevastiku silmist, sest seal oli kehtestatud range raadiovaikus. Tora! Tora! Tora! 1941.aasta 7.detsembri varahommikul oli Nagumo laevastik 440 kilomeetrit põhja pool Oahu saart Hawaii saarestikus, kus asus USA sõjalaevastiku baas Pearl Harbor. Nagumo käsutuses olev jõud oli muljetavaldav: 104 Nakajima B5N2 torpeedolennukit, 135 Aichi D3A1 pikeerivat
Tekitas pahameelt, püüd Taani riigist lahku lüüa. Asehaldur: Haldas riigimaid. Ametkond: Ma oli nendeks jagatud. Vakus: Nendeks jagunesid ametkonnad. 23.Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Poola ja Rootsi polnud oma maadega rahul. Algas sõda. Altmargi vaherahu 1629: Poola ja Rootsi vahel. Mandrieesti ja P-Läti Rootsi käes. Brömsebro rahu 1645: Taani ja Rootsi vahel. Taani andis Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti oli Rootsi võimu all. ROOTSI AEG! Oliva rahu 1660: Ruhnu läks Rootsile, ennem kuulus Kuramaa piiskopkonnale. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Rootslased säilitasid need. Liivimaa keskusega Riias. Eestimaa: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. Kindralkuberner: Nii Eesti- kui Liivimaa kubermangu kõrgeim ametnik, kuninga määratud ning talle otseselt alluv. Eestimaa: Tallinnas Toompeal. Liivimaa: Riias. Kamandasid oma haldusalal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike
Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Hiljem vaherahu pikendati. *Brömbsebro rahu 1645- Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile. *Oliva rahu 1660-Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla selle rahuga seni Kuramaa piiskopile kuulunud Ruhnu saar. *Eestimaa kubermang- Sinna kuulusid Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. *Liivimaa kubermang-sinna kuulus Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. *kindralkuberner-Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner. *rüütelkonnad-estimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi
Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg. ROOTSI AEG (1645-1710) Rootsi Kuningas määras eestisse asevalitsejaks Kindral-Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt. Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil olid Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII. 1660 Oliva rahu - Ruhnu saar Rootsile. Eesti- ja Liiwimaal olid ka algelised omavalitsus organid - rüütelkonnad, need asusid Eesti-, Liiwi- ja Saaremaal. Rüütelkondade liikmed koraldasid maapäevasid. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud. Linna elu korraldas linna omavalitsus. Kohtuvõim. Kolme astmeline: Adrakohtunikud (eestis) ehk sillakohtunikud (liivimaal) ajasid taga põgenenud talupoegi ja tegelesid muu sarnasega.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Selleks ajaks oli Kloogal ja mujal asuvates koonduslaagrites tapetud pea kõik umbes tuhat 1941. aasta järel Eestisse jäänud juudist ning ka mitusada mustlast. Järgnevalt
dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Laoti täis meremiine ja moodustati Riia lahe laevastiku grupp. Lisaks rajati Ahvenamaa positsioon, pidi takistama vaenlaste laevastiku sissetungimist Põhja lahte. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. 1915. aastal Saksamaa oli edukas. Saavutas võite üle Venemaa, sissetungis Venemaa territooriumile. Venemaa kaotas palju inimresurssi. Sõjaeelsed varud said otsa ning Vene tööstus ei suutnud enda armeed varustada. Vene armees tekkis kriis varustuses. Suurbritannia saatis Venemaale relvi ja varustust. Sakslaste eesmärk strateegiliselt oli ebaõnnestunud.
a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember 1941 2. jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele
23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud. Rüütelkonnad - Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga
kubermang, jagunes moodustati Liivimaa kubermang, jagunes 16. saj, lõpp, neljaks maakonnaks) maakondadeks), 17. saj. Rootsi-Taani sõjad 1643-45, Brömsebro rahuga keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile Eestis (jagunes 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Talli
kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 eskadroni ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli Liivimaa kubermangu Valga, Volmari ja Võnnu kreis. Eestimaa kubermangu suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga[6]. Liivimaa kubermangu Tartu ja Viljandi kreisis tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal Velisel
Rootsile. 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel. 1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile. Rootsi aeg Halduskorraldus. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu. Ülejäänust moodustus Liivimaa kubermang. Saaremaa kuulus Liivimaale, kuid säilitas eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ehk konsistoorium, maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõja
eksisteerinud. Rootsi aeg * Eesti alad läksid Rootsi võimu alla: -) Aastal 1583 läks esimesena Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Pljussa vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Venemaa vahel. -) Aastal 1629 läks Rootsi võimu alla Lõuna-Eesti, Altmargi vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Poola vahel. -) Aastal 1645 läks Rootsi võimu alla Saaremaa, Brömsebro vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Taani vahel. -) Aastal 1660 läks Rootsi võimu alla Ruhnu, Oliiva vaherahu tagajärel, Rootsi ja Poola vahel. * Eesti rahvaarv: -) Enne Liivisõda, aastal 1550 oli Eesti arvestatav rahvaarv 280'000-300'000 inimest. -) Aastal 1620 oli Eesti rahvaarv 100'000-140'000 inimest 75% taludest olid ilma elaniketa. *) Rahvaarv langes läbi: 1) sõdade (Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda); 2) 17. sajandi alguse nälg (1601-1603 oli Eesti aladel nälg, ikalduse tõttu). *) Enamjaolt vähenes rahvaarv Harjumaal ja Kesk-Eestis; Saaremaa jäi suhteliselt
Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius K
Eestlased punaarmees Referaat 2015 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile..................................................4 Eestlaste valikud teises maailmasõjas......................................................................5 Eesti laskurkorpused................................................................................................. 6 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus.....................................................................6 8. Eesti Laskurkorpus............................................................................................ 8 Punaarmee taas Eesti piiril....................................................................................... 9 Kokkuvõte............................................
I EESTI AJALUGU EESTI ESIAJA LÕPUL Esiaja lõpu ja keskaja alguse allikad arheoloogilised leiud rahvaluule, milles sisaldub vanu pärimusi Läti Henriku kroonika Halduslik korraldus Esiajal jagunes Eesti ala muinasmaakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Elatusalad Maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades maa, mida hariti ühe adraga. Karjakasvatus. Kasvatati hobuseid, veiseid, kitsi, sigu ja lambaid. Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja mõjukamad mehed, kel ol
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid........................................................................................................
kodanik ja raudteetööline Tallinnas Balti jaamas. · Uus põgenemisplaan Inga abiga.* Mehed/naised annavad bensiini ja muu tarbeks ära isegi oma abielusõrmused, kuid ikkagi on seda liiga vähe. · Taavi ööbib Selma juures, järgmisel päeval selgubki, et Liisa ja Arno korteris oli tehtud haarang. Veoautole viidi iga kahtlane unesegane, kel polnud piisavalt pabereid. 6.Peatükk · Loodetud põgenemiskatse ebaõnnestub, Inga organiseeritud paat satub Punaarmee kätte, kuid tutvuste kaudu loodetakse saada venelastelt templiga paber, mis käseb paadi randa viia. · Kombinaadis mängivad mehed malet, on üsna muretud. Tuleb teateid Keila linna mahapõletamise plaanist, kombinaati saabub meeleheitel Richard, kes käseb isegi füüsilist jõudu kasutades meestel tegutsema hakata, mitte niisama istuda. Rüseluse käigus paljastub Riksi ülakeha, mis on täiesti läbipekstud, seljal suured verised vorbid
Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a. Altmargi vaherahu alusel loovutas Poola kõik Väina (Daugava) jõest põhja pool asuvad alad (ka Riia) Rootsile see tähendas Mandri-Eesti ühendamist Rootsi kuningriigiga. 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile. Viimase Eesti alana läks Rootsile 1660. aastal Ruhnu saar Oliwa rahu Rootsi ja Poolast vasallsõltuvuses oleva Kuramaa hertsogkonna vahel. Seega oli kogu Eesti Rootsi valduses ja algas Rootsi aeg. 16. ELUOLU ROOTSI AJAL Kõige enam oli Eestis rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid kroonumõisad ja kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli-või kroonumõisatega võrreldes väiksemad. Mõisate majandamisel
Sadamast esimene käik oli Paksu Margareta juurde - tapeti vanglaülem, politseinik, raskelt sai vigastada Peeter Suure merekindluse komondant. Tulemus see, et vanglaväravad murti maha, kõik vangid lasti vabadusse ja vangla pisteti põlema. Sealt edasi mindi vabastama ka teisi vange. Kõikjal vabastati vangid. Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi. Päeva jooksul ühinesid ka tööliste ja madrustega ka Tallinna sõdurite garnison. Mitmes polgus tapeti sõjaväeametnikke, arste jne. Ööl vastu 3. märtsi oli Tallinnas rahutu - süüdati politseidasutusi jne. Samalaadsed sündmused leidsid aset ka mitmetes teistes Eesti linnades, kus leidus rohkesti vene sõdureid või vene rahvusest sõdureid - Narva, Pärnu, Haapsalu, Tartu, Kuressaare. Haapsalus relvastatud madrused tapsid linnapea ja kohaliku pastori?. Kokku tapeti märtsi alguses u 20 inimest. 1905. aasta revolutsiooni jooksul tapeti ainult 1 inimene
Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret. 1928 avaldas ,,Toomas Nipernaadi", mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust. Tegu oli esimese pitoreskse ehk kelmiromaaniga Eesti kirjanduses. 1935 kirjutab vabadussõja-ainelise romaani ,,Isade maa". Lugu on keskkoolipoistest koosnevast kompaniist. Romaanis on palju kriitikat sõja argipäevas oleva liigse huumori vastu. 1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu kogukonnast ja tugevatest naistest ning sellest, mis juhtub seal võõraga. 1941 avaldas ,,Ekke Moori", mis on sarnane Nipernaadile. See on lugu inimese suurekskasvamisest. Ekke Moor oli keelatud raamat. Kolmas periood oli 1944 1960 ehk Rootsi minekust Gailiti surmani. Tehti palju teoste kordustrükke, kuid mitte näitekirjandust, sest puudus Eesti publik. 1951 avaldas ,,Üle rahutu vee", mis oli väga gailitlik teos
Algul saatis edu rootslasi, hiljem poolakaid. Kui Rootsi kuningaks sa Gustav II Adolf, sõlmiti Poolaga vaherahu. Pärast Venemaaga rahu sõlmimist alustas Rootsi taas võitlust Eestis ja Lätis. 1621 hõivati Riia ja 1625 Tartu. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda ja Brömsebro rahuga loovutas Taani Saaremaa Rootsile. Kõige hiljem läks aga Rootsi võimu alla Ruhnu. ROOTSI AEG 1629-1721 SÜNDMUSED 1632-Tartu Ülikooli asutamine- Ülikool asutati Johan Skytte eestvedamisel, selle avamist toetas Rootsi kuningas Gustav Adolf, kelle järgi nimetati ülikool Academia Gustavianaks. (Eellugu: 1630.a Skytte asutas Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi;1631 asutati gümnaasiumid ka Riias ja Tallinnas) . 1700-1721 Põhjasõda- Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa ja Poola, kes olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. vt. TV lk 51
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
