Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bütsantsi keisririik, Bütsantsi kultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nimetasid oma riiki btsantslased?
  • Kes oli Jusinianus?
  • Miks arenes Btsants varakeskajal kiireminu kui Lne-Euroopa?
  • Mis oli seal teisiti kui Lne-Euroopas?
  • Kuidas keiser oma vimu teostas?
  • Milliste riikide ja rahvastega Btsants sdis?
  • Millal ja mis Btsantsi riik hvis?
  • Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust ?
  • Miks kirik 1054 aastal lhenes?
  • Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem?
  • Mida on Btsants Euroopa kuluurile andnud?
1. M� isted B�tsants- Ida- Rooma keisririik keskajal � igeusu kirik - Rooma imeeriumi Idaosas kujunenud riik patriarh - �igeusu kiriku pea ikoon - p�hapilt kirikul�he- kiriku jagunemine �igeusu ja katoliku kirikuks +2. Kuidas nimetasid oma riiki b�tsantslased? Kuidas nimetasid seda l��neeurooplased? Miks? B�tsantsalsed nimetasid endeid roomlasteks ja oma riiki Rooma riigiks. L��neeurooplased kreeklasteks kuna seal k�neldi enamasti kreeka keelt. Sest keiser Theodosius Suur jagas riigi kaheks. +3. Kes oli Jusinianus? Millal ta elas? Milliste oluliste saavutustega l�ks ta ajalukku? Ta oli keiser, kes taastas Rooma impeeriumi muistse hiilguse. 482-565. Ta tugevdas s�jav�ge ja laevastikku ning vallutas tagasi P�hja-Aafrika, L�una- Hispaania ja Itaalia. +4. Miks arenes B�tsants varakeskajal kiireminu kui L��ne-Euroopa? Sest keisrid korraldasid � mber s�jav�e ja riigivalitsemise ning asusid pealetungile. +5. Kirjelda B� tsantsihiskonda . Mis oli seal teisiti kui L��ne-Euroopas? Usuti, et �hiskonnas peab valitsema kindel kord, milles igal inimesel on oma koht. See koht v�is elu jooksul muutuda. -6. Kuidas keiser oma v�imu teostas? +7. Milliste riikide ja rahvastega B�tsants s�dis? T�rklased, langobardid , araablased, p� rslased , bulgaarlased, slaavlased . +8. Millal ja mis B�tsantsi riik h�vis? 1453. aastal, kuna see langes t�rklaste k�tte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid B�tsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas �leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines �igeusu kirik katoliku kirikust ? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad ts�libaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. �igeusu kirik- Kirikut juhib paavst , preestrid kannavad habet, preestrid v�ivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal l�henes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda �igeusu p�hakoda. Mille pooles erineb see l��ne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud . L��nes pole p�hakute skulpuutre. .13. Miks oli B�tsants keskajal Euroopast m�rgatavalt kultuursem? Antiikkultuuri elemendid elasid seal katkestusteta edasi ning sulasid kokku kristliku hariduse ja kultuuriga . -14. Mida on B�tsants Euroopa kuluurile andnud? Too n�iteid.
Bütsantsi keisririik-Bütsantsi kultuur #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kevin9135 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bütsants
3
txt

Bütsants

15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia ­ Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse ­ keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine ­ Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia ­ Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse ­ keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine ­ Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun