Vana-Vene riik (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Vana-Vene riik varakeskajal

· Druziina ( e sõpruskond) ­sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)­venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)­Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa.

Ajalugu

2

doc

Viikingid ja slaavlased

Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust ­ 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes ­ Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad.

Ajalugu

3

doc

Keskaeg

732- Poitiersi lahing, kus araablased Hispaaniasse tungides Karl Martelli poolt lüüa said 756- Frangi valitseja Pippin pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile kinkides paavstile Ravenna ümbruse 800- Karl Suur ristiti keisriks ­ keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 843- Verduni kokkulepe, millega jagati Karl Suure keisririik kolmeks : Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. 882- viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi 988- vürst Vladimiri valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk 1030- Jaroslav Tark vallutas praeguse Tartu koha peal oleva (Tarbatu) linnuse, hävitas selle ja nimetas enda poolt selle asemele ehitatud linnuse Jurjeviks. 1453- Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt, lakkas olemast Ida- Rooma e. Bütsantsi keisririik 1492- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 1517- usupuhastus e. reformatsioon Saksamaal, Martin Luther

Ajalugu

2

docx

AJALUGU (Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriik)

4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) ­ Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa

Ajalugu

2

docx

Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriil

4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) ­ Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa

Ajalugu

3

odt

Viikingid kt nr. 2

Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik, kes valitses riiki kuni surmani 879. aastal. Eesti ala oli nüüd kahe tähtsa keskuse -- Skandinaavia ja Vene riigi -- vahel, ent jäi mõlema jaoks siiski perifeeriaks. 882. aastal viis vürst Oleg (ka Helge) riigi keskuse Kiievisse. 988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik. Vana-Vene riigi asutamisest rääkides mainib Nestor küll slaavlasi sloveene, kuid nende tegelik osalemine riigi loomisel on küsitav. Igatahes oli valdav osa riigi elanikest soomeugrilased. Skandinaavlased jäid riigi ülikkonda mõjutama kuni Jaroslav Targa surmani 1054. aastal. 6. Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallu#tus#sõdadega 771.-804.a. Keldi kirik

Ajalugu

8

docx

Ajaloo KT kordamisküsimused

– Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas levinud Benedictuse reeglid. Lõplikult lähtuti aga Püha kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus arvati, et Pühavaim lähtub Isast, kuid läänekirikus seevastu Isast ja Pojast. Bütsantsi ajal rõhuti haridusele, mis on toonud meieni suure osa antiikkirjandusest. 15) Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina. Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa). Keerulisem- glagoolitsa, kadus hiljem käibelt.

Ajalugu

9

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 ­ Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d

Ajalugu

Kommentaarid (1)