toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus
Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus, sest üks on usutõde ja teised teaduslikud tõed. Katoliku lorok kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. *Muud teadused Lisaks tegeldi ka astroloogia, eht tähtede järgi ennustamisega. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat
Koolis käis ta Leipzigis, haris end aga siiski eelkõige agara lugemise teel isa raamatukogus. Kaheksa aastaselt hakkas õppima ladina keelt ja kaheteistkümneselt valdas seda niivõrd hästi, et võis kirjutada värsse. Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas.
· Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused 19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama 20) Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit? · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti
autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund reformatsioon. 15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse. 06. märtsil 1521 saadeti Lutherile kutse ilmuda Wormsi riigipäevale, et teda seal üle kuulataks. Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark
probleemide üldiseloomustus. Roomas oli ladina keele võidukäik, arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: *Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? *Millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika) ja kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte
sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes’i (1596 – 1650) nimega. R. Descartes’ i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. Rooma õigus jäi püsima, kuid loomuõigus, st loomuõiguslikel seisukohtadel olevad ja ratsionalistlikult mõtlevad juristid andsid loomuõigusele uue kehtivusaluse. Loomuõigus ei aktsepteerinud Rooma õigust enam tema autoriteedi ega ajaloolise traditsiooni tõttu, vaid seetõttu, et Rooma õiguse normid vastasid loomuõiguse printsiipidele. Rooma õigus jäi püsima tänu uuele põhjendusele. Kodifitseerimisidee
Ülikoolidele andsid loa tegevuseks paavst. 2. Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste ning sellide seisuses · Õpetasid välja arste, vaimulikke ja (õigusteaduseid) 3. Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? Kõikjal õpiti ladina keeles, ülikoolides oli eri maadest tulnud õpilased. 4. Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit? Tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada. Tunti Aristotelese, Hippokratese ja Ptolemaiose seisukohti. 5. Milles erinesid keskaja lihtinimese ja õpetlase arusaam maailma ülesehitusest? Miks? · Õpetlaste arusaam põhines Ptolemaiose teostel, et maa on kerakujuline ja asub
Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS
Kreeka nn "filosoofiline periood" o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" Kas keel on olemas nomo (kokkuleppitud) või physei (loomulik)? o Aristoteles (384-322 eKr) Loogika, poeetika, retoorika Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõnniv) tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) Erinevate keelte kirjeldused (14.-16. saj) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun
kokkuvõttele. Ma usun, et läbi nende kirjade olen ma võimeline saatma täide töö, mis on palju aastaid mulle südamele lähedal olnud. Ma tahan tuua kõigile, kes on huvitatud enesearendamisest, kokkuvõtliku ja organiseeritud pildi sellest mis moodustab filosoofilise elu. Me võtame, samm sammu haaval, läbi kõik filosoofia valdkonnad, Metafüüsikast Teurgiani, interpreteerides igaühte neist, mitte pealiskaudsel viisil, nagu nad praeguste skolastikute poolt lähenetud on, vaid vastavalt meetodile mis toetatud ja praktiseeritud nende suurte initsieeritud filossoofide poolt, kellele me võlgneme kõik mida inspireeritud õppimisest omame. Ma tahan, et sa hakkaksid vaatama filosoofiale mitte kui vaevalist tööd pakkuvale, abstraktsele ja keerulisele sõnale, vaid kui lihtsale ja sõbralikule terminile, mis esinab kõike mis on hea ning kõike mis on teadmistes tõeline. Ma tahan, et teeksid filosoofia oma elu suureks tööks
sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes'i (1596 1650) nimega. R. Descartes' i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. R. Descarte ei olnud jurist. Tema õpetus mõjutas põhjapaneval määral juristide mõtlemist, nende mõtlemisviisi. Juristid pandi kahtlema senistes Rooma õigusele tuginevates autoriteetides, mida olid omakorda pühitsenud keiserlikud ja paavstlikud ürikud. Kahtlemine tõi endaga kaasa vabanemise senisest roomaõiguslikust traditsioonist.
Vabadel hetkedel viis ta omavalmistatud seadmete abil läbi eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on Aristotelese poolt lõplikult lahendatud. Mil iganes tudeng dogmaatilise õpetuse vastu protestida söandas, lõptasid professorid vaidluse tsitaadiga Aristoteleselt: ,,Magister dixit" õpetaja on rääkinud (skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile). Ja jutul lõpp. Kuid Galileo näol oli tegemist noore tudengiga, kes oli piisavalt hulljulge, et professorite dogmasid omaenda katsetega proovile panna. Tema hulljulgust tuli ohjeldada, seda nii ülikooli hea maine pärast kui ka noormehe hinge heaolu nimel. Nad saatsid kirja Galileo isale. Vana muusik manitses poega õpetajate sõna kuulama ja lõpetama tundmatute asjadega mängimine. Kuid Galileo ei teinud hoiatusest väljagi
Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Renessanss (14.-16. saj) Erinevate keelte kirjeldused b) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt,
et miks on keeles korraga anomaalia ja analoogia. Väidab, et muutmine on universaalne ja regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki sõnavorme. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Ladina keel ja kristlik maailmapilt levisid keskajal, mis oli u 500AD-1500AD. 7 vaba teadust: grammatika, loogika, retoorika ja muusika, artimeetika, geomeetria, astronoomia. Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam
hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. - Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.
· "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" · Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. d. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane · Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. · Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. · Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. 4. Maailmapilt a. Astronoomia: · Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. · Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. b. Astroloogia tähtede järgi ennustamine: · Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust. · Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus teeks võimatuks
mittekristlik; unistus rahuprintsist; samas sõda türklaste ja teatud tingimustel teiste kristlaste vastu lubatud) ja humanistlik (Machiavelli, Lipsius; ,,riigi huvi" teooria: valitseja peab tagama riigi säilimise) 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste suhe, ent suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetava enesekaitse piiratud õigus: vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 6 Rooma oli vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium; militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad: pax romana, tsivilisatsioon, kord,
edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi).
Ise musitseeris ta väga osavalt, nii et kõik inimesed olid suures vaimustuses. Seejärel oli kuningas suures vaimustuses hobustest. Oma valitsusaja lõpus tegeles ta pistrikega. Tarkus ja võimed Tema lingvistilised võimed olid kadestusväärsed. Ta rääkis suurepäraselt erinevaid keeli. Kõigele lisaks oli ta suure lugemusega. Ta ei lugenud mitte ainult haritud härrasmehele sobivat kirjandust ja jumalasõna või vagajutte, vaid ka raskepäraseid traktaate ja keskaegsete skolastikute koguteoseid. Henry oli üliõnnelik, kui sai ilmutada oma õpetatust suutes kaasa rääkida keerulistel filosoofilistel või teoloogilistel väitlustel, ja seda eriti vaba diskussiooni käigus.Ta oli tihti ka vandekohtunikuks teiste dispuutides. Kuninga tarkuse kõrval oli talle võrdväärne ka tema abikaasa, kes oli samuti märkimisväärselt andekas ja tark. Kuningana tuli tal väga palju tegeleda teiste inimestega. Paljugi sõltus üldsuse arvamusest.
Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus. Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi. Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6
Kas keel on olemas nomo (,,välja mõeldud") või physei (,,looduslik")? o Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika tähed sõnad nomo mõisted referendid physei ,,Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne." keskaja skolastikute universalismi eelkäija Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg
Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised. Kehade langemise täpseks mõõtmiseks kasutas ta nii pendlit kui ka kaldpinda. Need olid esimesed eksperimendid uusaja teaduses, erinedes 13. saj. Skolastikute katsetest selle poolest, et olid pigem uurimisotstarbelised kui illustratiivsed. Neid iseloomustas kvantitatiivsus: sai seostada matemaatilise teooriaga. Galilei oli veendunud, et suudab loodust seletada mõistuse varal. Ta tundis aukartust faktide ees, mis on eksperimentaalteaduse tähtsaim tunnus. Kuid selgus, et tema eksperimente vabalt langevate kehadega oli matemaatiliselt palju raskem tõlgendada kui praktiliselt teha
Positiivne õigus - valisteja tahe, kellegi poolt antud õigus. Inimesel kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus, mis on õigussüsteemi alus. Vajab kooselu teiste inimestega, muidu ajab oma kasu taga. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Carneades ütles, et õiglus on tugevama võim - G: kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on kasulik, siis midagi pikaajalist ei saavutata. Tasakaal skolastikute ja G vahel: õigused ja kohustused peavad olema vastavuses, peame tuvastama õigusrikkuja - vähemalt üks pool ebaõiglane, mis annab teisele poolele õigluse; keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma - suveräänidel universaalne karistusõigus. G-le vastu: peame reageerima ainult konkreetsele õigusrikkumisele - vaenlasel peavad olema ettevalmistused ja kavatsused sõjaks. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia
"Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia tähtede järgi ennustamine: Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus teeks võimatuks otsustada patustamise või patust hoidumise üle. Geograafia:
"Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia tähtede järgi ennustamine: Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus teeks võimatuks otsustada patustamise või patust hoidumise üle. Geograafia:
“Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama” “On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule” Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) – inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. Maailmapilt Astronoomia: Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt. Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. Astroloogia – tähtede järgi ennustamine: Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus teeks võimatuks otsustada patustamise või patust hoidumise üle. Geograafia:
-mida Bourdieu nimetab “puhtaks vaatamiseks”, “puhtaks esteetikaks” -kus oluline oli püüdlemine eriala autonoomia poole - lääne maalikunstis on valguse kujutamisel erakordselt oluline tähtsus -- erinevalt Idamaade kunstist - alates renessansist ja teaduse-tehnika revolutsioonist peetakse modernse ajastu juhtivaks meeleks läänes nägemismeelt Sünteesiv valgusekäsitlus – valgus kui Jumala valgus Valgus kui Jumala metafoor. Rembrandti maalide valgusekäsitlus vastab skolastikute arusaamale valgusest kui Jumalikust elemendist. Louis I. Kahn Parlamendihoone Dhakas, Bangladeshis Analüütiline valgusekäsitlus – valgus kui materiaalne element René Descartes (1596-1650) - Lääne “moodsa filosoofia isa” - Lõi analüütilise geomeetria alused Optika-alases uurimises käsitles valgust materiaalse elemendina, vastupidiselt skolastikutele, kellele valgus tähendas jumalikku elementi.
meelde jätta kõiki vajalikke sõnavorme. • Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne, st tänapäeva mõistetes arbitraarne või ikooniline? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal
Mis on aluseks meie ettekujutusele maailmast (ideedele)? Kui mul on millegi (nt koera või kentauri) idee, siis pean uurima oma idee allikaid. 19 Kui idee pärineb meeltetajust (nt nägin kentauri hoovi peal jalutamas), siis on mu ideel on kindel empiiriline alus. Kui ma seda alust meeltetajust ei leia, siis on see fantaasia. Locke väitis, et meil ei ole sünnipäraseid, ainult mõistusest pärinevaid ideid. Inimene sünnib nagu "puhas tahvel" (ld. tabula rasa, skolastikute termin kogemustest mõjutamata vaimu kohta) millele kogemused hakkavad kirjutama. (Leibnizi vastuväide: inimese mõistuses pole tõesti mingeid teadvuslikke kogemusi, välja arvatud mõistus ise, ilma milleta ei loe kogemus midagi.) Locke arvas, et mõistus üksnes kombineerib omavahel naid tajukomponente, mida annavad meile meelteorganid. Locke eristas väliseid ja sisemisi meeltekogemusi. Välised on nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompamistajud.
vastama inimeste loodud positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Tuleb märkida, et puhtalt teokraatlikud õpetused käsitavad keskajast alates võimu ja õiguse jagamatu allikana üksnes jumalikku, kusjuures riigis kehtivad seadused ei saavat olla muud kui tegelike usunormide (kõrgema moraali normide) saamatud tõlgendused. Sestap olekski mõistlikum rakendada otse vaid pühakirja norme. Teiselt poolt alates keskajast hakatakse skolastikute poolt tuginema oma teoloogilistes teooriates teatud määral antiikse loomuõiguse alustele, mis samas kohandatakse teoloogiliste käsituste tõestamiseks. Selle näiteks on Aquino Thomas'e õpetus, mis ühelt poolt jääb teoloogiliste käsituste raamesse, kuid teiselt poolt arvatakse ta levinud seisukoha põhjal varajaste loomuõiguse käsitluste hulka. P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga
Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkõige aga kirikule tema väärika koha omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse. Seega Civitas Terrenale omistab ainult korra funktsiooni. Alates Augustinusest oluline pööre õiguse mõiste sisustamises – suunab kiriku ja riigi ühinemisele., kuid hiljem viib nende lahutamisele. 5. ÕIGUS KUI JUMALIKU ILMAKORRA OSA Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond(mõistuse esiletõstmine tahte ees, rõhutatakse Jumala tahet – see on õiguse ja seaduse ürgne põhi), Aquino Thomas (1225-1274) – „Summa Theologica“ Skolastikud lähtuvad põhimõttest, et teadusele moodustavad aluse kristlikes dogmades leiduvad tõed. AT tõstab esile loodusõiguse tähtsust . Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus – tavaõiguse selgitamine ja
Modaalses lauses võivad esineda ka kvantorid ning modaalse predikaatloogika abil saab kirja panna suhtelauseid. Modaalne loogika on klassikalise loogika üldistus, mitte alternatiiv sellele. Modaalse loogika (modal logic) tekkele viinud küsimustega tegeles juba Aristoteles. Ta uuris paratamatust ja võimalikkustning käsitles ka süllogisme, milles esinevad nii paratamatud kui ka võimalikud väited. Aristotelese panust arendati edasi antiikajal ning skolastikute poolt, ent siis jäi see küsimuste ring tähelepanu alt välja kuni XX sajandi alguseni. Erandiks oli G. W. Leibniz (16461716), kes tegeles võimalike maailmade küsimusega.2 Traditsioonilises loogikas uuriti apodiktilisi, problemaatilisi ning assertoorilisi lauseid. Tehti vahet, kas kõneldakse de re (ld `asjast'), st maailmast või de dicto (ld `öeldust') st sellest, mida öeldi. Apodiktilised laused ei ole mitte need, mille tõesus on paratamatu, vaid need,
annaabi.ee 
