· 3 ooperit; · Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima. Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert.
Tänu Schubertile tekkis uus muusikažanr kammerlaul ehk lied. Lied- nendes lauludes on soolohääl ja klaveri saatepartii terviklikult läbi komponeeritud. Muusikakuulamine Schubert „Metshaldjas“ (Goethe tekstile kirjutatud laul) klaveriosa on ootusärev nagu hobuse kappamine. „Ave Maria“ Schubert hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse. „Ilus möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Romantism 1820-1880 Vastandina klassitisimile, kui ülistati mõistust, pidasid romantikud eelkõige tähtsaks inimese tundeelu. Varem olid muusikud õukonna või kiriku teenistuses, kuid nüüd olid kunstiinimesed vabakutselised. Elasid tellimustöödest, stipendiumitest. Asutati muusikaühinguid, ehitati kontserdimaju, väga populaarsed olid salongiõhtud (mõne rikka kunstihuvilise juurde
Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile
oli novaator ja teerajaja. Beethoven oli isepäine geenius ,kes elu lõpuni ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Ta tõuseb kõrgemale oma ajast ja loob 19.saj.- mida nimetatakse Beethoveni ajastuks. Teosed: Ooper "Fidelio" ; kaks missat; 9 sümfooniat; avamängud, muusika balleti ja draamaetendustele,5 klaverikontserti, viiulikontsert, arvukalt kammerteoseid, 32 klaverisonaati, 24 variatsioonitsüklit, 66 laulu. kogutud teoste sari ilmus alates 1864.a. VII TEEMA ROMANTISM. 1. Stiili üldiseloomustus. Varane-romantism 1815-1880(Schubert, Mendelssohn- Bartholdy) Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees- Hilis-romantism 1850-1890 Berlioz, List, Chopin, Shumann 150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine) Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi
Kõik kommentaarid