Fryderyk Chopini elu ja looming (2)

Tallinna Arte Gümnaasium
Referaat
Fryderyk Chopini elu ja looming
(1810-1849)
Autorid: Rait Raidma
Roger Puks
Klass: 11a
Tallinn 2008

Sisukord

Sisukord 3
Sissejuhatus 4
Fryderyk Chopini elu 5
Fryderyk Chopini looming 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Lisad 10

Sissejuhatus

Fryderyk Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) oli poola helilooja ja pianist , kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks, kuna tema teoseid tuntakse tänapäeval üle maailma. Chopin on poola muusikakultuuri (ning ka üleüldise kultuuri) surematu osa, vahest isegi selle populaarseim osa ülejäänud maailmale.

Fryderyk Chopini elu

Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli sealsete maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks.
Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided , toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol.
1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure.
Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis . Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. Õpetaja süvendas veelgi Chopini armastust rahvamuusika vastu. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile.
1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi - ta külastas Berliini.
1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini . Paganini kontsertide elamuste põhjal kirjutas Chopin klaveripala "Mälestusi Paganinist". Samal aastal võttis helilooja ette reisi Viini. Kontsertide suur menu veenis Chopini veelgi rohkem isa ja õpetaja õigsuses, kes rääkisid, et ta võib oma kunstiga kodumaale kasulikuks saada vaid siis, kui ta täiendab end välismaal- Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal.
Kuid oli asju, mis hoidsid teda kodumaal kinni. Asendamatud olid talle tema õed ja vennad ning ka kiindumus andekasse lauljannasse Cladkovskajasse.
Vaatamata raskustele tuli kõik need sidemed siiski katki rebida. Seda nõudis tulevik, kunst , kodumaa. 1830. aasta novembri varahommikul viis postitõld ta Viini.
Veel sama aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus. Ka Chopin oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. Revolutsiooni mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot, mis jättis tugeva pitseri tema loomingule.
1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad , pianistid , luuletajad ja kirjanikud .
Aastal 1835 õnnestus Chopinil pärast viieaastast vaheaega Karlsbadis näha oma vanemaid.
Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Juba Pariisi esimestel aastatel leevendas kaunis poolatar Delfin Potocka'ga oma suurepärase lauluhääle, hea klaverimänguoskuse ja peene kirjanduse tundmisega võõrsilviibiva kunstniku lahtiseid hingehaavu. Nende vahekord jäi sooja sõpruse pinnale kuni helilooja surmani.
1835. aasta tõi Chopini ellu ka teise rõõmustava jällenägemise, seekord Dresdenis . See oli tema noorpõlve mängukaaslane Maria Wodzinska. Kunstniku salajases sisemuses elas lootus Wodzinskaga abiellumiseks. Aastal 1836 tegigi ta Mariale vastava ettepaneku. Kui aga aadlisoost tütarlapse kirjade toon üha jahenes, kustus Chopinis see lootussäde.
Siis astus Chopini ellu heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Ajal, mil Chopin leidis teatavat tasakaalu oma hingelises seisundis, hakkas teda üha rohkem jälitama kopsuhaigus . Ta otsis võimalusi Pariisist lahkumiseks.
1838. aasta suve veetis ta George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele . Päikesepaistelised päevad asendusid talvisete vihmasadudega. Need tõid endaga kaasa kopsuhaigele surmavat niiskust. Chopin haigestus - ta sülgas verd. Kui aga kunstniku haigus sai teatavaks saare elanikele, keeldusid nad talle toiduaineid müümast ja korterit andmast.
1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale. Kunstnikku ümbritsesid hoolitsevad arstid, helilooja tervis paranes ja ta pühendas end taas loomingule.
1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand.
Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Šotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi.
"Ma tean, et Paraskevitš (vene kindral , kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles haige oma õele. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus.

Fryderyk Chopini looming

Helilooja kutsumuseks oli klaver . Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tšellole.
Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit . Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi.
Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud žanrid, millised Chopin arendas täiusele.
Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed . Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat.
Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses.
Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli ( palad kõikides mazoorides ja minoorides). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut.
Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates.
Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid - kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi , salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod . Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega.
Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa- minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid.

Kokkuvõte

Fryderyk Chopin oli poola helilooja ja pianist. Ta oli pärit prantsuse-poola perekonnast. Avalikult hakkas ta esinema juba 8-aastaselt. !829 aastal lõpetas ta Varssavi muusikakooli. Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis . 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim.
Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso -, etüüdi-, prelüüdi-, valsi -, ballaadi- jmt žanris ja avardas poola tantsude kõlapinda.
Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus , kõlavarjundite rikkus ja intiimsus.
Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin

http://wiki.zzz.ee/index.php/Fryderyk_Chopin

http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/chopin.html

ENE 2 lk 17
Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Frederic_Chopin_photo_sepia.jpeg

http://www.usc.edu/dept/polish_music/composer/Chopin_manuscr.jpg

http://www.iconsofeurope.com/chopin1bnf1833new.jpg

http://www.dartmouth.edu/~music33/Mus33projects/nodes/Chopin/images/chopin4.jpg

http://www.dartmouth.edu/~music33/Mus33projects/nodes/Chopin/images/chopin.jpg

Lisad

11