50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariiL
Õppematerjali autor
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780
Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.
6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika
3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama
peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning
1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm.
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid