Klassitsism (3)

KLASSITSISM
Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820.
Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile.
Klassitsismi iseloomustab:

• mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga,
  
• välditi juhuslikku, segast, korratut,
  
• toetuti antiigile,
  
• töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima,
  
• kunstis tõmmati range piir ’kõrge’ ja ’madala’ vahele.
  

Klassitsism muusikas:

• püüti luua selge ülesehitusega teoseid,
  
• kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud,
  
• erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm,
  
• tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven .
  

Vormid ja žanrid:

• Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist.
  
• Rondovorm - vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga,
  
• Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire.
  
• Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile,
  
• Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio , lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire
  
• Keelpillikvartett- tšello, 2 viiulit ja vioola .
  
• Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos,
  
• Kontsert - 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire.
  
• Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse,
  
• Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos,
  
• Reekviem- kellegi jaoks kirjutatud missa, nt surmamissa,
  
• Avamäng- muusikalist lavateost, oaratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile.
  

WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
Sündis 27.jaanuaril Salzburgis.
Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud.
1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid .
Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile.
Mozart oli oma aja pop- muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit.
LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827):
Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja žanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu .
Beethoven kirjutas sageli mitut teost korraga, neid pidevalt täiendades ja parandades- ehk siis väga aeglaselt.
Beethoveni muusika on ühest küljest jõuline, dramaatiline, heroiline , pateetiline, kuid samas ka lüüriline ja õrn.
Klaverimuusikast olulisemad on 5 klaverikontserti, variatsioonitsüklid, väike palad ning kõige olulisema osa moodustasid 32 klaverisonaati.
Esimesed olid kantud lopsakast fantaasiast ja dramatismist, hilisemates kasutas polüfoonilisi võtteid
Sajandi lõpu kaalukaim muusika žanr- sümfoonilise väljenduslaadiga teos, mida esitas suur orkester .
Beethoveni sümfooniates said olulisemaks puhkpillid ja eriti vaskpillid. Tema 9-st sümfooniast kõige tuntumad on 5 ja 9s.
FRANZ JOSEPH HAYDN ( 1732 -1809):
Sündis Alam- Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat!
1761- oluline sündmus Haydni elus. Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister.
Tuntud sümfoonia- lahkumissümfoonia.