maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E
Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine
CoA. Ketokehadena tuntakse: atsetooni (CH3 CO CH3), atsetoatsetaati (CH3 CO CH2 COO-)ja hüdroksübutüraati (CH3 CHOH CH2 COO-). 12. Ketogeneesi (ketokehade süntees) aktiivsus tasakaalustatud ainevahetuses on tagasihoidlik, aga diabeedikute puhul aktiivsus suurenenud. Bioloogiline roll: energiaallikas teatud kudedes (maksas). Omavad mõningat tähtsust energiaallikana ajus st energiaallikas ajule nälgimisperioodil, südame ja skeletilihastes. Diabeedikute puhul veres palju glükoosi, aga seda ei suudeta omastada, seega sünteesitakse ketokehasid juurde. Ketokehade üleproduktsioonil võib põhjustada vere pH langust, sest ketokehad on ise happeliste omadustega.
sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti. 2)Silelihastkude asub siseorganite seintes (söögitoru, soolestikus, silmavikerkest jt.) Silelihaskude ei allu inimese tahtele, töötab aeglaselt, kuid on praktiliselt väsimatu. 3)Südamelihaskude asub ainult südames. Töötab küllalt kiiresti, kuid ei allu inimese tahtele ja väsib aeglaselt. 4)Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliia rakkudest
Toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled.Eritab nõresid(lima, higi, rasu, piim). 8)Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks. (Nt: rasvkude, veri, luukude, kõhrkude jne). Kaitseb(veri, rasvk), toestab(luu-ja kõhrk), tagab elastsuse,transpordib aineid.Toitefunktsiooniga sidek ja tugifunkt sidek. 9)Lihaskude- vöötlihaskude skeletilihastes(ristipidi vöödiline,pikad), silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Rakud on pikad ja peenikesed.Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Reageerib erutusele.Teeb tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. 10)Närvikude- Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ning mööda pikka jätket liigub närviraku kehasse. Sünapsid-närvir
kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist. Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel kasutamisel on 25-30 mg. Kroom On vaja kõhunäärmes insuliini sünteesimiseks. Defitsiidi tunnuseks on vere suurenenud insuliini- ja glükoosisisaldus, samas aga rakkudel napib energeetilisi ressursse, sest glükoosi kasutamine on häiritud.
rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4
destruktsioonide kohta. Kuna vabu radikaale ja reaktiivseid osakesi tekib nii palju, et antioksüdantne süsteem ei suuda seda reguleerida, tekivadki häired elutalitluslikes süsteemides. Oksüdatiivne stress kahjustab rasvade, valkude ja nukleiinhapete struktuuri ning funktsiooni. See viib omakorda rakkude kahjustumiseni ja apoptoosi tekkele (raku surm). Skeletilihaste vananemisega kaasnevad muutused Vananemine toob kaasa ulatuslikud muutused skeletilihastes. Väheneb lihaste osakaal keha kogumassis. Täiskasvanul inimesel moodustavad lihased ligi poole kehamassist, naistel 35 40%, meestel 45 50%. 30 aastase 75 kg kaaluva mehe lihastik moodustab kehamassist 48% (36 kg), seevastu sama kaaluga 70 aastase mehe lihastik moodustab vaid 31% (23 kg) kehamassist. Muutuse põhjustab lihasrakkude arvu ja lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus.
Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe lihaskude – organismi liigitustalitlused; vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude südamelihases. sidekude – kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu- ja kõhrkude), seob lihaseid luudega (kõõlused), transpordib aineid (veri), ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. epiteelkude – eraldab keha väliskkeskonnast, võimaldab ainevahetust keha ja väliskkeskonna vahel, katab keha ja siseelundite pindu.
mille külge ehitatakse fragmentide liitmisega Puriintuum. Pürimidiin sünteesitakse Aspartaadist, C₂ ja N₃ tulevad Karbamoüülfosfaadist. Sünteesitakse eraldi terviklik Pürimidiintuum ja see kantakse PRPP'le 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. Organite metaboolsed aktiivsused erinevad sõltuvalt biomolekulide kasutamisest. Ajukoes pole energiavarusid (pidev glükoosiga varustamine) 60% glükoosist kulub ajus. (60-70% sellest Na-K potentsiaali hoidmiseks) Skeletilihastes on 75% glükogeenist. Aktiivses lihases tekib palju püruvaati (Glükolüüsi aktiivsus on palju suurem kui tsitraaditsükli aktiivsus) See muudetakse Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab
· eristatakse elektroforeetilise liikuvuse ja immuuntesti alusel. · Vastava vormi orepaleerumine seerumis viitab vastava koe rakkude kahjustusele · CK-MB tõus müokardiinfarkti marker · CK-BB kasvajate korral Laktaadi dehürdogenaas e. LDH On anaeroobse glükolüüsi üks võtmeensüüme. Esineb kõikide keharakkude tsütoplasmas, tema taseme tõus vereplasmas eolmneb paljude haiguste korral. Suurem LDH sisaldus südamelihastes, skeletilihastes, maksas, erütrotsüütides. Isoensüümsus võimaldab tema plasmamuutuse järgi hinnata just nende kudede kahjustusi. (nt müakrdiinfarkti diagnostika). On heteropolümeerne isoensüüm: H (heart) ja M (muscle) SU ekspresseeruvad kudedes erinevalt (heteropolümeerne koespetsiifiline isoensüüm). Neljast subühikust kombineeruvad viis isovormi: Südamelihas Erütrotsüüdid Neerud Skeletilihas Maks LDH1 HHHH 4+ 3+ +
rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude Leidub maksas, liigestes, kõikide elundite koostises 14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised 1)vöötlihaskude-skeletilihastes(need rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele, seetõttu väsivad kiiresti, paranevad halvasti) 2)silelihaskude-soontes, sooles, maos (rakud ühetuumsed ja tahtele ei allu, seetõttu ei väsi kiiresti ja paranevad paremini) 3)südamelihaskude-südamelihastes (töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud, tahtele allumatu)
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon
Närvirakkude kokkupuudekohti, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele nimet sünapsideks.Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Lihaskude-rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased.Eristatakse kolme liiki:vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases.Sidekude-rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet.Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks.ül-kaitseb(veri ja rasvkude), toestab(luu ja kõhrkude),transpordib aineid(veri). Jagatakse kahte rühma: toitefunktsiooniga sidekoed(veri, lümf ja
mööda seljaajju ja sealt edasi peaajju. Meeleelundites on palju retseptoreid, mis on spetsialiseerunud vastu võtma ärritusi. Seega on retseptorid samuti aferentse närvisüsteemi osad. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi - kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja refleksid, mis vanematelt järglastele ei pärandu, vaid omandatakse elu jooksul - tingitud refleksid. Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel. Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakes refleksikaareks. Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust
!! Imendub vaid 20...40% ja prevaleerub ainult d-alfa-tokoferool!!! · Pakitakse CM-tesse lümfiringesse · Osadele toimib endoteelipinna lipoproteiini lipaas vit E minek koerakkudesse · Ülejäänud haaratakse maksa parenhüümi rakkudesse (maksas talletatakse ainult d- alfa-tokoferool) pakitakse VLDL-i rasvkoesse (põhidepoo) · LDL abil enamikesse koerakkudesse · Varud ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis, vere lipoproteiinides (närvikude defitsiidi suhtes pikka aega resistentne) Biofunktsioonid: · Peamine lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant takistab PUFA-de oksüdatsiooni (kaise lipiidide peroküsdatsiooni vastu) kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt ehituslik-funktsionaalset terviklikkust (abistavad vit C ja glutatioon) · Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse
kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige püsivamad on Fe(III)-ühendid. Kõrvalekalded raua ainevahetuses võivad põhjustada tõsiseid haigusi. Kui inimene omastab toidust 3 4 korda rohkem Fe kui ta seda vajab, tekib pikapeale hemokromatoos. (sümptomiteks maksa suurenemine, põletikud soolestikus ja nahavärvuse muutus) Rauavaene toit põhjustab aneemiat, väsimust ja külmatunnet. Zn 85 90% asub luudes ja skeletilihastes. Samuti on Zn nahas, juustes, närvikoes ja maksas. Zn leidub toiduainetes väga väikestes kogustes. Punane liha on hea Zn allikas. Zn võtab osa kasvamise ja arenemise protsessidest. Ta on seotud alkoholi metabolismiga. Tsingil on suur tähtsus haavade paranemisel. Zn lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnusteks on oksendamine ja kõhulahtisus. Cu
Tühjenevad ka veredepood: maks, põrn ja punane luuüdi (viimases verehädas). Suure füüsilise koormuse korral toimub kokkutõmme väga järsku, ja piste tekitabki valu. (PISTAB.. ai ai.) Parasümpaatilise NS-i mõju on sümpaatilise vastupidine: südametegevus aeglustub, kokkutümmete ulatus nürgeneb, erutuse juhtivus samuti nõrgeneb. Parasümp NS-i suurenb puhkeajal, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist, sel ajal, füüsiline koormus pole võimalik ja näidustatud. Skeletilihastes liigub veri...... töö täis kõhuga pole efektiivne. Parasümpaatikus veresooni ei innerveerigi, ............ parasümpaatikuse erutus mõjutab sümpaatikust. Hormoonidest mõjutavad veresooni enam neerupealiste säsi hormoon adrenaliin, mille toime on sarnane sümp NS-i mõjule. Angiotensiin aine, mida pidevalt pole veres, ta on võimas veresoonte ahendajaaine. Sellega ta aitab kaasa vereõhu tõusule. Eriti siis, kui ringleva vere maht on vähenenud
imendumist, pikendab toimet ja vähendab süsteemset toksilisust. Kombineerimine vasokonstriktoritega Adrenaliin suurendab hapniku tarbimist, koos veresoonte ahenemisega võib see põhjustada hüpoksiat, kudede kahjustust ja nekroosi. Vastunäidustatud piirkondades, kus kollateraalne vereringe on piiratud. Kombineerimine vasokonstriktoritega Vasokonstriktor võib imenduda ja avaldada süsteemset toimet. Toime kaudu -retseptoritele 2 laiendab adrenaliin veresooni skeletilihastes ja võib suurendada imendumist. LAide kliiniline kasutamine Terminaalne (pinnaanesteesia) Infiltratsioonianesteesia Juhteanesteesia Intravenoosne regionaalne anesteesia Spinaalanesteesia. Epiduraalanesteesia Terminaalne (pinnaanesteesia) LAide vesilahustuvate soolade lokaalne manustamine limaskestadele. Kasutusel on tetrakaiin ja lidokaiin. Adrenaliini asemel kasutatakse fenüülefriini (mesatooni) Infiltratsioonianesteesia
Lüsosoomid Lagundavad surnud,mittevajalikke rakustruktuure ja aineid. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine, rakumembraani ja lüsosoomide moodustamine Koed Sidekude seob teisi kudesid ja rakke või toetab neid, seob organeid. Kattekude- kaitseb väliste mõjude, eriti kuivamise, eest.kaitseb ja katab teisi kudesid. Nahk kehapinnal, elundite sisepind, seedekulgla sisepind. Lihaskude toestab ja liigutab süda, veresoonte ja õõneselundite seintel vöötlihaskude skeletilihastes. paljutuumsed ja alluvad tahtele. silelihaskude soontes, sooles, maos. Rakud ühetuumsed, ei allu tahtele. südamelihaskude töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud Närvikude neuronitest koosnev loomade kude tähtja kujuga ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuste edasisaatmine. peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe
Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust.Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda toodetakse juurde vastavalt sellele,kui palju teda lagundatakse. Inimese skeletilihastes toimib neli erinevat ATP taastootmise mehhanismi.Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja
keha massist.Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust.Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda toodetakse juurde vastavalt sellele,kui palju teda lagundatakse. Inimese skeletilihastes toimib neli erinevat ATP taastootmise mehhanismi.Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine
Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked, sealt suundub see pika jätke kaudu närviraku kehasse ja edasi teistesse rakkudesse. Ülesanded: ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE Iseloomustus: rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Vöötlihaskude skeletilihastes(saame liikuda, kokkutõmme on kiire), silelihaskude siseelundites(ei allu tahtele, kokkutõmme on aeglane) ja südamelihaskude südamelihases (ei allu tahtele, on võimeline juhtima erutust, töötab rütmiliselt kuni surmani). Ehitus: rakud on pikad ja peenikesed. Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Ülesanded: reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma, võimaldab teha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE
teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003)
Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik
või konveteeritakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glükoneogeneesiks (glükoosi biosüneesiks) või edasiseks konvereerimiseks püruvaadiks ning lõhustumiseks tsitraaditsüklis. 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete lagundamine toimub põhiliselt maksas, samuti südamelihases, skeletilihastes ja neerudes. Rasvhapete täielik oksüdatsioon CO2-ka ja H2O-ks toodab rohkesti ATP-d. Rasvhappe lagundamise metaboolne rada on -oksüdatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-süsinikuline molekul. -oksüdatsioon toimub mitokondite maatriksis. -oksüdatsiooniks on vajalik rasvhappe aktiveerimine, mis toimub mitokondrite välismembraanis. Rasvhappe molekulile lisatakse CoA molekul, mille tulemusel tekib atsüül-CoA. Ensüümiks on rasvhappe atsüül-CoA süntetaas. Atsüül-CoA
sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele:
toimivad ... a) soodustades atsetüülkoliini vabanemist b) takistades atsetüülkoliini lammutumist c) takistades atsetüülkoliini tagasitransporti d) soodustades atsetüülkoliini seostumist retseptoritega 13. Atsetüülkoliini esteraasi (AK)inibiitorid toimivad ... a) m-kolinoretseptoritesse b) n-kolinoretseptoritesse c) m- ja n- kolinoretseptoritesse 14. Milline väide on õige? Neostigmiin ... a) avaldab valikulist toimet skeletilihastes b) ei kõrvalda tubokurariini toimet c) ei läbi hematoentsefaalbarjääri d) avaldab valikulist toimet M-kolinoretseptoritel 15. Kaudse toimega kolinomimeetilised ained on meditsiinis kasutusel a) bronhiaalastma ravis b) südametegevuse stimulatsiooniks c) glaukoomi ravis d) hingamise stimulatsiooniks 16. Millised nähud on iseloomulikud kui on tekkinud mürgistus fosfororgaaniliste ühenditega? a) Kõhulahtisus b) Tahhükardia c) Mioos k) Kõik nimetatud d) Tugev higistamine 17
Toimemehhanism – otsene valikuline β retseptorite blokaad, lõpevad β efektid sümpaatiliselt innerveeritavatelt elunditelt 19. Beeta-blokaatorite pemised toimed? Kardiovaskulaarsüsteem: a. Alaneb südame jõudlus b. Aeglustub rütm c. Väheneb müokardi hapnikutarbivus d. Langevad minuti- ja löögimaht Läbivad HEB, tekib KNS toime – suurtes doosides depressiooni nähud. Rambipalavikuvastane toime. Ainevahetus: südames ja skeletilihastes tõuseb rasvhapete kontsentratsioon. Glükogenolüüs • Hingamisteed – alluvad sümpaatilisele innervatsioonile. Segatüüpi β blokaatorid pärsivad bronhide lõõgastumist, tekitavad konstriktsiooni. See eriti ohtlik astmaatiliste seisundite korral. – Mitteselektiivseid β blokaatoreid astmaatiliste probleemide korral mitte kasutada! 20. β-blokaatorite kliiniline kasutamine Hüpertensioon – koos diureetikumidega ühed
(neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab hormooni ühinemine retseptorvalguga. Treening mõjutab ka hormoonide metabolismi, mis suurendab hormonaalregulatsiooni labiilsust. 4.1.2 Energiavarude suurenemine Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases. Mõnede, kuid mitte kõigi uuringute tulemused näitavad fosfokreatiini sisalduse suurenemist skeletilihastes. Energiavaru juurdekasvuga koos kujuneb ensümaatiline adaptatsioon, mis soodustab nende mobiliseeritavust ja teeb taastamise kiiremaks. 4.1.3 Hapnikutranspordi võimaluste suurenemine Treeningust põhjustatud südame mõõdukas hüpertroofia seostub mitmete muutustega, mis teevad südame funktsionaalselt tugevamaks. Südamelihases ilmneb rohkem
Geneetilised eeldused ja treening sportlikku saavutusvôimet määravate faktoritena. Vastupidavustreeningu môjul organismis tekkivad biokeemilised nihked. Maksimaalse hapnikutarbimise vôime (VO2max) suurenemine, VO2max taset määravad tegurid. Südamelihase hüpertroofia, südame maht. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes. Hapniku ja substraatide difusiooni tingimuste muutused skeletilihastes. Muutused vabade rasvhapete ja glükogeeni suhtelises osatähtsuses energeetiliste substraatidena erineva intensiivsusega kehalisel tööl. Skeletilihaste glükogeeni ja triglütseriidide sisaldus. Müoglobiin skeletilihases. Hemoglobiini hulk. Jôu- ja kiirustreeningu tulemusena tekkivad biokeemilised muutused organismis. Skeletilihase hüpertroofia, eri tüüpi lihaskiudude ristlôikepindala muutused ning nende ilmingute seos lihase valkude sünteesi ja degradatsiooniga
Kui tiamiini tase on peensooles kõrge, domineerib imendumisel passiivne difusioon. Imendumist segavad alkohol, kohv, antibiootikumid. Imendunud tiamiin satub värativeeni kaudu maksa, kus osa fosforüülub- tekib tiamiindifosfaat. Osa transporditakse maksast edasi kudedesse, kus ta fosforüülub samuti tiamiindifosfaadiks. Inimorganismis on 80% tiamiinist tiamiindifosfaadina, mis paikneb rakkudes. Vaba tiamiin on põhiliselt veres. Umbes 50% tiamiindifosfaati lokaliseerub skeletilihastes, 40% maksas, südames, ajus ja neerudes. Liigne tiamiin väljutatakse organismist kiiresti ja peamiselt uriiniga nii vaba tiamiinina kui ka mitmete metaboliitidena. 10 Vitamiini B1 allikateks on pärm, lahja sealiha, kaunviljad, pähklid, täisteraviljatooted, tatar, kaerahelbed, koorega keedetud kartulid. Biofunktsioonid · Tiamiindifosfaat on koensüümiks -ketohappeid (püruvaat, -ketoglutaraat,
Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ja sealt suundub see pika jätke kaudu närviraku kehasse ja edasi teistesse rakkudesse. Närvikoe ülesandeks on ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja edastamine ning salvestamine. Lihaskude - selle rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Eristatakse kolme lihaskudet: vöötlihaskude skeletilihastes, siselihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. Selle rakud on pikad ja peenikesed ning lihases on kimpudesse koondunud rakud. Lihaskoe ülesandeks on reageerida erutusele. On võimeline kokkutõmbuma. Võimaldab teha tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. Vöötlihaskude paikeb skeletilihases ja selle rakud alluvad tahtele ning tänu sellele saame me liikuda. Siselihaskude paikneb siseelundites ja selle rakud ei allu tahtele. Südamelihaskude
4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa
- Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiin ja muskariin on atsetüülkoliini agonistid, kuid erineva füsioloogilise efektiga. - Nikotiin toimub somaatilisele süsteemile e skeletilihaste ja gangionide sünapsides, kuid ei toimi silelihastele ja südamele. - Muskariin toimub autonoomsele süsteemile e silelihastele ja südamele, jättes rahule skeletilihased ja närviganglionid. - Järelikult: Ach-retseptorid skeletilihastes ja ganglionides on ühte liiki, kuna nikotiin toimub mõlemile (nikotiini retseptorid) ja teist liiki südames ning silelihastes (muskariini retseptorid). - Nikotiini retseptoris peab N ja O vahekaugus olema 5,9 A, - Muskariini retseptoris peab N ja O vahekaugus olema 4,4 A. - Stabiilsus suureneb steerilise takistusega, mis takistab esteraaside ligipääsu. - - Nende looduslikud agonistid ja antagonistid.
• tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus • Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel • Hingamismaht väheneb • Häirub hingamise rütm • Vererõhk tõuseb järsult • Vere pH langeb 7,2- ni 22. Treeningu tagajärjel tekkivad muutused organite funktsioonides puhkeolukorras. Lihaskiudude paksenemine; südame hüpertrofeerumine; kapillaarvõrgustiku tihenemine; ainevahetuse täiustumine; kapillaarvõrustiku tihenemine skeletilihastes ja kopsualveoolide ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi energiavarud; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine. 23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Ringleva vere hulga tõus (20-35L). 2) Puhkeolekus suletud olnud kapillaarid avanevad
on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Biokeemia Kreatiin on energiarikka ühendi kreatiinfosfaadi koostisosa
· osaleb hemoglobiini sünteesis, · kollageeni ja elastiini formeerumises, · vajalik luukoe normaalseks arenguks, · reguleerib hapniku vabade radikaalide taset, · soodustab raua omastamist erütrotüütide formeerumisel, · mõjustab melaniini kujunemist nahas ja juustes jt. TSINK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1,9-2,5 g tsinki. Ööpäevane vajadus N 11-13 mg; M 14-16 mg. 85 90% lokaliseerub luudes ja skeletilihastes · paljude ensüümide kofaktor, · tagab organismi kasvu ja paljunemise, · luude normaalse moodustumise, · maitsmisretseptorite arengu, · osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, · nukleiinhapete sünteesis, alkoholi metabolismis, · soodustab B-grupi vitamiinide omastamist, · vajalik spermide ja eesnäärme talitluseks; · tõhusa immuunsuse tagamiseks;
K-vitamiin soodustab vere hüübimist, teda on vaja ka luude nõutava mineraalkoostisesse ning neerude normaalse toimimise tagamiseks [3, lk 29]. Me omastame seda hästi kalasaadustest rapsiõlist, rohelisest teest, kapsast jm [LISA1]. K- vitamiini imendumine vajab rasvast keskkonda, sapphappeid ja rasvu lagundavat kõhunäärme ensüümi. Sapipuuduse korral on imendumine seedekulglast häiritud. K- vitamiini varud talletuvad maksas, vähemal määral ka põrnas, südame- ja skeletilihastes [1, lk 36]. K-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest vajadus on suhteliselt väike. Kuid selle puudus võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse antibiootikumravi korral. Vaeguse tunnused on vere hüübimise aeglustumine, kergesti tekkivad verevalumid kehal, ka ninaverejooksud. 9 5. TÄHTSAMAD VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID 5.1. B – rühma vitamiinid
sisaldavad ühte -COOH rühma · on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne karboksüülrühm · vabu rasvhappeid ehk esterifitseerimata rasvhappeid esineb inimorganismis lipiidide metabolismi (ainevahetuse) vaheühenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena · vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin · oksüdeerudes kudedes (maksas, südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti energiat Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10
rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4
Paarituarvulise ahelapuhul toimub sarnaselt niikaua kuni jääb järgi 3-süsinikuline propionüül-CoA, mis muunudb suktsionüül-CoA-ks ning lülitub tsitraaditsüklisse. Küllastumata rasvhape lagundatakse kuni beeta süsinik satub cis-sidemesse ja see muudetakse trans-sidemeks ning lagundamine järkub. 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete lagundamine toimub põhiliselt maksas, samuti südamelihastes ja skeletilihastes. Oksüdatsiooni põhirada on Beeta-rada, mille tulemusena eraldub rasvhappe ahelast 2C- molekul. See toimub mitokondrite maatriksis. Rasvhapped aktiveeritakse enne lisades CoA molekuli( välismembraanis). Paarituarvuline-C rasvhape lagundatakse suktsinüül-CoA-ks -> tsitraaditsükkel. Küllastumata rasvhape lagundatakse kuni beeta süsinik satub cis-sidemesse ja see muudetakse trans-sidemeks ning lagundamine järkub. Beeta oksüdatsioon. Toimub mitokondritemaatriksis
imendumine E Rasvlahustuv Tugevdab Rasestumise häired, Rasvkoes, maksas, Taimsed õlid, kapillaaride seinu, Spermatogeneesi neerupealistes, pähklid, seemned, järglaste saamine, häired, raua emakas, idandid fertiilsuse metabolismi häireid, skeletilihastes säilitamine, enneaegne vananemine, soodustab toitainete transporti rakkudeni, veretrombide ärahoidmine/ lahustumine D Rasvlahustuv Ca ja P ainevahetus, Luude pehmenemine, Rasvkoes Kalarasv,
Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta- glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid(enamasti glükoos): Varupolüoosid – glükogeen(loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes); tärklis(taimedes, inimtoidu olulisim süsivesik); inuliin(taimerakkude varupolüoos) Struktuursed polüoosid – tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne) +agar-agar Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult.
21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta-glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid (glükoos): Varupolüoosid glükogeen (loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes); tärklis (taimedes, inimtoidu olulisim süsivesik); inuliin (taimerakkude varupolüoos) Struktuursed polüoosid tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne) Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult.
3) Kirjelda lühidalt peamisi muutusi inimese organismis, mille kutsub esile regulaarne vastupidavustreening mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks. Vastupidavusliku töövõime paranemise alus vastupidavustreeningu tulemusena on organismi maksimaalse hapnikutarbimise võime kasv, anaeroobsele lävele vastava koormuse ja liikumise ökonoomsuse kasv. (Olulisima tähtsusega on ilmselt südame kui pumba funktsiooni täiustumine ja kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes.) 4) Selgita lühidalt, millel põhineb esialgne kiire lihasjõu kasv ja selle hilisem pikemaajaline areng jõutreeningu mõjul. Jõutreeningu efekt põhineb peamiselt nn neuraalsel kohanemisel ja skeletilihaste hüpetroofial. Esimene neist omab lihasjõu suurenemise seisukohast olulisimat tähtsust treeningu esimese 6-8 nädala vältel. Pikemaajalisel treeningul aga sõltub jõu juurdekasv järjest enam lihasmassi suurenemisest, mille alus on omakorda lihaskiudude läbimõõdu suurenemine.
teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003)
Glütserooli saatus - Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse glütserool- 3-P-ks Glütserool-3-p kasutatakse - Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP! - Glükoneogenees (substraat) - TG sünteesiks Rasvhapete oksüdatsioon beeta-oksüdatsioon - Põhikoht on maksas, ja veel südamelihases, skeletilihastes ja neerudes - Mitokondrite maatriksis toimub oksüdatsioon - RH aktiivvormi (atsetüül-CoA) oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel - Üks B-OX ring eraldab RH-st 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi (atsetüül- CoA vormis) - Iga ring toodab kuni 15 ATP molekuli koostöös TKT ja hingamisahelaga - Ühes ringis tekib üks FADH2 ja NADH lähevad hingamisahelasse Rasvhapete transport mitokondritesse ja karnitiin
transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on 9 kreatiinivajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Toime
Tugiülesanne Kohev sidekude tagab elastsuse, vetruvuse Kõõlusete kollageensed kiud ühendavad lihaseid luudega kohev ja tihe sidekude ning veri seovad omavahel teisi kudesid. toitefunktsioon(veri) LIHASKUDE: Ehituslikult: Rakud on pikad ja peenikesed Lihas koosneb lihaskiududest Funktsioonid: kokkutõmbumisvõime lühenevad, jämenevad erutusvõime, erutuse juhtimisvõime VÖÖTLIHASKUDE: lihaskiud pikad, hulgituumsed Valgusmikroskoodis ristipidi-vöödilised Alluvad tahtele paiknevad skeletilihastes kokkutõmme on kiire (ehk kontraktsioon on kiire) SILELIHASKUDE: tahtele ei allu ühetuumalised käävjad rakud ristipidivöödilisus puudub siseelundite lihaskude kokkutõmbumine aeglane SÜDAMELIHASKUDE: töötab automaatselt lihaskiud hargnenud, moodustavad võrgustiku ristipidivöödilised erutuse juhtimisevõime tahtele mittealluvad NÄRVIKUDE: Rakud on omapärase kuju ja ehitusega(üks pikk jätke - neuriit, harnenud, palju lühikesi jätkeid e dendriite) närvirakud neuronid
annaabi.ee 
