Inimese keha (0)

Inimese ehitus ja närvid

BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes.

Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude

Bioloogia KT vastused

8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist. 14. Kolju- on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired. 16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt. 17

9. klassi bioloogia

Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele.

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Golgi kompleks säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi : 1) Epiteelkude tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad

Inimese bioloogia

inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine

Inimene

Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. http://www.genomics.ee/ Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1