Inimese keha (0)

Inimese keha üldehitus
Rakk- Kõigi organismide ehituse, talitluse ja paljunemise põhiüksus. Takul on kõik elutunnused . Näiteks: Loomne rakk, timne rakk
Kude- Ühesuguse tekke, ehituse ja talitluse rakkude rühm. Erinevalt taimekudedest, sisaldavad loomsed koed rohkesti rakuvaheainet. Näiteks: Vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude.
Elund- Organismi osa, millel on kindel asend, kuju ja talitus. Elundid moodustuvad erinevatest kudedest ja need koed talitlevadkooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer
Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond.
Naha läbilõike skeem:
Naha ehitus ja talitlus:
*Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees.
*Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri.
*Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid.
*Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi.
Naha välimise kihi moodustab marrasknahk , selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest.
Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv , painduv, sitke . Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude .

Millest luud koosnevad?
Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust .
Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse?
Luuüdi on pehme kudeluuõõntes. Inimestel eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund , kollae luuüdi aga toitainete, eriti rasvade varu .
Millised on inimese luustiku ülesanded?
*toestab ümbritsevaid pahmeid kudesid
*on lihastele kinnituskohaks
*kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi, pea ja seljaaju
*võimaldab inimesel liikuda
Kuidas vältida luude hõrenemist?
Luude hõrenemist ehk oseporoosi saab ennetada ennekõige elustiili muutes.
Soovitatavad harjutused on ujumine , aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab paremini jooksmine, aeroobika , tennis, raskustegatrenn, kiirkõnd ja tantsimine .
Toidulaual peaks olema rikkalikult kaltsiumi ja vitamiini D-d. Süüa suurel hulgal juurvilju, nad parandavad luude motobolismi.

Mis on liiges ? Millest koosneb ?
Liiges on luudevaheline liikub ühendus. Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid.
Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest.
Kuidas liigeseid jaotatakse ?
*Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges).
*Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi. (õlaliiges, puusaliiges )
*Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli, seetõttu saab ta pead pöörata.
Lihaste ülesanded:
*Liikumisfunktsioon
*Omavad kuju
*Osalevad aktiivselt ainevahetuses
*Aitavad tekkitada energiat
*Aitavad säilitada kehatemperatuuri
*Lihased töötavad pidevalt. *Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. *Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu. * Liikumapanev jõud tuleb lihastest . *Lihased kinnituvad kimpudena luudele. *Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsuset, koormusest ja raskusest.
Lihaste töö :
*Inimestele on omane võime kokku tõmbude ja lõtvude-nii panevad lihased luud liikuma
*Paarilised lihased töötavad vastassuundade. Kui üks lihast tõmbub kokku, siis vastasasuv lihas lõtvub.
*Lihased töötavad tänu ajust saadud käsklusele.
Millised lihased on inimkehas? Iseloomustus
*Skelieti ehks vöötlihas – neid on inimkehas enam kui 600. Neid on inimese organismis kõige rohkem. Kõõlustega kinnituvad lihased luudele. Skeletilihase talitlus allub inimese tahtele, nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiires
*Silelihas- Silelihasrakud on väikesed ja kitsad , nad ei allu inimese tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglaselt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite näiteks mao, soolte ja veresoonte seintes.
*Südamelihased- Südamelihaste töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvööndilised ning omavahel ühendatud võrgustikus. Tõmbub rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata.